M.Talvik Põllumajandusturu korraldamise osakond

1. Pindalapõhised otsetoetused ja nõuded põllumajandusmaale(Muudatused põllumajandusministri määruses) M.Talvik Põllumajandusturu korraldamise osakond

2. Täna räägime... • Ühtne pindalatoetus; toetusõiguslikkuse ja nõuetele vastavuse nõuded • Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus • Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus

3. Otsetoetuste muutmise eesmärk • 2003.aasta reformiga seatud eesmärk asendada erinevad otsemaksed ühtse majapidamise põhise maksega, mis kaotaks tootmise ja toetuste kohustusliku seose kuid seoks kohustusega hoida kogu põllumajandusmaad heas põllumajanduslikus ja keskkonnakaitselises korras ning täita keskkonna, looma- ja taimetervise ning toiduohutuse nõudeid • Sellise poliitika rakendamine annab põllumajandustoot-jatele suurema võimaluse turuleorienteeritud toodangu tootmiseks, soodustab keskkonnasõbralikku tootmistegevust, lihtsustab ÜPPd ja tugevdab EL positsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusläbirääkimistel.

4. 2 samaaegset arengut • EL-15 üleminek ühtsele otsemaksele 2005-2006 Referents 2000-2002, individuaalsed või regionaalsed toetusõigused, piiratud mahul valikuid seotud toetusteks (2007 a eelarve järgi 11,9%) • EL-10 ühtse pindalatoetuse rakendamine alates 2004, üleminek ühtsele otsemaksele 2009-2011-? Referents 30. juuni 2003, rahvuslikud täiendavad otsetoetused , valikud 30%-liste lisamaksete jaoks liikmesriigi otsuse alusel kuni 01.01.2007 (2007 a arvestuste järgi ca 18%)

5. Ühtne pindalatoetus

6. Toetusõiguslik maa • Ühtse pindalatoetuse kava alusel on toetusõiguslik põllumajandusmaa, mis oli 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutati või mitte, kusjuures põllumajandusmaa all mõeldakse põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all oleva maa ja koduaedade kogupindala. • EL ÜPP alusel ... võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.

7. ÜPT areng

8. Heas korras maa nõuete alused Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused • Liikmesriigi tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige põllumajandusmaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil oleks heades põllumajandus- ja kesk-konnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimum-nõuded IV lisas sätestatud raamistiku alusel, siseriiklikul või regionaalsel tasandil, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure.

9. Lisa IV Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused IV LISA

10. Heas korras maa nõuded 1.teema Mulla erosioon: ei ole terve Eesti seisukohalt oluline probleem (problemaatiline on vaid 3,7% põllumajandusmaa pindalast), 2.teema Mulla orgaaniline aine:Alates 2007. aastast on kulu ja põhu põletamine põllumajandusmaal keelatud 3.teema Mulla struktuur: Alates 2007. aastast on kehtestatud nõue, et põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Põlluharimist võib läbi viia ajal kui kasutatav tehnika ei jäta harimissügavusest sügavamaid jälgi. 4. teema Minimaalne hooldustööde tase: Tingimused kehtestatud vastavalt maa kasutusviisile alates 2004

11. Minimaalne hooldustööde tase • Põllumajanduslikus kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas; • Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale põllumajandusmaale peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada.

12. Minimaalne hooldustööde tase • Rohumaade hooldamine : Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. AT: Juhul, kui rohumaa hooldusel kasutatakse karjatamist, peab seda tegema sellise loomkoormusega, et tulem oleks hoolduse tasemelt sarnane niitmise tulemusega. Ebapiisava loomkoormuse puhul tuleb rohumaa üle niita. Piisavaks loomkoor-museks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta ( see on arvestuslikult 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom 1 ha kohta või neli täiskasvanud lammast koos talledega 1 ha kohta). Juhul, kui karjatatavate loomade arv ei ole piisav kogu rohumaa hooldamiseks, tuleb selgelt eristada osa rohumaast, millel tuleb maa hooldamiseks niita.

13. LISAKS • Tuulekaera tõrjeabinõud (teatis TTI-le 31.juuliks) • 4 maakonna püsirohumaade erisus • Põllumajandusmaal tehtavad tegevused kantakse “Veeseaduse” § 261 lõike 7 alusel põlluraamatusse. Isik, kelle suhtes ei kohaldata ”Veeseaduse“ § 261 lõiget 7, kannab lõigetes 3–5 ja 7 nimetatud tegevused lisas 2 toodud tabelisse.

