1 / 32

KESKKONNATERVISE ALANE HINDAMINE. P LANEERINGUTE KOOSKÕLASTAMINE.

KESKKONNATERVISE ALANE HINDAMINE. P LANEERINGUTE KOOSKÕLASTAMINE. . Mari Murel TKI Tallinna Tervisekaitsetalitus. Keskkond, tervis ja elu kvaliteet. Linnakeskkond.

bracha
Télécharger la présentation

KESKKONNATERVISE ALANE HINDAMINE. P LANEERINGUTE KOOSKÕLASTAMINE.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KESKKONNATERVISE ALANE HINDAMINE.PLANEERINGUTE KOOSKÕLASTAMINE. Mari Murel TKI Tallinna Tervisekaitsetalitus

  2. Keskkond, tervis ja elu kvaliteet. Linnakeskkond. • Linnakeskkonna ja seal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine on saanud põhiliseks teemaks ülemaailmsetes püüdlustes säästva arengu saavutamiseks. • Selle tulemusena muutub nõudlus linnaümbruses paikneva maa järele aina aktuaalsemaks ning toimuv linnade laienemine muudab maastikke ja mõjutab inimesi. • Puhas keskkond on esmatähtis inimeste tervisele ja nende heaolule. Kuid seosed keskkonna ja inimeste tervise vahel on väga kompleksed ning neid on keeruline määratleda. See muudab ennetavad põhimõtted eriti vajalikuks.

  3. HALDUS JA PLANEERIMINE • Meie kõigi ülesanne on muuta linnad linlaste vääriliseks, linnad on ja peavad olema ehitatud linnakodanikele. Inimesed soovivad ja väärivad kvaliteetset keskkonda, mille loomisel on nad üha enam valmis osalema. • Kõik, kes võtavad vastu otsuseid ja osalevad seeläbi linnade arendamises ja planeerimistegevuses, loovad oma otsustega ruumi, milles nad ise ja kõik teised elama peavad. • See peaks ammu selge olema, et mitte arhitekt üksi ei kujunda ruumilist keskkonda, vaid see luuakse koos poliitikute, arendajate, ametnike, teadlaste, inseneride ja linnakodanikega. • Keskkondlike otsuste tegelik hind selgub tulevikus, kui ilmnevad ülalpidamis- ja muud varjatud kulud ning kahjud inimeste heaolule ja tervisele.

  4. Tuntumad mõjud tervisele • Tuntumad mõjud tervisele on seotud igalt poolt tuleneva õhusaaste, viletsa veekvaliteedi ja mittepiisavate sanitaarsete tingimustega. • Müra on üks tõusev keskkonna ja tervisega seotud teema.

  5. Õhukvaliteet • Meie tervist mõjutab otseselt õhu kvaliteet, mistõttu on hädavajalik uurida linnades valitsevat õhusaastet – ning selle vastu võitlemise ja kontrolli all hoidmise meetmeid. • Euroopa Liit võiks aastas kokku hoida 161 miljardit eurot, kui suudetaks vähendada õhureostuse poolt põhjustatud surmasid. • Õhusaaste vähendas hiljuti keskmise eurooplase eluiga 8,6 kuu võrra. Viimased andmed programmis väidavad, et peentolm (PM2.5) põhjustab aastas 348 000 enneaegset surma ning keskmise näitaja järgi vähendab see juba 1 aasta võrra eurooplase eluiga!

  6. Tolmusaaste • Samuti on just linnakeskkonna seisukohast suur ohuallikas tolm ja eriti just peentolm, mis jõuab inimese kehasse sissehingamise teel. Seetõttu pole tolmu suuremad osakesed nii ohtlikud, sest nina ja kurk suudavad neid filtreerida. • Seda tekitavad lisaks fossiilkütuste põletamisele ka tööstusettevõtted, prügi ümbertöötlemine, kaevetööd, ehitus ja tiheliiklusega autoteed. • Samuti tungivad terviseohtlikud peentolmuosakesed tiheda liiklusega tänavate läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja asutuste tööruumidesse, saastades ohtlikul määral ka elu- ja tööruumide siseõhku.

