1 / 52

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?. Anu Virovere , MSc. Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness. MUUTUNUD MAAILM. INDUSTRIAAL ÜHISKOND JÕUKUS PALJU ASJU.

alissa
Télécharger la présentation

Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus? Anu Virovere, MSc

  2. Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness

  3. MUUTUNUD MAAILM INDUSTRIAAL ÜHISKOND JÕUKUS PALJU ASJU

  4. MUUTUNUD MAAILM TEADMUSMAJANDUS ENESETEOSTUS ELAMUS(TÖÖRÕÕM)

  5. Väljakutsed inimesele (Peter Drucker) • Uus maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid – • Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega • Olla paindlik • Tulla toime vastuoludega • Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas

  6. Milline liik jääb ellu? • Kõige suurem? • Kõige tugevam? • Kõige kiirem? Mitte ükski neist-ellu jääb kõige PAINDLIKUM

  7. Iga inimese jaoks on tähtis teada • Kes ma olen... • Missuguste põhimõtete järgi elan? • Mis on minu olemasolu mõte? • Kuidas säilitan MINA-PILDI terviklikkuse kiiresti muutuvas maailmas? • Kuidas olla pidevas uuenemises? -ELUKESTEV ÕPE

  8. EETIKA • Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist. • Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. • Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema

  9. Klassikalised eetikateooriad püüavad vastata kahele küsimusele • Missugune on õige inimväärne elu? • Kuidas peaks inimene käituma?

  10. Moraal • Moraalis nähakse eetikateaduse uurimise objekti. • Moraali defineeritakse kui käitumisnormide ja printsiipide kogu, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid.

  11. Moraali struktuur No Normid, tavad Moraali-printsiibid Kõrgemad väärtused

  12. Moraali funktsioonid • Humaanne funktsioon • Regulatiivne funktsioon • Väärtuslik, orienteeriv funktsioon-moraali ideaalid väljenduvad elu mõttes, annavad hingeelule perspektiivi • Tunnetuslik funktsioon • Kasvatuslik funktsioon

  13. KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA • INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS. • IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE • KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST • ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON • KULDNE REEGEL - KÄITU TEISTEGA NII NAGU TAHAKSID, ET NAD KÄITUVAD SINUGA

  14. Absoluutsed õigused: õigus elule õigus vabadusele õigus privaatsusele õigus turvalisusele õigus teada õigus omandile Peamised kohustused on: vägivaldsusetus usaldusväärsus ausus õiglus enesekriitilisus täiustumispüüd KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA

  15. Positiivne psühholoogiaMartin E.P.Seligman “Ehe õnn” • Aristoteles, • Platon, • Aquino Thomas • Vana Testament • Talmud • Konfutsius • Samuraikoodeks • Koraan

  16. Ühised voorused • Tarkus ja teadmised • Vaprus • Armastus ja humaansus • Õiglus • Kannatlikkus • Sprituaalsus ja mõistuseülese austamine

  17. Kasvatuse kolm põhiväärtust • Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne ja kordumatu • Iga inimene on ühtmoodi väärtuslik • Inimene on ühiskondlik olend, kelle elul on täiuslik tähendus vaid suhtlemisel teiste inimestega

  18. Kes on kasvataja, nõustaja ja õpetaja?

  19. Kas lapsevanemaks olemine, õpetamine ja kasvatamine on õigus, kohustus või voorus?

  20. Need, kes võtavad kasvatamist ja õpetamist õigusena, kogevad nendeks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist. Tavaliselt nad väärtustavad ka õiglust. Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.

  21. Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna. Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust. Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.

  22. Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada.

  23. Hoolimise eetika Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.

  24. Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste. Õpetamine on eetiline tegevus. Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.

  25. VÄÄRTUSED • Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. • Juhtimine on õigupoolest elufilosoofia (R.S.Sharma).

  26. Väärtuste funktsioonid Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid: • annavad käitumisideaalid • on standardiks • on motivatsiooni allikaks • aitavad säilitada enesehinnangut • on aluseks otsustamisel

  27. LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED (M.Rokeach) • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid – sageli väljendatavad inimese eesmärkidena • Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) – vahendid eesmärkide saavutamiseks

  28. Lõppväärtused ELUTARKUS ENESETEOSTUS ENESEAUSTUS KÜPS ARMASTUS LUNASTUS MUGAV ELU NAUDING PEREKONNA TURVALISUS PÕNEV ELU RAHU KOGU MAAILMAS RAHVUSLIK JULGEOLEK SISEMINE TASAKAAL SOTSIAALNE TUNNUSTUS TÕELINE SÕPRUS VABADUS VÕRDSUS ÕNN ÜMBRITSEV ILU Instrumentaalsed väärtused ABIVALMIS ANDESTAV ARMASTAV AUS EDASIPÜÜDLIK JULGE KORRALIK KUJUTLUSVÕIMELINE KUULEKAS LOOGILINE RÕÕMSAMEELNE SALLIV SÕLTUMATU TASAKAALUKAS VAIMNE VASTUTUSTUNDLIK VIISAKAS VÕIMEKAS Rokeachi väärtused

