Download
1 / 14
150 likes | 691 Vues
Esimene maailmasõda 1914-1918. Põhjused. Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
E N D
Põhjused Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) Sõja romantiseerimine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan)
Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige GavriloPrincip.
Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
Sõdivate riikide sõjaplaanid • Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. • Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. • Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin.
I maailmasõja algus • I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. • Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. • Läänerinne 1914 • Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema • vastupanuta Luksemburgi. • 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. • 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa • ning paisati tagasi. • Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. • 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse • armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. • Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta.
Idarinne 1914 • Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. • Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. • Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. • Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus.
Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda – kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Sõjategevus 1915-1917
Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinskijoonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma.
Esimese maailmasõja lõpp • 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas WoodrowWilsonsõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) • 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Fochkoondas jõud otsustavaks vastulöögiks. • 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. • 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensijuures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks. • Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. • 29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. • Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. • 30. okt. 1918 kirjutas Türgi alla vaherahuleppele. 3. novembril 1918 kapituleerus Austria.
1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. • Pariisirahukonverents. • Versailles`irahujaVersailles`isüsteem. • Pariisirahukonverents – toimus jaan 1919-jaan. 1920 Konverentsistvõtsidosa 26 riigiesindajad, kuidotsustavadhääledkuulusidsõjavõitnudsuurriikidele.Suurbritannia peaminister David LloydGeorge, Prantsusmaapeaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasidEsimesemaailmasõjajärgsemaailmakorralduseüle. • Versailles rahulepingallkirjastati 28. juunil 1919.a.Saksamaalhakati Versailles rahulepingutnim. Versailles diktaadiks.
Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused – Saksamaa nõrgestamine • Versailles rahulepingallkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaalhakati Versailles rahulepingutnim. Versailles`idiktaadiks. • 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil • Saksamaakaotaskõikmeretagusedvaldusedjaumbes1/8Euroopaaladest: Elsass-LotringläksPrantsusmaale, Põhja-ScleswigTaanile, Saarimaajäi 15 aastaksRahvasteliiduhaldusse, Poznan, osaPommeristjaSileesiastläksidPoolakoosseisu, Memel Leedule, Danzig muutusvabalinnaks. • 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest • 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine • Saksamaasõjavägevähendati 100 000-meheni, Saksamaapidikaotamaüldisesõjaväekohustusejamoodustamaomasõjaväeainultvabatahtlikest. Laevastikusvähendatioluliseltlaevadearvu. Keelatiehitadajaomadaallveelaevu. Kindralstaapsaadetilaiali. • 4) Reparatsioonidemaksmisekohustus:Saksamaakuisõjasüüdlanejaalustajapeabmaksmareparatsioone – st.korvamavõitjatesõjakulutused. Üldsummasuhtes pooled kokkuleppenieijõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem
Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: • Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. • Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 • Trianoni rahu Ungariga – 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. • Serves`i rahu Türgiga 1920 – see ei jõustunud, uus rahuleping pärast MustafaKemali (Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is • Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: • 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; • 2)kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; • 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; • 4) Vene revolutsioonid; • 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. • 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal • 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; • 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
