1 / 28

Ruuta Ruttas-Küttim Läänemaa, 10.05.2011

Eesti maaelu arengustsenaariumid ja poliitikasoovitused Projekt “Eesti põllumajanduse, metsanduse ja loodushoiu süsteemse arendamise abinõude ja EL vastavate poliitikate tulevikusuundade analüüsi teostamine”. Ruuta Ruttas-Küttim Läänemaa, 10.05.2011. Stsenaariumid. Kaugema tuleviku analüüs

blythe
Télécharger la présentation

Ruuta Ruttas-Küttim Läänemaa, 10.05.2011

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti maaelu arengustsenaariumid ja poliitikasoovitusedProjekt “Eesti põllumajanduse, metsanduse ja loodushoiu süsteemse arendamise abinõude ja EL vastavate poliitikate tulevikusuundade analüüsi teostamine” Ruuta Ruttas-Küttim Läänemaa, 10.05.2011

  2. Stsenaariumid • Kaugema tuleviku analüüs • Keskkond, milles on palju määramatust • Pole ennustused ega prognoosid • Võimalike tulevike kirjeldused • Aitavad teadvustada esilekerkida võivaid probleeme ja võimalusi, eriti neid, mida ei peeta tõenäolisteks • Annavad võimaluse seirata trende ja valmistuda alternatiivseteks arenguteks • Ei realiseeru puhtal kujul, võivad realiseeruda erinevate stsenaariumide elemendid • Oluline on liikuda stsenaariumide koostamiselt strateegilisele planeerimisele • Ajaline perspektiiv 2025

  3. Kasutatud metoodika (1) • Ajurünnak liikumapanevate jõudude määratlemiseks • Poliitilised • Majanduslikud • Sotsiaalsed • (Loodus)keskkonna-alased • Tehnoloogilised • Kaardistati ca 50 liikumapanevat jõudu • Süstematiseerimine teemade järgi

  4. Kasutatud metoodika (2) Tugeva mõjuga Valiti 2 kõige olulisemat Liikumapanevate jõudude tulevikus toimuvad arengud Arengusuunad on teada Arengute osas suur määramatus Nõrga mõjuga

  5. Maaelu arengustsenaariumid Elemendid: Infrastruktuur Tehnoloogia Toodang Haridus Sissetulek Toetused Maakasutus Valiti 2 kõige olulisemat Hea Taristu olukord “Rahvuspark” “Kuldaeg” Innovatiivsuse väärtustamine ühiskonnas Madal Kõrge “Eesti matus” “Leiutajate-küla” Halb

  6. Hea taristu “Rahvuspark” (1) “Rahvuspark” Madal innovatiivsus • EL ja riiklikke vahendeid on 30 aastat väga suures mahus kasutatud maapiirkonna taristu arendamiseks ning ettevõtjate ja elanikkonna sissetulekute tagamiseks • Heas korras tolmuvabad teed • Stabiilne ja peaaegu rikkevaba elektriühendus • Kvaliteetne puurkaevuvesi • Korralik ühistranspordivõrgustik (kord tunnis igast külast keskuste suunas) • Kvaliteetne ja kiire internetiühendus igas majapidamises • Palju kaugtööd tegevaid ametnikke • Konservatiivne haridussüsteem (traditsioonilised õppemeetodid ja –materjalid)

  7. Hea taristu “Rahvuspark” (2) “Rahvuspark” Madal innovatiivsus • Kool ja lasteaed lähikonnas ja annavad edasi konservatiivset maailmavaadet • Elanikud soovivad säilitada kõrget heaolutaset (status quo) • Toetused moodustavad suure osa põllumajandustootjate ja ettevõtjate sissetulekutest • Puudub motivatsioon tootmise intensiivistamiseks • Põllumajanduse keskkonnamõjud neutraalsed või positiivsed • Säilitatakse traditsioonilist maastikku • Kogukondade sotsiaalne võrgustik ja turvatunne võivad olla näilised • Toetuste süsteemi suurte muutuste korral ei ole kogukonnad majanduslikult jätkusuutlikud • Panus oma heaolu tagamisse ettevõtluses loodava lisandväärtuse kaudu on väike