  29. ARENG JA ARENDUS Vaimne - emotsionaalne ? Eetiline Lingvistiline Sotsiaalne Kognitiivne Füüsiline

  30. Üksikisiku eneseavalduse vormid: Isiklikud omadused Hoiakud ET EV EU EH Võimed Emotsioonid ET – eneseteadvustamine EV – eneseväärtustamine EU – eneseusk EH - enesehinnang

  31. TEISED INIMESED Vaimsed motiivid Usulised motiivid ALTRUISTLIKUD MOTIIVID Materiaalsed motiivid Professionaalsed motiivid MINA

  32. Enesehinnang • Enesehinnang on kõikide asjade mõõt • Enesehinnang on suhtumine sellesse, mida ma endast tean • edutunne, kiitus, mida jagab välismaailm on lapsele väga olulised • EQ - õppida vaatlema oma tundeid ja nende alusel käituma

  33. Mis on emotsionaalne intelligentsus • Mõiste “emotsionaalne intelligentsus” võtsid 1990.aastal kasutusele USA psühholoogid Peter Salovey Harvardi ülikoolist ja John Mayer Hampshire´i ülikoolist, et kirjeldada eduks vajalikke emotsionaalseid omadusi.

  34. Nende seas on: • Empaatia • Tunnete väljendamine ja mõistmine • Enesevalitsemine • Sõltumatus • Kohanemisvõime • Teistele meeldimine • Inimestevaheliste probleemide lahendamine • Püsivus • Sõbralikkus • Lahkus • Austus

  35. Positiivse enesehinnangu aksioomid: • Mina olen väärtuslik. • Kõik need kelledest mina hoolin, hoolivad minust ka. • Kui ma midagi ette võtan, ma saavutan selle ka kui tublisti pingutan. Negatiivse enesehinnangu aksioomid: • Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu. • Keegi ei hooli minust. • Mul ei õnnestu miski.

  36. Eneseteadlikkus tähendab: • Ettekujutust iseendast • Enda positiivsete külgede teadmist • Enda negatiivsete külgede teadmist • Teadmist, et me ei tea endast kõike • Enda tunnetest arusaamist • Iseenda aktsepteerimist Eneseregulatsioon: • Aru saada oma soovidest • Võime ära tunda,manipulatsiooni • Oskus kehtestada • Oskus otsida käitumise põhjuseid iseendas

  37. Milline peaks olema kasvamise ja õppimise keskkond?

  38. 10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni • Obsession - idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses • Challenge - väljakutse, soov võita • Passion - kirg, oma töö, toote, idee või konseptsiooni suhtes • Commitment - pühendumus • Determination - eesmärgikindlus • Delight - oskus nautida, tunda rõõmu • Love - soov anda • Pride - eneseuhkus, väärikus, uhkus oma organisatsioonist • Desire - soov olla ja omada • Trust - usk oma organisatsiooni väärtuslikusesse, usaldamine

  39. 10 hävitavattunnet • Nõrkus • Viha – antagonismi tunne • Apaatia • Stress • Mure – mure tuleviku pärast • Vaenulikkus • Kadedus • Aplus – kõrgenenud võimuiha • Enesekesksus • Mittesallimine, vihkamine

  40. Millisena nähakse kasvatust? Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus. Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja. Võim kasvatuseetilise probleemina

  41. Õnn ja tervis • Stefan Klein oma raamatus “Õnne saladus” väidab, et õnnelikud inimesed on tervemad ja elavad keskmiselt kauem. • Inimese elustiil ja oskus olla õnnelik määrab tema eluea kestvuse ja elu kvaliteedi rohkem kui pärilikud tingimused, keskkond ja meditsiiniline teenindamine.

  42. Õnn • Õnn on tegevuse tagajärg, kirjutab Aristoteles. • Õnn ei ole juhuse või jumalate kingitus, vaid saab osaks sellele, kes oma võimalused optimaalselt ära kasutab. • See tähendab, et tark inimene paneb oma anded enda kasuks tööle. • Järeldus – õnn on inimlike võimaluste täitumises. • Uurijad väidavad, et õnne saab õppida, neid reegleid järgides.

  43. LISALUGEMINE

  44. Kohlbergi moraaliteooria Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat. Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.

  45. Jätkub... Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism. Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus. Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.

  46. Jätkub... Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.

  47. I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment) Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust. Kuuletuda autoriteedile. II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity) Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale. Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.

  48. III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity) ”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega. IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja seadus (law and order) Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid. Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.

  49. V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract) Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele. Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted. VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles) Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.

  50. Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile. Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel. Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile. Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud. Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.

More Related