Download
1 / 19
190 likes | 526 Vues
Tähenduse omadused. Tähenduse motiveerituse tüübid. 3. loeng. Tähendus.
E N D
Tähendus Keeleüksuse üks olulisemaid külgi on tähendus. Tähenduse puhul võib eristada süsteemi- ehk põhitähendust (otsene tähendus) ja tähenduslaiendusi e situatsioonitähendusi. Enamiku lekseemide tähendused on pigem hägusapiirilised kui täpsed. Sellest hoolimata on tähendused konkreetse suhtlussituatsiooni piires kokkulepitavad, st kontekstilise väljendi e teatud olukorras öeldu tõlgendamisel on oluline süsteemitähendus, millele vastuvõtja tõlgendusprotsessis tugineb.
Tähenduse omadused (1) Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest. Sellele viitab sõnade tõlgitavus. Järelikult on tähendused ja tähistused salvestatud inimajus erinevates mentaalsetes leksikonides. Tähenduse konkreetsest märgist lahutatavusele viitab ka sünonüümide olemasolu (üks tähendus, mitu formatiivi); samuti tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib (lahutamatuse korral peaks ka formatiiv muutuma).
Tähenduse omadused (2) Niisiis: formatiivi ja tähenduse seos on algselt arbitraarne. See tähendab, et keelemärgi kui sümboli puhul on tähistaja (märgi kandja) ja tähistatava vahel meelevaldne suhe. Inimese kognitiivsed kogemused ei peegeldu otseselt märgi kandjates.
Tähenduse omadused (3) Uusmoodustised on reeglina motiveeritud. Motiveeritus: sõnade tähendust moodustavad tunnused on tähistatava objekti üldistava edasiandmise tulemus. Iga sõna fikseerib mingeid objekti omadusi. Nii on võimalik üht ja sama objekti nimetada erinevate lekseemide abil, millest igaühes on esile tõstetud objekti teatud omadused, nt toataimed, potitaimed, dekoratiivtaimed ja ilutaimed on sama viitesuhtega, kuid rõhutavad osaliselt erinevaid omadusi: ‘mõeldud toatingimustes kasvatamiseks’, ‘mõeldud kaunistamiseks’.
Motivatsiooniseos (1) Tunnetusprotsessis on vältimatu objekti tunnuse määratlemine (sõnastamine), et saaksime objekti taas ära tunda ja mõiste salvestada. Objekte nimetatakse tunnuste põhjal. Asjaolud, mida tuleb arvestada: • sarnasus: kas on juba olemas sarnaseid nähtusi, millest oleks võimalik tuletada nimetamispõhimõtted, nt olemasoleva põhisõna -keskus baasil tuletatud administratiivkeskus, halduskeskus, turismikeskus, ostukeskus, vabaajakeskus, spordikeskus, ärikeskus, veekeskus, tervisekeskus, looduskeskus jt;
Motivatsiooniseos (2) • kas nimetuses peab eriliselt rõhutama mõnd tunnust, nt pragmaatilistel põhjustel rõhutatakse viimasel ajal põllumajandussaaduste puhul nende bio-päritolu, nt bio-jogurt, bio-kohupiim, bio-sööt, bio-tooraine, biokütus, biojaam; • kas uus nimetus peaks olema varjav, ilustav, semantiliselt läbipaistmatu, nt outfit ’väljanägemine’; sinisilm ‘lihtsameelne’, geoloog ‘nn prügikastiinimene’
Motivatsiooniseos (3) • kas tahetakse rõhutada eri assotsiatsioone, mis tekivad uue ja vana nimetuse vahel, nt kaupluste nimetamine salongideks või boutique’deks. Uusi nimetusi ei sünni keelde mitte ainult sõnamoodustuse teel, vaid ka tähendusmuutuste ning -ülekannete teel. Tunnuseid, mida nimetamisprotsessis vajatakse, nimetatakse nimetamismotiivideks ning keeleüksuse tähendust vastavalt motiveeritud tähenduseks.