  7. MÜRA • Transport, eriti just linnapiirkondades, on põhifaktoreid, mis põhjustavad inimeste kokkupuudet müra ja õhusaastega. • Euroopa Liidu aruande väitel kannatab 20% Euroopa Liidu elanikest müra all, mida tervisekaitse spetsialistid peavad vastuvõetamatuks, ehk mis võivad põhjustada ärritust, unehäireid ja tervisekahjustusi. • Lisaks elab 170 miljonit linnlast nn “hallis tsoonis“, mis tekitab tõsist häirivust päevasel ajal. • Prognoosid teede- ja õhuliikluse kasvu ja kiirraudteede riski suurenemise vallas, halvendavad veelgi müra probleemi. • Tallinnale on koostatud linna välisõhu strateegiline mürakaart.

  8. Loomulik valgustus ja insolatsioon • Eriti just linnades on tiheasustuse tõttu probleemiks ebapiisav loomulik valgustus ja insolatsioon. • Loomulik valgustus onpäikesevalguse juhtimine ruumi, kas otse või kaudselt (näiteks peegeldusefekti kaudu) • insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi

  9. Tervisekaitsenõuded detailplaneeringutele. Detailplaneeringu kooskõlastamiseks nõutav dokumentatsioon: • Väljavõte üldplaneeringust (juhul, kui üldplaneering on olemas) • Projekteerimise lähteülesanne (eesmärk) • Seletuskiri • Loetav situatsiooniskeem • Planeeritava kinnistu olemasolevate või tulevate naaberkinnistu lühikirjeldus. • Kui tegemist on üldplaneeringut muutva planeeringuga, siis ka Maavanema suunamine. Kuna Planeerimisseaduse § 17 lg 3 p 2 alusel määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule riigiasutusega kooskõlastamise vajaduse maavanem.

  10. Planeeringu hindamine.Insolatsioon. • Kui planeeritavale kinnistule rajatakse hoonet, mis võib varjata naabruses asuvaid elamuid, siis tuleb esitada insolatsiooni ja valgustuse prognoos • Hindame samuti planeeritavate hoonete insolatsiooni tingimusi ning vajadusel küsime ka neile insolatsiooni prognoosi. • Ruumide loomulik valgustus ja insolatsioon on erinevad mõisted. • Kui loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi, kas otse või kaudselt (näiteks peegeldusefekti kaudu), siis insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi. Seega ühelt poolt võib hinnata valgustust läbi insolatsiooni, aga samas teatud arhitektuursete lahenduste rakendamisel saab tagada eluruumis piisava valgustuse ilma piisava insolatsioonita.

  11. Insolatsioon. Seadusandlus. Euroopa Majanduskomisjoni ehitusnormide näidissätete kogumiku p 2.7.1., mille kohaselt tuleks elamuid paigutada, suunata ja projekteerida nii, et elamutes vähemalt peamine kasutatav ruum (elutuba) ja ülejäänud ehitistes vähemalt üks teistest kasutatavatest ruumidest saab piisavalt insolatsiooni. Nõukogu perioodil kehtisid ehitatavatele hoonetele SNIP-i ja sanitaareeskirjade nõuded, mille kohaselt pidi ühe-, kahe- ja kolmetoalise korteri ühes toas olema tagatud vähemalt kolme tunniline insolatsioon ja nelja ja enamtoalise korteri kahes toas samuti kolme tunniline insolatsioon. Samas dokumendis sätestati ka, et keerukas linnaehituslikus situatsioonis on lubatud kolme tunni nõue asendada kahe ja poole tunnise insolatsiooni ajanõudega.

  12. Tallinna TKT seisukoht Kuna insolatsiooni kvantitatiivne norm puudub, samas aga peetakse insolatsiooni eluruumides tervisekaitse seisukohalt väga oluliseks detailplaneeringute läbivaatamisel soovitab Tallinna Tervisekaitsetalitus elamutes piisava insolatsiooni (valgustuse) tagamiseks • linnatingimustes 2,5 tunnilise insolatsioonikestvuse • maatingimustes 3 tunnilise insolatsioonikestvuse. • Ühe-, kahe- ja kolmetoalises korteris insoleeritud peab olema vähemalt üks tuba; nelja- , viie- jne -toalises korteris insoleeritud peavad olema vähemalt kaks tuba.

