KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS NING SELLEGA SEONDUV KOHTUPRAKTIKA Margus Kõiva

1. KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS NING SELLEGA SEONDUV KOHTUPRAKTIKAMargus Kõiva 17. veebruar 2010

2. sisukord • Korraldatud jäätmevedu, kavandatud muudatused • Euroopa Kohtu teenuse osutamise lepinguid käsitlev praktika • Teenustasu, selle diferentseerimine, ristsubsideerimine • Eri- või ainuõiguse andmise menetlus • Korraldatud jäätmeveoga liitumine, jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise alused kohtupraktika põhjal

3. Korraldatud jäätmevedu JS § 66 lg 1: Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. JS § 66 lg 11: Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et konkursi alusel valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul.

4. Korraldatud jäätmevedu JS § 67 lg 1: Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Konkursi korraldamisel on aluseks konkurentsiseadus ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrus nr 303 "Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“. Riigihangete seaduses sätestatud menetlus ei rakendu. Kohalduvad haldusmenetluse üldpõhimõtted (nt hea halduse põhimõte, Riigikohtu 18. novembri 2009 lahend nr 3-3-1-44-09).

5. Korraldatud jäätmevedu Keskkonnaseadustikus kaalutakse korraldatud jäätmeveo laiendamist kogu riigi territooriumile (v.a väikesaared).

6. Kavandatud muudatused: kontsessiooni andmine Jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt korraldab KOV jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke riigihangete seaduses teenuste kontsessiooni sätetest lähtudes. Riigihangete seaduse § 6 lg 2 kohaselt toimub teenuste kontsessiooni andmine hankelepinguga, mille esemeks on teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. RHS §17 lg 4: teenuste kontsessiooni andmisel lähtub hankija üldsätete peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

7. Kavandatud muudatused: kontsessiooni andmine Euroopa Komisjon on hinnanud 15 aastaks antava jäätmekogumise ainuõiguse kooskõla asutamislepinguga. Vilniuse ringkonnakohtu menetluses olevas kohtuasjas tõusetus küsimus, kas pikaajaline ainuõigus annab kontsessiooniomanikule võimaluse kehtestada klientidele liiga kõrgeid hindu. Euroopa Komisjon leidis, et asutamislepingu (art 86(1), 82) rikkumine, so turgu valitseva seisundi kuritarvitamine eduka kontsessiooniomaniku poolt peab vältimatult või vähemalt tõenäoliselt tulenema pakkumise tingimustest.

8. Euroopa Kohtu praktika: teenuselepingud Euroopa Kohus on lahendis C-29/04 (10.11.2005) käsitlenud teenuste tellimist õiguslikult eraldiseisvalt äriühingult. Juhul, kui tellija kavatseb direktiivi 92/50 materiaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kohta sõlmida rahaliste huvidega seotud lepingu temast õiguslikult eraldiseisva äriühinguga, kelle kapitalis ta osaleb koos ühe või mitme eraettevõtjaga, tuleb alati kohaldada nimetatud direktiivis ette nähtud riigihankelepingute sõlmimise menetlusi. Nõukogu direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuselepingute sõlmimise kord – direktiivi asendas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta

9. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Samal teemal: Komisjoni tõlgendav teatis mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes (2008/C 91/02)

10. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Kohtuasjas C-480/06 Komisjon v. Saksamaa on Euroopa Kohus käsitlenud avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitud lepingut avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, ilma eraõigusliku lepingupoole osaluseta (nn in-house exemption). Neli omavalitsust sõlmisid 1995. a lepingu Hamburgi linnaga ja kohustusid tarnima jäätmeid Hamburgi linna jäätmepõletusjaama. Lepingu sõlmimisele ei eelnenud hankemenetlust. Kohtujurist: tegemist on teenuste osutamise lepinguga, mille sõlmimisele oleks pidanud eelnema hankemenetlus. Selline seisukoht on kooskõlas varasema õiguspraktikaga.

11. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Kohtuasjas C-480/06 leidis kohus, et konkreetse kaasuse raames sõlmitud teenuse osutamise leping jääb direktiivi kohaldamisalast välja. Esiteks: tehast opereeris kolmas isik ning Hamburgi linn ei saanud lepingust otsest kasumit; Teiseks: tegemist oli omavalitsuste vastastikuse koostööga; Kolmandaks: osapooled täitsid oma avalik-õiguslikke ülesandeid eraõigusliku isiku sekkumiseta; Neljandaks: pooled täitsid oma avalik-õiguslikke ülesandeid ning juriidilise keha loomine ei olnud vajalik (nn Teckal erand).

12. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Varasem praktika: kaasuses C-84/03 leidis Euroopa Kohus, et Hispaania ei ole kohaselt oma õigusesse üle võtnud hankeid käsitlevat direktiivi, sätestades avalik-õiguslike isikute poolt sõlmitavatele koostöölepingutele absoluutse erandi riigihankeid käsitlevast menetlusest. Seega: ei saa eeldada, et avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitavad lepingud ei allu riigihangete suhtes kohaldatavale menetlusele. Otsus asjas C-26/03 Stadt Halle: kui hankija soovib teenuseid tellida eraldiseisvalt isikult, kelle tegevuse üle on kontroll, kuid kelle aktsiakapitalis on eraettevõtjate osalus, tuleb välja kuulutada riigihange.

13. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Euroopa Kohus on käsitlenud avalike teenuste kontsessiooni andmist kohalike omavalitsuse koostööühingule Coditel Brabant kaasuses nr C-324/07, 13.11.2008. Kohus analüüsis olukorda, kus omavalitsused andsid kontsessiooni nende poolt ühiselt kontrollitud isikule. Kuigi kontsessioonide suhtes ei rakendu direktiivi 2004/18/EC alusel kehtestatud hankemenetlus, peab hankija kolmandatele isikutele pakkumuse esitamise võimaluse andma. Kohus leidis, et kuna avaliku teenuse osutamine anti omavalitsuste poolt kontrollitud isikule, ei olnud hankemenetluse läbiviimine vajalik.

14. Euroopa Kohtu praktika: teenuste tellimine Kokkuvõttes tuleb viidatud kaasusi hinnata ettevaatlikult ning konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

15. Jäätmeveo teenustasu JS § 66 lg 4: jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. JS § 66 lg 5: jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. JS § 66 lg 6 Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Jäätmeveo teenustasu piirmäär sätestatakse JS § 67 lg 2 alusel korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides

16. Jäätmeveo teenustasu Õiguskantsler: on avaldanud kahtlust, kas KOV-d suudavad konkreetsemate riigipoolsete suunisteta kontrollida olmejäätmeveo hinda oma haldusterritooriumil nii, et jäätmevaldajad ei peaks maksma ülemäärast hinda, kuid samas hõlmaks jäätmeveo hind kõiki vajalikke ja asjakohaseid kulutusi. Tingimused teenustasu piirmäära kehtestamiseks erinevad, hõlmavad erinevaid komponente (nt jäätmekäitluskoha sulgemiskulud, jäätmete laadimisaeg). Võib tuua kaasa põhjendamatult kõrge hinna küsimise tarbijatelt.

17. Jäätmeveo teenustasu Õiguskantsler: tasu määramise alused ei ole läbipaistvad, ning võimalused tasu määramise aluste kontrollimiseks piiratud. Riik kohustab isikuid keskkonnakaitselistel põhjustel tarbima jäätmekäitlusteenust, põhjendamatu hinnaga teenuse tarbimiseks kohustamine võib aga ülemääraselt riivata isiku põhiõigusi. Hinna vaba kujunemine turutingimustel vs kombineeritud, piirhindadega mehhanism. Kulupõhine hinnakujundus + ristsubsideerimine? Kes peaks teostama järelevalvet?

18. Ristsubsideerimise lubatavus Varasem kohtupraktika vastuoluline, näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 17. märtsi 2009. a lahendis nr 3-08-779 leidnud, et iga jäätmemahuti teenustasu peab katma vastavas konteineris sisalduvate jäätmete käitluskulud. Vastasel juhul koheldaks prügitekitajaid kohtu hinnangul ebavõrdselt. Riigikohus jõudis 18. novembri 2009. a lahendis nr 3-3-1-44-09 vastupidisele seisukohale. Riigikohus leidis, et JS annab omavalitsusele juhised teenustasu kehtestamiseks. JS § 66 lg 5 ei sisalda riigikohtu hinnangul ristsubsideerimise keeldu ning praktikas peavad jäätmetekitajad osa kulusid jagama. Riigikohtu tõlgendus on kooskõlas konkreetsete pakkumise kutse dokumentidega: kõikide jäätmekottide ja konteinerite tasud peavad kokku katma kõik jäätmete kogumisel ja keskkonnaohutuks käitlemiseks tehtavad kulud.

19. Ristsubsideerimise lubatavus Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. a eelotsus C-254/08: • Jäätmeveo tasu määramine hinnangulisel alusel, mitte tegelikult toodetud jäätmekoguse järgi, ei ole vastuolus direktiiviga 2006/12/EÜ. • Ühe jäätmevaldajate grupi poolt makstav tasu võib olla kõrgem teise grupi poolt makstavast tasust, kui see ei ole tekitatud jäätmete kogust arvestades ilmselt ebaproportsionaalne. Seos KOV jäätmehoolduse finantseerimisega. KOV-de valmisolek ristsubsideerida koostöövormide kaudu teostatavat jäätmehooldust.