  8. Madal innovatiivsus “Eesti matus” (1) “Eesti matus” Kehv taristu • Konservatiivne elanikkond on väga kahtlustav uute ideede, tehnoloogiate jm väljastpoolt tuleva suhtes ning pole valmis nendega kaasa minema • Hoitakse traditsioonilisi maaharimismeetodeid, majandustegevust ja elustiili • Taristu on piisava hoolduse puudumise tõttu omasoodu halvenenud • Taristu lagunemise ja maapiirkondade väljasuremise kiirus sõltub põllumajandus- ja maaelupoliitika toetuste tasemest • Üksikud intensiivsed põllumajandustootjad võtavad üle osa põllumajandusmaid • Kohati põllumajandus intensiivistub ning halveneb keskkonnaseisund • Praegused väiketootjad on jäänud maa harimiseks liiga vanaks ning väikesed maatükid ja vähemviljakas maa hüljatakse • Üldine sotsiaalne sidusus väheneb, sest vanad inimesed maapiirkondades surevad ja puudub taristu, mis toetaks uut rännet maapiirkondadesse • Lagunev taristu ei soodusta seltsielu ja ühistegevust • Inimeste ja riigi vahel on vähe kontakte. Inimesed tunnevad, et nad on omapäi jäetud • Riigivalitsemine ja avalikud teenused on kontsentreerunud suurtesse keskustesse ja kehva taristu tõttu on nende kättesaadavus maainimestele oluliselt halvenenud

  9. Madal innovatiivsus “Eesti matus” (2) “Eesti matus” Kehv taristu • Energia hinnatõusul negatiivne mõju, sest maal kasutatav vananenud tehnoloogia ja kehv taristu on enegiakulukas ja ebatõhus • Põllumajandustoodangu vähenemine sõltub nõudlusest. Kui nõudlus praegust tüüpi toidu järele jääb samaks, siis see aeglustab maapiirkondade allakäiku. • Maapiirkondade atraktiivsus, tootlikkus ja efektiivsus ei kasva, sest konservatiivsed ettevõtjad ei otsi uusi innovatsioonivõimalusi ning nende otsimist ja rakendamist raskendab ka halb taristu • Kui nõudluse struktuuris toimub olulisi muudatusi, siis see kiirendab allakäiku, kuna ettevõtjad ei ole valmis muutustega kiiresti kohanema • Maaelanikud on saanud traditsioonilise “Eesti keskmise” hariduse, kuid haridusteenused pole enam sisuliselt kättesaadavad ja on kontsentreerunud suurtesse keskustesse • Taristu olukorra tõttu on igapäevane pendelränne majanduslikult mõttetu ning teatud aastaegadel ka võimatu. • Vähesed allesjäänud lastega pered on kolinud suurtesse keskustesse ja sisuliselt keegi neist ei tule pärast hariduse saamist maale tagasi. • Kliimamuutustel on negatiivne mõju põllumajandustootmisele, sest kohalikud ei kohane kiiresti uute arengutega, hoiavad kinni praegustest maaharimisviisidest ja põllukultuuridest. • Probleemiks on metsakahjustused, taimehaigused jm, mis kaasnevad kliimamuutustega

  10. Kõrge innovatiivsus “Leiutajateküla” “Leiutajate-küla” Kehv taristu • Kõik maaelu toetavad meetmed on EL-s kaotatud • Eesti valitsus on endiselt seda meelt, et kõik on inimese enda teha • Pole investeeritud maapiirkonna teedesse ning muudesse kulukatesse taristu objektidesse • Olemas on vaid äriliselt kasumlik taristu, mida pakuvad eraettevõtted • Muu ühenduse puudumisel on inimesed otsinud nutikaid ja odavaid lahendusi maailmaga ühenduse pidamiseks ning oma kõrgekvaliteedilise nišitoodangu turustamiseks • Sellised kaubad nagu Peipsi sibul on mitmetes Euroopa maades kõrgelt hinnatud • Kaupade turustamisel ja kogukonna elu korraldamisel on olulise osa tugeval sotsiaalsel võrgustikul • Toodangu turundamist ja turustamist tehakse kogu piirkonna, mitte ainult ühe toote kaupa • Kõrge innovatiivsus, interneti teel omandatud hea haridus ja tihe koostöö on aidanud inimestel maapiirkonnas ellu jääda ning aastaks 2030 on rahvastiku koosseis täiesti jätkusuutlik • Oma tegevuseks vajaliku energia toodavad inimesed kohapeal leiduvatest allikatest, kasutades tehnoloogiaid, mille nad on leidnud internetist või ise välja nuputanud ja saavad valmis teha kohalikust materjalist • Nendesse rohelistesse oaasidesse, kus väärtustatakse loodust ja ilusaid maastikke, pääseb ainult helikopteriga

