Johann Sebastian Bach 1685-1750

1. Johann Sebastian Bach1685-1750 Anu-Mai Lillo anumai@tdl.ee

2. Sündis 21. märtsil 1685. a. Eisenachis • Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon • Bachid tegutsesid 17. saj. peamiselt Kesk-Saksamaal Tüüringis • Muusikalist haridust jagasid selles sugukonnas tavaliselt isad, vanemad vennad, onud • Tal oli väga korralik kooliharidus • Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

3. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) • Töötas organistina • Tegi tähtsaima õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde • Kokkupuude legendaarse vanameistriga on jätnud selge jälje Bachi loomingusse • Bachi julge ja fantaasiarikas orelimäng, milles “koraalides imekspandavaid variatsioone tehakse ja neisse palju võõraid helisid segatakse, nii et kogudus seda pahaks paneb”, rahuldas väikelinnakirikut üha vähem Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

4. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) • 1707. a. asus organistiks Mühlhausenis • Sealset kirikut vaevas õpetuslik lõhe, milles kippus peale jääma pietistlik (pietas - vagadus) suund. • Pietism eelistas jumalateenistusel lihtsat koguduselaulu ja taunis kunstmuusikat • Parem osa linnast oli hävinud tulekahjus, millega kaasnes majanduslik madalseis Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

5. Weimaris 1708-1717 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

6. Weimar (1708-1717) • Bachist sai Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik • Hertsogil oli 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu • Siin puutus Bach kokku François Couperini ja Antonio Vivaldi teostega • Sel ajal sai Bach kuulsaks oreliasjatundjana ning sündis enamik tema suurtest oreliteostest Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

7. Köthen (1717-1723) • Bach sai õukonna kapellmeistri koha • Noor vürst Leopold “armastas ja mõistis muusikat” (Bachi sõnad) • Vürst oli kalvinist ja ei vajanud kirikumuusikat • Bach kirjutas siin suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

8. Köthen (1717-1723) • Bach mattis 1720. a. oma esimese naise Maria Barbara (abiellus 1707. a. ja neile sündis 7 last) • Kahest pojast, Wilhelm Friedemannistja Carl Philipp Emanuelistsaid heliloojad • 1721. a. abiellus Bach Anna Magdalenaga (neile sündis 13 last) • Nendegi hulgas oli kaks heliloojat: Johann Christoph Friedrichja Johann Christian Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

9. Köthen (1717-1723) • 1721. a. saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli (tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all) • 1722. a. jäi Leipzigis vabaks üks Saksamaa hinnatuim kantorikoht • Kantoriamet tähendas igapäevast koolitööd õpilastega • Bach esitas end kandidaadiks ja sai selle koha Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

10. u. 1733 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

11. Leipzig (1723-1750) • Tooma kiriku kantorijalinna muusikadirektori ametikoht oli juba 16. saj. peale olnud Saksamaal üks prestiižikamaid • Kantor oli vastutav muusika eest linna neljas suuremas kirikus • Vastutas linna muusikaelu eest tervikuna • Vastutas ka Tooma-kooli 50-60 õpilase muusikahariduse eest Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

12. Leipzig (1723-1750) • Koori, solistide ja orkestriga pidi Bach igal pühapäeval ning kirikupühal esitama kantaadi • Seega pidi igal aastal esitama umbes 60 kantaati • 1723. a. esimesel jõulupühal esitas ta Magnificat'i (säravamaid vokaalteoseid) • 1724. a. suurel reedel esitas ta Johannese passiooni Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

13. Leipzig (1723-1750) • Selle perioodi kõrgpunktiks sai Matteuse passiooni loomine 1727.-1729. a. • 1740. a. paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust aegamisi kõrvale tõmbuma • Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema äärmiselt lihvitud kompositsioonikunsti • Nendeks olid: "Hästitempereeritud klaviir" II, Missa h-moll, "Fuugakunst" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

14. 1741 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

15. Looming - Vokaalmuusika • Kantaat koosnes nii aariatest kui kooridest • Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika (eriti Buxtehude looming) • Paljud kantaadid on seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga • Tuntuimad näited: "Üks kindel linn ja varjupaik", "Ärgake, ju vahid hüüdvad" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

16. Looming - Vokaalmuusika • Säilinud on ka umbes 20 ilmalikku kantaati • Muusikaliselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene • Ilmalike kantaatide hulgas on kaks elulist ja humoorikat teost: • "Kohvikantaat" - pereisa tulutu võitlus oma tütre kohvijoomisega • "Talupojakantaat" - rahvalike meloodiatega ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus õukonnaametnikule Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

17. Looming - Vokaalmuusika • Matteuse passioonivõib pidada Bachi peateoseks • Siin kasutatakse kahekordset koosseisu, mis annab teosele erilise kõlarikkuse • Kommenteerivaid osi on siin rohkem kui varasemas Johannese passioonis Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