  13. Tallinna TKT seisukoht • Piisava loomuliku valgustuse tagamisel on oluline ka ehitise ümbruskonnas valitsev elamute tavaline(ehk väljakujunenud)valgustus ja insolatsioon. • Kui planeeritavas piirkonnas on väljakujunenud soovitavast väiksem insolatsiooni kestus, ei saa nõuda 2,5-3 tunnilise insolatsiooni kestvust uue elamu korterite suhtes. • Detailplaneeringute läbivaatamisel tuleb jälgida, et uus planeeritav ehitis ei halvendaks olemasolevate elamute insolatsiooni ja valgustuse tingimusi, ja kui insolatsiooni kestus ikka väheneb, tuleb vaadata, et jääks vähemalt 2,5 tundi.

  14. Soovitavad projekteerimise printsiibid • Planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22.aprillist kuni 22.augustini. Kõrghoonestuse puhul on lubatud insolatsiooni ühekordne katkestus, seejuures tuleb summaarset rahuldava insolatsiooni kestust pikendada 3,5 tunnini ja üks ajalõikudest peab kestma vähemalt 2 tundi. • Piisavat valgustust ja insolatsiooni võib reguleerida planeeringus hoonete teatud kauguste ja kõrguste kaudu. • Maja, mis võib varjata olemasolevat või planeeritavat elamut, võib projekteerida astmeliseks, millega saab suurendada insolatsiooni kestust. • Samas vastasmaja korterite suured aknad peegeldavad- ning valge krohviga või värviga kaetud sein suurendab valgustust, mis kokkuvõttes annab olemasolevate elamute korteritele piisava valgustuse. • Ei planeerita eluruume soklikorrustele, kus peale puudulikku insolatsiooni ja valgustust esineb veel ka probleeme õhu kvaliteediga ja hallitusega

  15. Loomulik valgustus siseruumidesDaylight in buildingsprEVS 894:2008(kavand) • Probleemi lahenduseks Eestis oleks loomuliku valgustuse standard Standardi koostamisettepaneku esitas Eesti Arhitektide Liit, standardi koostamistkorraldas Eesti Standardikeskus ning rahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardi koostas Eesti Arhitektide Liidu juurde moodustatud töörühm koosseisus: Priit Tiimus (Parsons Brinckerhoff) Natalia Šubina(Tallinna Tervisekaitsetalitus) Peep Soopere (Fassadiprojekt OÜ) Tõnu Mauring (TÜ) Lauri Mikli(TTÜ) Martti Preem(Eesti Arhitektide Liit)

  16. Servituudid.Tee kaitsevöönd • TEESEADUS • Tee projekteerimise normid ja nõuded Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 55 • Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 59 „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded“. • Raudteeseadus

  17. Maantee klass ja liiklussagedus

  18. Vööndi nimi Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m Maantee klass Kiirtee ja I II III IV ja V A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6 B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60 C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300 Maanteeäärsete vööndite ulatus

  19. Vööndi nimi Mõju tase Elukeskkonna iseloomustus Võimalused majanduslikuks kasutamiseks B. Sanitaarkaitse Õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni. Maastik on tunduvalt muutunud. Inimese elamine ja puhkamine on tervisele ohtlik. Tootmisobjektid kooskõlas sanitaarnormidega. Lubatud osaliselt põllundus (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). Maanteeäärsed vööndid

  20. Raudteeseadus • § 3. Mõisted (6) raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust; • § 37. Raudtee kaitsevöönd (3) Raudtee kaitsevööndis võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

  21. Müraolukorra hindamine Kui Planeeritav kinnistu asub maantee, suure liiklussagedusega sõidutee või raudtee lähedal või kui ala jääb lennukoridori. Tuleb esitada müra taotlustasemete arvestus (müra prognoos) planeeritavatel aladel • Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme meetodid" Määruse nr 42 nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.Määruse § 4 kohaselt peab uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes müratase jääma taotlustaseme piiridesse. • Hoonete planeerimisel arvestada Sotsiaalministri 4 märts 2002 a. määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“ nõudeid ning vajadusel rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ meetmeid. • Sotsiaalministri 17.05.2002.a määrus nr 78 "Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”” • Samuti on vaja müra taotlustaset arvestada juhul, kui planeeritava kinnistu välisterritooriumile paigaldatakse müratekitavad seadmed.