  11. Hea taristu “Kuldaeg” (1) “Kuldaeg” Kõrge innovatiivsus • EL poolt maaelu toetusteks ja taristu arendamiseks mõeldud summasid kasutatakse aktiivselt ja targalt • Kuna väljastpoolt tuleva raha kasutamine on pikemas perspektiivis jätkusuutlik ainult juhul, kui selle abil tehtud investeeringud genereerivad lisandväärtust, siis on Eestis tugev toetus haridusele ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks • Aastaks 2030 on Eesti jõudnud Euroopa 5 rikkama riigi hulka ja EL toetusrahad ei ole Eesti jaoks enam olulised • Taristu rajamisel on eesmärgiks teenuste võrdne kättesaamine igal pool, kusjuures on võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel, st valitseb eluterve konkurents • Teedevõrk on hästi välja arendatud ja heas korras tee viib iga majapidamiseni igal aastaajal • Ka ühistranspordi korraldus on heal tasemel. Kasutatakse kaasaegseid logistilisi lahendusi (nt tellimuspõhine bussiliin) • Interneti- ja mobiilsidevõrk katab ühtlaselt kogu Eesti, teenus on suhteliselt odav ja kättesaadav kõigile • Tehnoloogia arendamisel ja kasutamisel on suund ressursi- ja tööjõusäästlikel tehnoloogiatel, mis on keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud ning ei sõltu välisriikide toorainest

  12. Hea taristu “Kuldaeg” (2) “Kuldaeg” Kõrge innovatiivsus • Kasutatakse innovaatilisi lahendusi, mis võimaldavad rahuldada energiavajaduse peaaegu täielikult kohapeal kättesaadvaatest energiaallikatest (maasoojus, päike, tuul, jäätmed) • Valitseb elustiilide mitmekesisus – traditsiooniline ja looduslähedane koos uuendusliku ja tehislikuga • Riik on tugev tänu tugevale kodanikuühiskonnale • Sotsiaalsed võrgustikud on tugevad • Maakasutus on mitmekesine – piisavalt on põllumaad oma rahva toitmiseks, samas hoitakse loodust ja on jäetud piisavalt ruumi floora ja fauna säilimiseks • Tootmistehnoloogiad on sellised, mis ei riku mullastikku ega tekita reostust • Põllumajandustoodang on vastavalt nõudlusele mitmekesine, kõrge lisandväärtusega ja konkurentsivõimeline oma hea kvaliteedi tõttu. Palju on nišitooteid. • Eesti keskmine haridustase on kõrge ja haridusele kui edu võtmele pööratakse riigis suurt tähelepanu. • On sõlmitud ühiskondlik kokkulepe, et lastele ja noortele antava hariduse kvaliteet peab olema ühtlaselt kõrge kõigis Eesti piirkondades, sh maapiirkondades • Rahvastik maal nooreneb, arvukus jääb samaks või suureneb vähesel määral linnade arvelt.

  13. Fan-EST mudeli illustratsioon Sissetulek põllumajandusest Piimakari, veised, lambad, kitsed Sissetulek metsandusest Tehnoloogia Heaolu Rohumaad Teraviljad Hoiumets Hinnad Kartul Köögiviljad Õlikultuurid Kaitsemets Poliitikad Tulundusmets Heaolu

  14. Mille jaoks ei saa mudelit kasutada? Tüüpilised küsimused, mida ei saa mudeliga testida: Milline on optimaalne omandistruktuur? Kui palju investeerida inimkapitali või seadmetesse? Milline on optimaalne palgatase, et hoida põllumajandustöötajad põllumajanduses? Milline on tulevikus palgatase või sisendi hinnad? Kuidas saavutaa, et maad ei müüda välismaalastele? Kuidas saavutada, et tehnoloogiad ei kahjustaks keskkonda? Mis juhtub, kui kasum viiakse Eestist välja?

