1 / 70

HOSPITAALINFEKTSIOON

HOSPITAALINFEKTSIOON. Piret Mitt TÜK Infektsioonikontrolli teenistus. Sisukord. hospitaalinfektsioon (HI) epidemioloogia 4 peamist HI kätehügieen isolatsioon. HI definitsioon.

aquarius
Télécharger la présentation

HOSPITAALINFEKTSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HOSPITAALINFEKTSIOON Piret Mitt TÜK Infektsioonikontrolli teenistus

  2. Sisukord • hospitaalinfektsioon (HI) epidemioloogia 4 peamist HI • kätehügieen • isolatsioon

  3. HI definitsioon • infektsioon, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad, kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 23

  4. Hospitaalinfektsioon Definitsioon • infektsioon, mis tekib 48 h pärast hospitaliseerimist = nosokomiaalinfektsioon (kr k nosos – haigus, komein - hoolitsema) = health-care associated infection

  5. Hospitaalinfektsioon • 5–10% haiglasse hospitaliseeritud patsientidel • 30 % patsientidel intensiivraviosakondades • USA: 2 miljonit pt / aastas • USA: 90000 surmajuhtu / aastas • USA: lisahind: $4.5 – $5.7 miljardit Weinstein RA. Emerg Infect Dis 1998;4:416-420 Jarvis WR. Emerg Infect Dis 2001;7:170-173

  6. Hospitaalinfektsioon • kõrge haigestumus, suremus • multiresistentsed patogeenid • kõik organid

  7. EPIC study Vincent JL. JAMA 1995;274:639-644

  8. HI patogenees • kaitsesüsteemide nõrgenemine • bakteritega koloniseerumine - haiglaravi kestus - invasiivsed vahendid / protseduurid - antibakteriaalne ravi

  9. HI patogenees (2) • endogeenne – haigust põhjustavad mikroorganismid pärinevad haige enda mikrofloorast • eksogeenne - haigust põhjustavad mikroorganismid pärinevad haiget ümbritsevast keskkonnast või teistelt inimestelt

  10. HI riskifaktorid Vincent JL. Lancet 2003;361:2068-77

  11. 4 peamist HI • Hospitaalpneumoonia -ventilaatorpneumoonia (ventilator-associated pneumonia, VAP) • Vereringeinfektsioon (VRI) • Urotraktiinfektsioon (UTI) • Operatsioonipiirkonna infektsioon (OPI)

  12. Hospitaalpneumoonia PNEUMOONIA VENTILAATORPNEUMOONIA

  13. Ventilaatorpneumoonia (VP) Kopsupõletik, mis kujuneb välja >48 tundi peale kopsude kunstliku ventilatsiooni (KKV) alustamist

  14. Probleemi suurus • VP on kõrgeima letaalsusega HI intensiivravi haigetel • 1/3 KKV patsientidel tekib VP • 1/3 VP patsientidest sureb

  15. VP patogenees KOPSUD koloniseerumine bakteritega mikroaspiratsioon kaitsemehhanismide langus TRAHHEA NINANEEL MAGU SOOLESTIK

  16. VP patogenees ~85% endogeenne; ~15% eksogeenne

  17. S. aureus H. influenzae S. pneumoniae M. catarrhalis Enterobacteriaceae P. aeruginosa Acinetobacter sp. MRSA VP etioloogia varane VP hiline VP < 4p

  18. VP riskifaktorid ja vältimine KKV kestus haigla mikroobid meditsiinivarustuse kontaminatsioon hematogeenne levik aspiratsioon patsiendipoolsed faktorid geneetiline eelsoodumus? vanus, sugu, haigused

  19. Haigla mikroobid/meditsiinivarustus infektsioonikontroll • käte hügieen • antibiootikumide poliitika • isolatsioon • optimaalne personali hulk • järelvalve

  20. Kestus • väldi intubatsiooni ja reintubatsiooni • orotrahheaalne parem kui nasotrahheaalne • eelista mitteinvasiivset KKV • KKV  (sedatsioon, võõrutus) • trahheostoomia

  21. Aspiratsioon • väldi võimalusel maohaavandi profülaktikat • enteraalne toitmine parem kui parenteraalne • asend (30-45°) • suuhügieen • selektiivne dekontaminatsioon? • subglotiline aspiratsioon • joogivesi • mansett (rõhk > 20)

  22. Vereringeinfektsioon • infektsioon positiivse verekülviga • primaarne (teadmata algkolle, perifeerse kanüüli või tsentraalveenikateetriga seotud) • sekundaarne