  22. Servituudid Kõrgepingeliinide kaitsevööndid • ENERGIASEADUS • Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kordVastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrusega nr 19 (RTL 2007, 27, 482), jõustunud 20.07.2007. • § 2. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus • (1) Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; • [RTL 2007, 61, 1100 – jõust. 29.07.2007] • 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit;5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. • (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

  23. Planeeritav kinnistu asub kõrgepingeliinide kaitsevööndis Tuleb esitada: • Kõrgepinge õhuliini omaniku nõusolek • Elektrivälja tugevuse ja magnetvoolutiheduse mõõdetud tasemed planeeritaval territooriumil.

  24. Elektrivälja tugevuse ja magnetvoolutiheduse mõõdetud tasemed • Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine Sotsiaalministri 21. veebruari 2002. a määrus nr 38 • Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabor Paldiski mnt 81, Tallinn Tel 694 3537, 694 358 • EKK AS Elektrikontrollikeskus Telliskivi 59, Tallinn Tel 612 9500

  25. ServituudidRanna kaitsevöönd • LOODUSKAITSESEADUS • § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd • § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd • Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele

  26. ServituudidVeehaarde sanitaarkaitsetsoon Kanalisatsioonirajatised • VEESEADUS • Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamine ja projekteerimise korra kehtestamine Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 • Sotsiaalministri 31.juuli 2001.a. määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171

  27. Joogiveevarustus • Vee arendaja kooskõlastus või tehnilised tingimused. • Kui veega varustamine planeeritakse olemasolevast kaevust, siis selle valdaja kooskõlastus ning vee kvaliteedi näitajad (nii keemilised kui mikrobioloogilised). • Kui kinnistule rajatakse puurkaevu tuleb määrata joonisele sanitaarkaitseala. • Juhul kui planeeritavale alale ulatub veehaarde sanitaarkaitseala, siis tuleb see ära märkida.

  28. Kanalisatsioon • Kanalisatsiooni arendaja kooskõlastus või tehnilised tingimused. • Kanalisatsiooniehitiste puhul tuleb ära näidata naaberkinnistute veevarustusallikad ja nende kaitsevööndid.

  29. Parklad ja parkimishooned • EVS 843:2003 „Linnatänavad Tabel 10.13 Parkla ja parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest, lasteaedadest ja haiglatest.“

  30. Välisõhk • Välisõhu kaitse seadus • Saasteallika mõjupiirkonnas kehtivad välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused ka õhukihis, mis ulatub kahe meetri võrra kõrgemale kõige kõrgemal asuva eluruumi laest ja ühe meetri kaugusele eluruumi välisseinast. (Välisõhu kaitse seadus § 27) • Tootmishoonete ventilatsiooniavade ja -seadmete asukoht ei tohi paikneda elamutele lähemal kui 50m. (§ 66. Saasteainete väljumiskõrgus) • Alus „Välisõhu kaitse seadus“Tootmishoonete rajamisel ja ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel valida ventilatsiooniavade paigutus ja kõrgus selline, mis juhiks tehasest väljuva õhu ja põlemisgaasid välja võimalikult kaugelt elamualast ning tagaks õhusaaste piir- ja sihtväärtused tootmisterritooriumi piiril.

  31. Radoon • Kui detailplaneeringu ala asub võimaliku radooniohuga alal ning on geoloogiliselt uurimata, siis tuleb radooniohu vältimiseks uute majade projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2003 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

  32. © 2008 TKI Tallinna Tervisekaitsetalitus Tänan tähelepanu eest!

More Related