  15. Mille jaoks saab FAN-Est’i kasutada? Tüüpilised küsimused, mida saab mudeliga testida: Kui palju maad kasutatakse põllumajanduseks ja metsanduseks erinevate poliitikate rakendamisel? Kuidas mõjutab (sisend/väljund) hindade muutus toodangut, maakasutust? Mis juhtub toetuste muutmise korral? Milline on tehnoloogilise protsessi mõju (tootmisprotsessi) väljundile ja sisendile? Kuidas muutub kasum ja sissetulek (kroonides või EEK/ha) Mis juhtub, kui maakasutusele (metsale või põllumaale) seatakse piirangud? …

  16. Poliitikasoovitused (1) • Taristu • Innovatsioon ja inimkapital • Ettevõtluskeskkond • Elukeskkond • 3P – People, Planet, Profit • Mõju: • Inimeste heaolule, inimkapitalile • Looduskeskkonnale • Ettevõtlustulule, lisandväärtusele

  17. Poliitikasoovitused (2) Meetmete valikul lähtuda 3P – People, Planet, Profit • Mõju: • Inimeste heaolule, inimkapitalile • Looduskeskkonnale • Ettevõtlustulule, lisandväärtusele • Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate haridus • Kohaliku toidu promo läbi online talutoidu turgude • Põllumeeste ja erametsaomanike koolitused ja meetmed, mis parandavad maaelanike oskusi üldiselt • Looduhoiualade majandamise rentaabluse tõstmise toetamine (nt NATURA, pool-looduslikel kooslustel toodetava toodangu turustamise toetamine)

  18. Poliitikasoovitused (3) Meetmed, mis aitavad saavutada hea konkurentsivõime ka vähenenud toetuste korral(tõrke/tõkke ületamine, mille järel saavutatakse tulevikus kulutuste vähendamine või suurema tulu saamine): Teadus- ja arendustegevuse toetamine Innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde toetamine põllumajanduses ja metsanduses Kohalike brändide ja kaubamärkide arendamine Uute metsa ärimudelite (ühistud jmt) ja metsamajandamis-tehnoloogiate/võtete uuendamise toetamine Mittepuiduliste toodete (turism, seened, marjad jmt) toetused (väljatöötamine, kokkuost/logistika, turustamine, tootjate nõustamine) Nišitoodete toetamine (väljatöötamine, kokkuost/logistika, turustamine, tootjate nõustamine)

  19. Poliitikasoovitused (4) Meetmed, mis aitavad saavutada hea konkurentsivõime ka vähenenud toetuste korral (järg): Kõrgema lisandväärtusega toodete väljatöötamise, tootmise ja turustamise toetamine (toetused või madalam käibemaks kõrgema lisandväärtusega toodetele) Suure kiirusega interneti infrastruktuuri arendamine Investeeringutoetused ehitiste ning masinate ja seadmete kaasajastamiseks Kohaliku väikese-mahulise energiatootmise toetamine (väikesed jaamad, kohalikel jäätmetel põhinev energia tootmine) Rohelise energia investeeringutoetused Toetus põhiteenuste tagamiseks (eelkõige teenused ratastel, internetipõhised teenused, ühistranspordi tellimuspõhine „logistika“)

  20. Poliitikasoovitused (5) • Taristu • Ligipääs kiirele internetiühendusele • Piirkondade vajadusi arvestava IKT infrastruktuuri loomine • Distantsõppe võimalused – kohaliku tööjõu koolitamiseks e-õppe platvormid, e-seminarid, e-raamatukogud, teabeteenused jmt • Põhiteenuste ja transpordi kättesaadavus maapiirkondades • Ühistranspordi taristu arendamine • Toetus põhiteenuste tagamiseks • Lasteaiad, teenused ratastel, internetipõhised teenused, teed, stabiilne energia jmt

  21. Poliitikasoovitused (6) • Innovatsioon ja inimkapital • Inimressursi arendamine • Haridusprogrammid põllumeestele ja metsaomanikele (nt e-õpe) ja meetmed, mis suurendavad maaelanike üldisi oskusi • Keskhariduse parem kättesaadavus ja kvaliteet • Distantsõppe võimalused – kohaliku tööjõu koolitamiseks e-õppe platvormid, e-seminarid, e-raamatukogud, teabeteenused jmt • Kohaliku ühistegevuse, koostöö ja võrgustike toetamine (tootjate grupid, põllumeeste võrgustikud, suuremad toetused koostööprojektidele jmt)