  23. Vereringeinfektsioon • intravaskulaarsed kateetrid on kaasajal hädavajalikud intensiivraviosakondades (infusioon, ravimid, parenteraalne toitmine, hemodünaamika monitoorimine) • kõige rohkem tüsistusi kateeterinfektsioonidest on seotud tsentraalveenikateetritega (97%) IRO-s • USA: 250 000 kateetriga seonduvat vereringeinfektsiooni (VRI) igal aastal • suremus 12-25 % • lisakulutused 25 000 $ ühe episoodi kohta

  24. Kateeterinfektsioonide riskifaktorid • kasutatav veresoon (tsentraalne veen > arter, perifeerne veen) • kasutusaeg (pikaaegne > lühiaegne) • sisestuskoht v. femoralis > v. jugularis interna > v. subclavia perifeerne veen: jalg > käsi, ranne > labakäsi • tunnelleerimine

  25. Kateeterinfektsioonide riskifaktorid (2) • pikkus • hepariini, antibiootikumide või antiseptikumidega töötlemise puudumine • valendike arv • kateetrimaterjal polüvinüülkloriid või polüetüleen > teflon või polüuretaan • mikroobi “omadused”

  26. Patogenees • mikroobi tungimine sisestuskoht  kateetri nahaalune trakt  kateetri otsa kolonisatsioon • kateetrikorgi saastumine  valendiku kolonisatsioon (pikaaegsete kateetrite puhul) • infektsioonikolle  verega levik  kateetri kolonisatsioon • saastunud infusioonilahuse ülekanne

  27. Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks Sisestamine • enne kateetri sisestamist ja kattematerjali vahetamisel puhastada nahka antiseptilise vahendiga (70%-alkohollahus või 2%-kloorheksidiinglükonaat alkohollahus) • antiseptikumi kogus - nahk oleks märg • oodata ära antiseptikumi toimeaeg (kuivamise aeg, mis on tavaliselt 30 sek) • perifeerne veenikanüül - ühekordsed mittesteriilsed kindad. Pärast naha puhastamist antiseptikumiga ei puudutata punktsioonikohta enam mittesteriilse kindaga • tsentraalveenikateeter ja arterikanüül - müts, mask, steriilne kittel, steriilsed kindad, suur steriilne lina

  28. Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks (2) Kateetri kattematerjali hooldus • kasutada kattematerjalina steriilset plaastrit, soovitavalt läbipaistvat poolläbilaskvat materjali • vahetada plaaster, kui see määrdub või muutub niiskeks või tuleb lahti • vahetada plaaster kateetri vahetamisel • veeprotseduuridel katta kateeter veekindla materjaliga • TVK – vähemalt 7 p järel vahetada plaaster • tunnelleeritud TVK ei vaja kattematerjali • mitte kasutada lokaalseid salve, kreeme, pulbreid jm kateetri sisestuskoha ümbruses

  29. Soovitused kateeterinfektsioonide vältimiseks (3) Kateetri jälgimine • regulaarselt (vähemalt 1 kord päevas) jälgida ja palpeerida kateetri sisestuskohta ja selle ümbrust läbi kattematerjali (läbipaistmatu plaastri korral palpeerida, läbipaistva plaastri korral vaadata) • mitte eemaldada plaastrit, kui puuduvad infektsioonile viitavad sümptomid • õpetada patsienti teatama meditsiinitöötajale muutustest (ebamugavustunne, valulikkus, punetus jm) kateetri ümbruses • märkida kateetri sisestamise kuupäev ja kellaaeg, kateetri sisestaja, kattematerjali vahetamine õenduslukku või intensiivraviosakonnas jälgimislehele

  30. VRI diagnoosimine • ebaselge põhjusega palavik • muud palaviku põhjused välistatud • kateetri ümbruses lokaalsed infektsiooninähud • kateeterinfektsioon: • kateetriots külviks ja perifeerne verekülv

  31. Urotraktiinfektsioon (UTI) • kõige sagedasem HI (40 %) • USA: 900 000 UTI / aastas • lisakulud: $600 ühe UTI kohta • lisandub bakterieemia • suremus: 5 % • antibiootikumresistentsed patogeenid

  32. UTI riskifaktorid • põiekateeter (66 – 86%) • 15 – 25 % hospitaliseeritud patsientidel põiekateeter • ühekordne kateteriseerimine 1 – 5 % • kasutamise kestus (7 p – 25%, 30 p – ~100%) • avatud süsteem > suletud süsteem • kaasuvad haigused, vanus, sugu

