1 / 15

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis .

aden
Télécharger la présentation

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 12: Kitsepiima koostis ja toiteväärtus võrrelduna lehma, lamba ja inimese piimaga

  2. Kitsepiima koostis ja toiteväärtus võrrelduna lehma, lamba ja inimese piimaga • Sissejuhatus • Piima omadused • Piima keemiline koostis • Piimavalk • Välistekkelised piima komponendid • Välistekkelised piima aminohapped • Piima küllastamata rasvhapped • Mineraalained piimas • Vitamiinid piimas • Päevaste toitumisvajaduste katmine piimaga • Soovitatav kirjandus • Interneti aadressid

  3. 1. Sissejuhatus Piimas on kõik toitained, mis on vajalikud vastsündinud organismi füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Inimesed kasutavad mitme loomaliigi piima, nagu veis, pühvel, kits, lammas, hobune, kaamel ja eesel. Majanduslikult on tähtsam lehmapiim. Arenenud maades on teiste imetajate piim kõrvalsaadus ning seda kasutatakse esmajoones ravitoitlustuses (nt mära piim). Mõnes arenguriigis on kitse- või pühvlipiim paljude perekondade põhiliseks valguallikaks, eriti maapiirkondades.

  4. 2. Piima omadused • Füüsikaline struktuur: • piima seerumfaasis emulgeerunud rasvagloobulid moodustavad vesiemulsiooni; • kaseiini mitsellid, globulaarsed valgud ja lipoproteiini osakesed moodustavad kolloid suspensiooni; • laktoos, lahustuvad valgud, mineraalid, vitamiinid jt komponendid moodustavad lahuse. • Piima toiteväärtus: • - madal energiasisaldus (kaloriline väärtus); • - kõrge seeditavus; • - kõrge bioloogiline väärtus (inimese välistekkeliste ainete sisaldus).

  5. Koostisosa 100 g piimas Lammas Kits Veis Inimene Kuivaine [%] 19,30 12,93 12,01 12,50 Energia [kcal] 108 69 61 70 Energia[kJ] 451 288 257 291 Valk [%] 5,98 3,56 3,29 1,03 Rasv [%] 7,00 4,14 3,34 4,38 Karbohüdraadid [%] 5,36 4,45 4,66 6,89 3. Piima keemiline koostis

  6. 4. Piima valgud Peamised piimavalgud on άS1 kaseiin, άS2 kaseiin, ß-kaseiin, κ-kaseiin, ά- laktalbumiinja ß-laktoglobuliin. Inimese piimas puudub ß -laktoglobuliin. Lehmapiima peamine allergeen on άS1 kaseiin. See valk esineb ka kitsepiimas, kuid seoses kõrge polümorfismiga άS1 kaseiini sisaldus kõigub vahemikus 3,5 g/l “tugevate” alleelide korral kuni 0,45 g/l “nõrkade” alleelide korral. Esineb ka selle geeni “null” variant. Geenide variandid, mis põhjustavad ß-kaseiini ja άS2 kaseiini madalamat sisaldust kitsepiimas, aga ka “null” varianti, on samuti leitud. Lambapiima valgud on polümorfsed kuid täpsemad uuringud puuduvad.

  7. 5. Piima välistekkelised komponendid • Inimesele on välistekkelised komponendid järgmised : • välistekkelised aminohapped, • küllastamata rasvhapped, • mineraalained, • vitamiinid.

  8. Aminohape [g] 100 g piimas Lammas Kits Veis Inimene Trüptofaan 0,084 0,044 0,046 0,017 Treoniin 0,268 0,163 0,149 0,046 Isoleutsiin 0,338 0,207 0,199 0,056 Leutsiin 0,587 0,317 0,220 0,095 Lüsiin 0,513 0,290 0,261 0,068 Metioniin 0,155 0,080 0,083 0,021 Fenüülalaniin 0,284 0,155 0,159 0,046 Valiin 0,448 0,240 0,220 0,063 6. Piima välistekkelised aminohapped