Motivatsioonitüübid (1) 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma, kolisema). Et selliste objektide hulk, mida oleks võimalik akustiliste tunnuste alusel nimetada, on suhteliselt väike, ei ole see motivatsiooniliik uute lekseemide tekkel esmase tähtsusega.
Motivatsioonitüübid (2) 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, s.t sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid – sõnad ja morfeemid – on motiveeritud tähenduse kandjad. Sellisel juhul on tegemist morfeemsemotivatsiooniga, st terviku tähendus on tuletatav koostisosade tähendustest. Enamik sõnu ongi motiveeritud koostisosade kaudu. Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud – nende tähendus ei ole enam läbipaistev, nt keelepeks, ajupesu; muistend, käsitlema, keskkond.
Motivatsioonitüübid (3) a) täielikult motiveeritud on nt liitsõna sitskleit (parafraas „sitsist valmistatud kleit” kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b) osaliselt motiveeritud on nt käterätik – parafraas „rätik käte kuivatamiseks” sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c) idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu – tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.
Motivatsioonitüübid (4) 3) Semantiline motiveeritus – sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub kas metafoorne või metonüümiline ülekanne. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena.
Motivatsioonitüübid (4) 4) Situatiivne motiveeritus – teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv, õnnepäev, must aasta.
Motivatsioonitüübid (5) 5) Etümoloogiline motiveeritus –sõnad, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel ühel eespool nimetatud viisidest motiveeritud (nt paimendama ‘hoidma; valvama’, lojus ‘loodu, loom’, umbrohi (vrdl sks Unkraut).
Motivatsioonitüübid (6) 6) Mittediskrimineeriv motiveeritus – keelelise diskrimineerimise vältimine. Nt poliitilise korrektsuse ja neutraalsuse taotlemine sõnade sõda ja rahuoperatsioon (eufemistlik) valikul, samuti rahvusrühmade nimetamisel (värvilised, võõrtöölised; ususektide liikmed; puuetega inimesed; seksuaalselt teisiti orienteeritud inimesed; endised kurjategijad; majanduslikult eristuvad kihid). Nn neegri-diskussioon. Poliitiliselt korrektse motiveeringu reegel kõlab: väldi vähemusi ja äärmusi solvavaid väljendeid!
Tähenduse omadused (4) Keelemärgid kuuluvad märgisüsteemidesse. Nad omandavad oma tegeliku väärtuse alles teiste märkidega seostudes ja süsteemisiseste seoste kaudu.
Tähenduse omadused (5) • Keelemärgid on ühelt poolt muutumatud ja teisalt muutlikud. Vastuolu lähtub sellest, et üksiku keelekasutaja ja keelekollektiivi kui terviku vahel võib olla erinevusi märkide tõlgendamisel ja kasutamisel. Keelemärkidel võib muutuda nii formatiivi kui ka tähenduse pool või mõlemad. • Suured sõnavaramuutused kaasnevad nt ühiskonnakorra muutumisega, mil osa denotaate kaob kasutuselt koos tähistajatega, asemele tulevad hoopis uued (nt kaadriosakond – personaliosakond, kateeder – õppetool, ülemnõukogu – riigikogu).
Näiteid sõnavaramuutustest • Kulinaaria: vokiroog, paella, pasta, tortelliin ‘sõõrjas täidisega makaron’, quiche, pesto, suši, basmatiriis, kannelloon ‘ruljas makaron’, tzatziki (Kreeka kurgi-jogurtikaste) • Infotehnoloogia: kuvar, rüperaal, nutitelefon, netipulk, skaipima, veebikaamera • Majandus: eurostuma, kiirlaen, küberterrorism, püramiidskeem, lapstööjõud, majandussurutis • Mood: geelküüned, huuleläige, meigieemaldi
Kordamiseks • 1. Kas tähendus on lahutatav konkreetsest keelelisest tähistusest? Põhjendage. • 2. Mida mõistate tähenduse motiveerituse all? • 3. Nimetage vähemalt 3 põhilist tähenduse motiveerituse tüüpi? • 4. Tooge näide mittediskrimineeriva motiveerituse kohta. • 5. Kuidas mõistate väidet, et keelemärgid on ühtaegu nii muutumatud kui ka muutlikud?