  33. UTI patogenees

  34. Patogenees (2) • riskifaktorid: 1) patogeenid periuretraalsespiirkonnas 2) püsikateeter (kestus!) 3) pt. kaasuvad haigused • patogeeni virulentsusfaktorid • biofilm • põietrauma  kaitsesüsteemide  Põiekateeter (Foley)

  35. UTI patogeenid • Escherichia coli • Enterococcus sp. • Klebsiella pneumoniae • Proteus mirabilis • Pseudomonas aeruginosa • Enterobacter sp. • Candida albicans • Serratia sp. • CONS

  36. UTI vältimine • väldi kateteriseerimist • eemalda ASAP • alternatiivsed meetodid • koolitatud personal • aseptiline kateteriseerimine, analüüsi võtmine • kätehügieen • lubrikant • kateetri õige suurus • kogumistoru ülevalpool kogumiskotti • periuretraalpiirkonna hooldus igal päeval

  37. Operatsioonipiirkonna infektsioon • sageduselt teine HI • 2 – 6 % opereeritutest • haiglaravi pikenemine 7-10 päeva • suremus 3% • lisakulud: $3000 – 29 000 ühe infektsiooni kohtam (USA)

  38. Operatsioonipiirkonna infektsiooni mõisted • OPI, mis ilmneb kliiniliselt või laboratoorselt 30 päeva jooksul peale operatsiooni • implantaatidega seotud operatsioonide puhul - kuni 1 aasta jooksul peale operatsiooni tekkinud infektsioon, mis on seotud operatsiooniga

  39. OPI jaotus pindmine OPI süva OPI organi, õõne

  40. Patogeenide lähtekoht • patsiendi enda mikrofloora • operatsioonituba • meditsiinitöötaja • hematogeenne levik mujalt infektsioonikoldest • enamus OPI tekib operatsiooni ajal

  41. OPI etioloogia 2006-20077025 patsienti (USA) HidronAI et.al. Infect Control Hosp Epidemiol2008;29:996-1011 HidronAI et.al. Infect Control Hosp Epidemiol2009;30:107–107

  42. patsient vanus ülekaal alatoitumus diabeet operatsioonieelne haiglasviibimise kestus infektsioonikolle GKS kasutamine suitsetamine mikroobikandlus immuunpuudulikkus operatsioon karvade eemaldamine perioperatiivne antibiootikumprofülaktika normotermia veresuhkur kätehügieen / aseptika kirurgiline tehnika operatsiooni kestus vereülekanded ventilatsioon liikumine op-toas dreenid, võõrkehad haava hooldus OPI riskifaktorid

  43. Operatsiooni puhtusklass

  44. Kätehügieen Ignaz Philipp Semmelweis (1818-65)

  45. Naha mikroobid • Enamik mikroobe paikneb sarvkihi ülemistes kihtides, hulk erineb regiooniti Jaotatakse: • residentmikrofloora • transiitmikrofloora

  46. Residentmikrofloora …kaitseb nahka koloniseerumast patogeensete mikroorganismidega Enamasti Gram-positiivsed mikroorganismid: • Staphylococcus epidermidis • Streptococcus sp. • Micrococcus sp. • Proprionibacterium sp. • Corynebacterium sp.

  47. Transiitmikrofloora • Omandatud keskkonnast või teistelt isikutelt (patsientidelt) • Sõltub tegevusest, konkreetsest naharegioonist Kätega sagedamini ülekantavad tekitajad: • Staphylococcus aureus • Klebsiella pneumoniae • Acinetobacter sp. • Enterobacter sp. • Candida sp.

  48. NB! Transiitfloorasse kuuluvad tekitajad vastutavad enamike puhangute eest, mis levivad käte teel! Kasutades erinevaid kätehügieeni meetodeid saame: • vabaneda transiitmikrofloorast • langetada residentmikrofloora hulka

  49. Kätehügieen • kätehügieeni eesmärgiks on vähendada potentsiaalselt ohtlike mikroorganismide hulka naha pinnal • odav, lihtne ja kõigile kättesaadav abinõu hospitaalinfektsioonide vähendamiseks!

  50. Kätehügieeni meetodid • hügieeniline kätepesu (tavalise vedelseebiga) • hügieeniline käte antiseptika (antiseptikumiga) • kirurgiline kätepesu • kirurgiline käte antiseptika

More Related