  22. Poliitikasoovitused (7) • Innovatsioon ja inimkapital • Teadmistepõhine ja mitmekesine maamajandus • Kohalike ja nišitoodete toetamine läbi e-turgude arendamise (tootjate nõustamine ja toetused) • Põllumeeste ja erametsaomanike koolitused ja meetmed, mis parandavad maaelanike üldisi oskusi • Investeeringutoetused ehitiste ja masinate ja seadmete kaasajastamiseks • Noorte põllumeeste toetus jm ettevõtlustoetused • Maamajanduse mitmekesistamine • Nõuandeteenuste toetused • Kõrgema kvaliteedi toetamine (madalam käibemaks kõrgema lisandväärtusega toodetele) • Kohalike brändide ja kaubamärkide arendamine • Piirkondade vajadusi arvestava IKT taristu loomine – parem IKT-teenuste kättesaadavus

  23. Poliitikasoovitused (8) • Innovatsioon ja inimkapital • Teadus- ja arendustegevus – bio-innovatsioon • Keskkonnasõbralikule ressursikasutusele suunatud teadus- ja arendustegevuste ning tehnoloogia kasutamise toetamine • Innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde toetamine põllumajanduses ja metsanduses • Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate teadlikkuse suurendamine tehnoloogiliste lahenduste võimalustest • Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate infotehnoloogilise võimekuse suurendamine ja juurdepääs online teabesüsteemidele • Põllumajanduse ja metsanduse tööjõule elukestva õppe pakkumine

  24. Poliitikasoovitused (9) • Ettevõtluskeskkond • Maksusoodustused maapiirkondade elanikele ja ettevõtjatele • Madalam põllumajandusmaa ja metsamaa maamaks • Investeeringutoetused keskkonnasõbralikele lautadele, tehnikale ja rohelisele tehnoloogiale üldiselt • Kõrgema kvaliteedi toetamine (madalam käibemaks kõrgema lisandväärtusega toodetele) • Rohelise energia investeeringutoetus, taastuvenergia toetused • Leebemad seadused nn põllumajanduskartellidele • Riskijuhtimise meetmed • Rangemad reeglid ja piirangud põllumajandusmaa omanikuks saamisele ja põllumajandusmaa kasutamisele

  25. Poliitikasoovitused (10) • Ettevõtluskeskkond • Sotsiaalselt atraktiivsed maapiirkonnad • Maamajanduse mitmekesistamise toetused • Ettevõtluse alustamise toetused maapiirkondades, sh “rohelisele ettevõtlusele” • Noore põllumehe toetus • Sotsiaalne põllumajandus – demofarmid külastajatele • Koostöö toetamine (tootjate grupid, põllumeeste võrgustikud, suuremad toetused koostööprojektidele) • Alt-üles lähenemine (LEADER, kohalikud algatused) • Põllumajandusettevõtete pärimise reeglid (edasiandmise lihtsustamine) • Avalike hüvede pakkumise lepingud ühiskonnale pakutavate avalike hüvede eest • Koostöö kohalike omavalitsustega hooajaliste teenuste osutamiseks suvitajatele (teenuste loetelu, mida saab kohalikelt tellida – info suvitajatele, töö kohalikele)

  26. Poliitikasoovitused (11) • Elukeskkond • Investeeringutoetused keskkonnasõbralikele lautadele, tehnikale ja rohelisele tehnoloogiale üldiselt • Keskkonna- ja mahepõllumajanduse toetused • Saastamise maksustamine (trahvid) • Taastuvenergia toetused • Roheline maksureform • Energia tarbimise maksud ja energiaturu liberaliseerimine • Väetiste ja pestitsiidide kasutamise piirangud • Piirangud karjatamise tihedusele • Põllumajandustootjate ja metsakasvatajate teadlikkuse suurendamine keskkonnasõbralikest põllumajanduse ja metsanduse praktikatest

  27. Kokkuvõtteks • Milliseid maapiirkondi ja põllumajandust me soovime 20 aasta pärast näha? • Millseid arenguid me ei soovi? • Ainult ühe poliitikaga (ÜPP) me kõiki probleeme ei lahenda ja kõiki eesmärke ei saavuta • Riigi erinevad poliitikad peaksid üksteist täiendama nii, et kõige olulisemad ja saavutatavad eesmärgid saaksid ellu viidud

  28. Tänan kuulamast! ants.viira@emu.ee

More Related