1 / 41

Võsumuudendid – risoom, sibul ja mugul

Võsumuudendid – risoom, sibul ja mugul. Malle Terepson-Madisson Räpina Aianduskooli botaanika vanemõpetaja 2007. Sissejuhatus. Võsu ehk võrse on elund, mis üldjuhul koosneb varrest, lehtedest ja pungadest.

ardelle
Télécharger la présentation

Võsumuudendid – risoom, sibul ja mugul

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Võsumuudendid – risoom, sibul ja mugul Malle Terepson-Madisson Räpina Aianduskooli botaanika vanemõpetaja 2007

  2. Sissejuhatus • Võsu ehk võrse on elund, mis üldjuhul koosneb varrest, lehtedest ja pungadest. • Taimeelundid võivad keskkonna mõjul või seoses uue ülesande täitmisega omandada uue, tundmatuseni muutunud kuju. Siis on tegemist muudenditega.

  3. Võsu muudendite tekkimine on seotud • varuainete säilitamisega, • ebasoodsate tingimuste üleelamisega, • või vegetatiivse paljunemisega

  4. Risoom Risoom on mitmeaastane, harunev või harunemata • horisontaalse • tõusva • või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab • varuainete säilitamise • taime uuendamise • vegetatiivse paljunemise ülesandeid

  5. Risoomil on • taandarenenud soomusekujulised lehed • pungad • lisajuured Varuained kogunevad varreosasse. Risoomi saab juurest eristada selle järgi, et risoomil esinevad lehed ja risoomi tipus on pung, juure tipus on juurekübar koos kasvukuhikuga.

  6. Risoom esineb mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks • kollane vesikupp - Nuphar luteum • valge vesiroos - Nymphaea alba • harilik kitseenelas - Aruncus vulgaris • tedremaran - Potentilla erecta • harilik katkujuur - Petasites hybridus • harilik ussilakk - Paris quadrifolia • laialehine hundinui - Typha latifolia • harilik mürkputk - Cicuta virosa • aediiris - Iris germanica • harilik orashein - Agropyron repens

  7. 1. Maikellukesel on horisontaalne, mullas hoogsalt kasvav ja harunev risoom

  8. 2. Mürkputke risoom on tõusva kasvusuunaga, kuid ei harune

  9. c võsu risoom a b 4. Orasheina risoomil on hästi näha soomusekujulised taandarenenud lehed (a), lisajuured (b) ja pungadest kujunenud võsud (c)

  10. 5. Risoomi tipus olevad pungad on hästi näha mürkputkel

  11. 6. Lisajuured kinnituvad risoomile kogu risoomi ulatuses iirisel

  12. 7. Lisajuured kinnituvad sõlmekohtadele orasheinal ja maikellukesel

  13. 8. Varuainetega täidetud põhikude iirise risoomis

  14. 9. Mürkputke risoom sisaldab varuaineid, kuid on seest kambrilise ehitusega

  15. 10. Vegetatiivsel paljunemisel harunevad orasheina risoomid võrsumissõlmest

  16. 11. Paljundamisel võib risoomi tükeldada, eemaldades pungadega külgharud, näiteks aediirisel

  17. 12. Orasheina risoomi tipp on turgoorne, võimaldades risoomil tungida läbi mulla- kamakate ja vahel ka läbi juurikate või mugulate

  18. Ülesanne • Leia taimemääraja abil viis risoomiga taime, mis Eestis looduslikult kasvavad

  19. Sibul Sibul on maa-alune lühivõrse, mis on kujult • kerajas • munajas • lame Sibul täidab • varuainete säilitamise • taime uuendamise • vegetatiivse paljunemise ülesandeid

  20. Sibula • varreosa on sibulakand • lehed on muutunud soomusteks • pungad kinnituvad kannale Sibula soomused on • kuivad, kilejad • lihakad

  21. Kuivad soomused kaitsevad sibulat, lihakatesse soomustesse kogunevad varuained. • Soomuste vahel ja kanna tipus asuvad pungad, mida on üks või mitu. • Sibul esineb harilikul sibulal - Allium cepa

  22. 1. Hariliku sibula sibul võib olla kerajas, munajas või lame, olenevalt sordist

  23. 2. Tulbil on kestasibul

  24. 3. Liilia sibulal on näha soomused, mis üksteist osaliselt katavad

  25. soomused pungad sibulakand 4. Sibulakand on lühike varreosa, kuhu kinnituvad soomused, pungad ja lisajuured lisajuured

  26. 5. Varuained kogunevad lihakatesse soomustesse. Näha on lõike järel väljavoolav mahl

  27. 6. Kuivad ja kilejad soomused katavadlihakaid soomuseid nii tulbi kui ka hariliku sibula sibulatel

  28. pungad 7. Söögisibul annab nii palju tütarsibulaid, kui palju pungi on kannale kinnitunud

  29. Õisik Sibul võib sisaldada ka õisiku algmeid. Joonisel hüatsindi sibula piki- lõige

  30. Ülesanne • Leia taimemääraja abil viis Eestis looduslikult kasvavat või kultiveeritavat sibultaime

  31. Mugul Mugul on varre jämenenud osa, mis võib olla: • maa-alune • maapealne Mugul täidab • varuainete säilitamise • taimede uuendamise • vegetatiivse paljunemise ülesandeid

  32. Maa-alusel mugulal • puuduvad lehed • esinevad külg- ja tipupungad ning • varreosa säilitusainetega • lehtede asukohta kartulimugulal märgib arm, samas on näha kaenlapungi, millest arenevad maapealsed võsud ja lisajuured

  33. Mugulad esinevad • kartulil - Solanum tuberosum. Kartulimugulad arenevad mullas • nuikapsal - Brassica oleracea var. gongylodes on varremugul, mis moodustub maapealsesse osasse

  34. 1. Kartulitaimel on hästi näha varreharud, mille tipp on mugulaks kujunenud

  35. 2. Mugulal ei ole lehti, on vaid pungad

  36. 3. Varreosa on täitunud säilituspõhikoega, mis sisaldab ohtrasti sekundaarset tärklist

  37. 4. Kartuli muldamisel moodustub hulgaliselt maa-aluseid varreharusid mugulatega. Iga mugul on on uue taime algus

  38. 5. Eriti väärtuslikku kartulisorti võib paljundada ka “silmade “ ja põhikoetükkidega

  39. pungad 6. Nuikapsa kerajas varremugul sisaldab varuaineid ja kannab pungi ning lehti

  40. Ülesanne • Leia õpiku abil kartuli koht taimede süsteemis • Selgita kartuli kasvatamise tähtsust

  41. Kasutatud materjalid • Kasutatud kirjandus • Botaanika I osa - Tallinn “Valgus” 1965, A.Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A.Vaga • Botaanika — Tallinn ”Valgus” 1988, V. Hržanovski, S.Ponomarenko • Botaanika -Tallinn “Valgus” 1969, V. Issain, V.Jurtsev • Botaanika põhivara, H.Tiirats Eesti Põllumajandusministeerium, Õppemetoodikakabinet AS”Infotrükk” Tallinn 1993 • Maailma viljad - Heino Kiik, Tallinn ”Valgus” ,1989 • Eesti taimede määraja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut,”Valgus” Tallinn 1966 • Taimede välimääraja, Tallinn ”Valgus”, 1972, koostaja V.Kuusk • Botanitšeskii atlas - N. A. Monteverde, S-Peterburg, 1906 • Botaaniliste tabelite komplektid taimede paljunemise, morfoloogia ja süstemaatika kohta • Looduslikud materjalid M. Terepson-Madisson • Fotod M. Kaskmann

More Related