18. Looming - Vokaalmuusika • Teine peateos on Missa h-moll • Teos on koostatud varemloodust elu lõpul • Jumalateenistuse muusikaks on see kahetunnine teos liialt ulatuslik • Traditsiooniline missatsükli tekst on jagatud 24 osaks • See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

19. Looming - Vokaalmuusika • Omapärane teos on "Jõuluoratoorium" • Moodustab tervikliku kuueosalise suurteose • Selle osad olid mõeldud ettekandmiseks jõuluajal kuue erineva päeva teenistustel • Erilisel kohal on kuus motetti • Neist enamik on kirjutatud 8-häälsele topeltkoorile esitamiseks matustel või pühendusteenistustel Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

20. 1748 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

21. Looming - Instrumentaalmuusika • Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina • Oma oreliloomingus ühendas erinevate koolkondade stiilid • Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid • Üks varasemaid säilinud oreliteoseid, Toccata d-moll on ühtlasi tema tuntuim Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

22. Toccata d-moll (BWV 565) • Teos sündis varsti pärast 1705.-06. aasta Lübecki-reisi • Efektse avakujundi tunneb kuulaja pärastises fuugateemas vaevu ära Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

23. Looming - Instrumentaalmuusika • Suur osa klaviirmuusikast on sündinud Köthenis • Bachi pojad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni aluste õppimiseks • Siia kuuluvad: • 2- ja 3-häälsed inventsioonid • väikesed prelüüdid ja fuugad • "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik" • "Anna Magdalena Bachi noodivihik" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

24. Looming - Instrumentaalmuusika • Kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta aga prelüüdides ja fuugades kogumikust "Hästitempereeritud klaviir"(I – 1722, II – 1742) • Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mažoor- ja minoorhelistikes • Bach oli esimene, kes püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada • Bach on loonud otsekui iga helistiku ereda karakterportree Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

25. Looming - Instrumentaalmuusika • Bach toimetas trükki vaid neli kogumikku klaviirmuusikat (“Klaviiriharjutused” I-IV) • “Klaviiriharjutused” I-s jätkavad "Inglise süidid" (6), "Prantsuse süidid" (6) ja 6 partita't Saksa traditsioonilist klavessiinirepertuaari • “Klaviiriharjutused” II-s vastandab Bach prantsuse ja itaalia barokkstiili: • (“Itaalia kontsert” ↔ “Prantsuse avamäng”) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

26. Looming - Instrumentaalmuusika • “Klaviiriharjutused” III sisaldab kõrvuti suurele orelile ja klaviirile mõeldud koraaliprelüüde • "Klaviiriharjutused" IV-s on 30 variatsiooni prantsuse stiilis aaria teemale (tuntud kui "Goldbergi variatsioonid") Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

27. Looming - Instrumentaalmuusika • Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis • Bach jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi, ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga • Tähtsaimad on kuus nn. "Brandenburgi kontserti" • Kõik need eeldavad väga ebatavalisi koosseise ja see oli üks põhjusi, miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

28. Looming - Instrumentaalmuusika • Elu lõpul kirjutas Bach kaks kammer-muusikatsüklit: "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst" • Mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema • Seda teemat on püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada, ilmutades kompositsioonivõtete täiuslikku valitsemist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

29. Looming - Instrumentaalmuusika • "Muusikalise ohvri" aluseks on Preisi kuninga Friedrich Suure antud teema • Teema on läbinisti kromaatiline ja arendamiseks väga keerukas • Samas terviklik ja iseloomulik Bachi enese stiilile Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

30. Looming - Instrumentaalmuusika • "Fuugakunst" valmis tõenäoliselt viie viimase eluaasta jooksul • Bachi pojad toimetasid selle trükki aasta pärast meistri surma kui väärikaima auavalduse oma isale • Tsükkel on omalaadne tippteos, mis lõpetab Madalmaade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

31. Looming - Instrumentaalmuusika • "Fuugakunsti" teema on täiuslik oma lihtsuses ja võimalusterohkuses • Bach ei jõudnud seda tsüklit lõpetada • Säilinud on neliteist fuugat (viimane ilma lõputa) ja neli kaanonit Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

32. Looming - Instrumentaalmuusika • Bach alustas suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga fuugadest ja liikus aina suurema keerukuse suunas • 14. fuuga pidigi olema viimane • Põhjus nii arvata on seotud arvsümboolikaga: numbritähestik annab Bachi nimearvuks 14 • (B=2 + A=1 + C=3 + H=8) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

33. Looming - Instrumentaalmuusika • Valmiskujul pidanuks see fuuga saama tsükli krooniks ja olnuks Bachi ainus nelja teemaga fuuga • Kolmas teema algab tema "muusikaliste" nimetähtedega Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

34. Looming - Instrumentaalmuusika • Varsti pärast seda fuuga katkeb • Philipp Emanuel Bachi käega on käsikirja lisatud märkus: • "Selle fuuga juures, kuhu vastuteemana on sisse toodud nimi BACH, helilooja suri." Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

35. Tänan! 1750 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"