14. Püsirohumaa säilitamine • Püsirohumaa – maa, mida kasutatakse kõrreliste või muu rohusööda kasvatamiseks looduslikult (isekülvi teel) või külvatuna, mida pole kaasatud majandi külvikorda viie aasta jooksul või kauem • Säilitamise kohustus – riigi tasemel suhte säilitamine • Tegevused kui suhe 5% või 10% halveneb, tootjale kes ei vähenda püsirohumaa pinda – need ei laiene

15. Püsirohumaa säilitamine Maakasutuse ülemineku korral täidavad üleandja ja vastuvõtja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 “Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus” lisas 2 toodud püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotluse. Üleandja edastab taotluse ärakirja PRIA-le 15 päeva jooksul

16. Täiendavad otsetoetused

17. Täiendavate otsetoetuste õiguslik alus Täiendavat siseriiklikku toetust või abi ei anta põllumajanduslikule tegevusele, mille suhtes ei ole 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses otsetoetusi ette nähtud. 1782/2003 kohaldamine uutele liikmesriikidele Art 143 c p.8: Tootmisega seotud täiendavate otsetoetuste alused piiratud 1782/2003 Art 64-68

18. Osaline tootmisega sidumine Määratud kogu toetussummast võib eraldada vahendeid ja maksta otsetoetust: kuni 25% põllukultuuritoetusest 50% ute ja kitsetoetusest 100% vasikate tapatoetusest ning ühe alternatiivina: kas kuni 100% ammlehmatoetusest ja 40% veiste tapatoetusest või kuni 100% veiste tapatoetusest või kuni 75% veiseliha eritoetusest

19. Täiendavate otsetoetuste areng

20. Taimekasvatuse täiendavad otsetoetused 2007.a. • Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus • Täiendav otsetoetus 2006.a. põllumajandus-kultuuri toetust saanud hektarite alusel Kavandatud toetuse taotluste vastuvõtt mais

21. Nõuded – põllukultuuri toetus • Taotleja kasvatab toetusõiguslikke põllukultuure (1782/2003 Lisa IX) • Põld on tervenisti täis külvatud, kasutatud kõiki tavalisi agrotehnilisi võtteid vastavalt kohalikele normidele (umbrohtumus) ja põllukultuurid on kasvanud vähemalt õitsemise faasini • Toetuse ulatus 25% ühikumäärast – 594 kr

22. Nõuded – põllumajanduskultuuri ha alusel • Taotleja tegeleb põllumajandusega • Taotlejal olid 2006. aastal põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse menetelemise käigus nõuetekohased hektarid • Admin.kontroll 100%, kohapeal vaid vajadusel

23. Kontrollimine (muudatused) • Põllukultuuri kasvatamisel umbrohtumust • Umbrohtumuse määr - umbrohutaimede arv väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Arvestuslapil suurusega 50×50 cm loetakse kokku umbrohutaimede arv, mille pikkus on vähemalt 1/4 (3/4) kultuurtaime pikkusest. Kuni 5 hektari suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 5–10 hektari suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 hektari kohta lisaks neljal arvestuslapil.Taotlejal olid 2006. aastal põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse menetelemise käigus nõuetekohased hektarid • Kulu ja põhu põletamist ning mullaharimistehnika kasutamist visuaalselt

24. Toetuse vähendamine • Pindala erinevuste tõttu nii ühtse pindalatoetuse kui põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse puhul- toetusõigusliku maa suurus; • Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiste puhul olenevalt raskusastmest: • hooletuse korral kuni 5%, korduvrikkumiste korral kuni 15%; • tahtliku rikkumise korral 15-100%;

25. Toetuse vähendamine • Põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine: • Põlluraamatusse ei ole andmed kantud, siis 3 % selle põllu nõuetekohase pinna põllukultuuri täiendavast otsetoetusest; • Põlluraamatut ei ole; 5% kogu põllukultuuri täiendavast otsetoetusest; • Umbrohtumuse määr üle 30%; selle põllu kohta põllukultuuri täiendavat otsetoetust ei määrata

26. Tänan tähelepanu eest!