1 / 13

ANTARKTIKA

ANTARKTIKA. helle. Geograafiline asend. Geograafiline asend. Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2). Reljeef.

Télécharger la présentation

ANTARKTIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ANTARKTIKA helle

  2. Geograafiline asend

  3. Geograafiline asend Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2)

  4. Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga –mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m

  5. Kliima • Aasta mahasadanud keskmine • lumehulk: 12 cm • Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C • Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: • -89,2°C (uurimisjaam Vostok) • Polaarpäev ja polaaröö

  6. Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid.

  7. Loomastik • Elustik on enamasti seotud veega. • Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. • Hülged, merileopardid • Sinivaalad, mõõkvaalad • Tormilinnud, ännid, albatrossid

  8. Asustus • Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. • Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt • Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes külmakindlates uurimisjaamades (polaarjaamades).

  9. On olemas kindlad rahvusvahelised reeglid – Antarktika leping1961.aastast, • mis keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse • keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel • Antarktis ei kuulu ühelegi riigile • Eesti ühines lepinguga aastal 2001 ja sellest ajast toimub ka Eesti Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad. • Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti.

  10. Probleeme osooniaugud Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid

  11. Polaaruurijad F. G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912.

  12. Kordamiseks • Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? • 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? • Milliste alade koondnimetus on Antarktika? • Mida tähendab mõiste külmapoolus? • Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku? • 6. Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega? • 7. Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid? • 8. Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest? • 9. Nimeta Antarktise uurijaid. • 10. Milline uus tegevusala on Antarktikas hakanud viimastel • aegadel levima? • 11. Millisele riigile kuulub Antarktika? • 12. Mis vahe on Antarktisel ja Antarktikal?

More Related