  9. Rasvhape 100 g piimas Lammas Kits Veis Inimene Lühikeseja keskmise ahelaga (C6-C14) [g] 1,58 0,89 0,61 0,64 Pika ahelaga küllastatud (C16-C18) [g] 2,52 1,35 1,28 1,21 Monoküllastumata [g] 1,72 1,11 0,96 1,66 Polüküllastumata [g] (C18:2 and C18:3) 0,31 0,15 0,12 0,50 Kolesterool [g] - 11 14 14 7. Piima küllastumata rasvhapped

  10. Mineraalaine 100 g piimas Lammas Kits Veis Inimene Ca (kaltsium) [mg] 193 134 119 32 Fe (raud) [mg] 0,10 0,05 0,05 0,03 Mg (magneesium) [mg] 18 14 13 3 P (fosfor) [mg] 158 111 93 14 K (kaalium) [mg] 136 204 152 51 Na (naatrium) [mg] 44 50 49 17 Zn (tsink) [mg] - 0,30 0,38 0,17 8. Piima mineraalained

  11. Vitamiin 100 g piimas Lammas Kits Veis Inimene Vitamiin C [mg] 4,16 1,29 0,94 5,00 B1-tiamiin [mg] 0,065 0,048 0,038 0,014 B2 - ribiflaviin [mg] 0,355 0,138 0,162 0,036 B3- niatsiin[mg] 0,417 0,277 0,084 0,177 B5 – pantoteenhape [mg] 0,407 0,310 0,314 0,223 B6 [mg] - 0,046 0,042 0,011 B9 – foolhape [mcg] - 1 5 5 B12 – kobalamiin [mcg] 0,711 0,065 0,357 0,045 Vitamiin A [IU] 147 185 126 241 9. Vitamiinid piimas

  12. 10. Päevaste toitumisvajaduste katmine piimaga Piim katab noorte inimeste päevasest energia ja toitumis- vajadusest arvestatava osa: energia5%, valk10%, vitamiin A 6%, vitamiin B2 20%, kaltsium 25%, fosfor 25%, magneesium 10%, tsink6%.

  13. 11. Kokkuvõte Tähtsamad piima komponendid: valgud – organismide põhilised koostiselemendid, kaltsium – luude ja hammaste vajalik konstruktiivne element , vajalik närvisüsteemi ja lihaste normaalseks talitluseks, vitamin A – tugevdab immuunsüsteemi, aitab formeerida ja säilitada terveid hambaid, skeletti ja pehmeid kudesid, soodustab nägemist, vajalik reproduktsiooniks ja piimaga toitmisel, soodustab tervet nahka, vitamin B2 –osaleb valgu ja rasva ainevahetuses, vajalik kasvuks ja punaliblede t ekkeks, vajalik karbohüdraatide ainevahetuses, vitamin D – soodustab luude arengut ja mainralisatsiooni, toimib immuunsüsteemisse põhjustades immunosupressiooni ja kasvajatevastast tegevust.

  14. 12. Soovitatav kirjandus • Finocchiaro R., Kaam J-T., 2004. Perspectives for goat milk in human nutrition. Animal Science and Reports, vol. 22, 3, 375-380. • Haenlein G.F.W., 2004. Goat milk in human nutrition. Small Ruminant Research 51, 155-163. • Jandal J.M., 1996. Comparative aspects of goat and sheep milk. Small Ruminant Research 22, 177-198. • Murry Jr. A.C., Gelaye S., Casey J.M., Foutz T.L., Kouakou B., Arora D., 1999 - Type of milk consumed can influence plasma concentrations of fatty acids and minerals and body composition in infant and weanling pigs. The Journal of Nutrition 129, 132-138. • Szczepanik A., Libudzisz Z., 2000. Wartość dietetyczna mleka koziego (in Polish). Przemysł Spożywczy 11, 25-45. • Wiederschain G.Y., Newburg D.S., 2001 – Glycoconjugate stability in human milk: glycosidase activities and sugar release. Journal of Nutritional Biochemistry 12, 55-564.

  15. 13. Interneti aadressid http://www.foodsci.uoguelph.ca/dairyedu/chem.html#protein3 http://www.saanendoah.com/compare.html

More Related