20. Teenustasu määramine, diferentseerimine Kuidas tagada teenustasu vastavus ära antavate jäätmete kogusele? Keskkonnaministeerium on nt viidanud võimalusele diferentseerida jäätmehoolduseeskirjas mahutite suurused, nähes näiteks ette 20-kiloste kilekottide kasutamise võimaluse. Õiguskantsler: jäätmete kogus ja selle eest võetav tasu peaks olema otseses seoses, et tekitada motivatsioon majapidamises jäätmete kogust vähendada ning jäätmeid sorteerida. Ühe võimalusena on viidatud jäätmekoguste mahu diferentseerimisele.

21. Teenustasu määramine, diferentseerimine Halduskohus on JS § 71 lg 2 p 2 tõlgendanud selliselt, et KOV peab tagama olmejäätmete äraveo vähemalt korra kuus, kuid eeldusel, et on midagi ära vedada. Kohtu hinnangul ei saa sellest sättest tuletada vedajale õigust jäätmevaldajalt tasu nõudmiseks, kui teenust tegelikult ei osutata (haldusasi nr 3-06-1755). Haldusasjas 3-06-2507 on kohus leidnud, et teenuse eest makstav tasu pidi jäätmeseaduse kohaselt olema diferentseeritud sõltuvalt jäätmete kogusest ja liigist. Eesmärgiks ei ole luua süsteem, kus maksta tuleb ka teenuse eest, mida ei osutata (sisuliselt jäätmemaks). Eelnõu täpsustab: teenustasu maksmise aluseks on jäätmete vedamise võimaluse andmine, mitte jäätmete faktiline äravedu.

22. Jäätmevedaja valik: tingimuste määramine Pakkumise kutse dokumentide kehtestamise näol on tegemist pakkumismenetluses eelhaldusakti andmisega. Sellega määratakse siduvalt kindlaks tingimused, millele pakkumine peab vastama.

23. Jäätmevedaja valik: tingimuste määramine JS § 67 lg 2 annab omavalitsusele miinimumtingimused pakkumise kutse dokumentide koostamiseks. Mida peaksid tingimused täpsustama? Konteinerite rendihinnad, 0-hinna lubatavus (haldusasjad nr 3-07-2448, 3-08-1514). Kohus on leidnud, et konteineri rendi näol ei ole tegemist jäätmete veokuluga ning mahuti olemasolu tagamine on jäätmevaldaja kohustus. 0-hinna pakkumine on lubatav ning tegemist on pakkuja äririskiga. Keeld esitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumist ei välista 0-hinnaga pakkumise esitamist (haldusasi nr 3-08-1514).

24. Jäätmevedaja valik: tingimuste määramine Kuidas kontrollida pakutud hinna vastavust JS tingimustele, põhjendamatult madala hinna esitamist? Ärisaladus ja selle kontroll. Haldusasjas 3-08-2397 leidis kohus, et pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamisel oleks omavalitsus pidanud veenduma, kas pakkumises esitatud teenuse hinnad katavad vaidlustatud teenuste osas ära JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kulud või mitte. Menetlusviga! Haldusorgan oli menetluses viidanud, et mitte ükski haldusakt ei saa põhistada ega formuleerida ettevõtja äritegevust ja haldusakti formaat ei võimalda äritegevusega seotud asjaolude kaalumist, sest äritegevus on seotud ärisaladusega.

25. Jäätmevedaja valik: tingimuste määramine Põhjendamatult madala hinna (ehk liiga odava kalkulatsiooni) näol võib olla tegemist vedaja äririskiga. Omavalitsuse huvi on seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult väikeste kuludega (haldusasi nr 2-09-493). Lepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed. Haldusasjas nr 3-06-1484 on kohus pidanud ebaproportsionaalseteks ja seetõttu õigusvastasteks lepingu tingimust, mis nägi mistahes puuduse esinemisel jäätmeveo korraldamisel ette kõigi piirkonna jäätmevaldajatele esitatavate arvete vähendamist 10% võrra.

26. Jäätmevedaja valik: tingimuste määramine Teenustasude muutmine: peab olema sätestatud pakkumise kutse tingimustes. Hilisem teenustasude muutmine konkursitingimustes sätestatud hinnakujunduse reegleid õigusvastaselt rikkudes ei ole õiguspärane (halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-06-647). Tasude tõstmise tingis saastetasu määra tõus. Samas haldusasjas viitas Ringkonnakohus muuhulgas, et kui õigusaktidest haldusakti andmise keeldu ei tulenenud, oli KOV kaalutlusõiguse küsimus otsustada, kas muuta lepingu tingimusi või korraldada uus konkurss. Kohus peab sellisel juhul kontrollima, kas vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusvigadeta.

27. Eri- või ainuõiguse andmise vaidlustamine Olmejäätmeveo konkursi vaidlustamise puhul võimalik (i) vaie rahuldada ja vaidlustatud haldusakt tühistada, korraldada uus konkurss; (ii) jätta vaie rahuldamata, sõlmida leping edukaks tunnistatud pakkujaga, võimalik kohtumenetlus. Vaidlustamise korral: kes osutab jäätmeveo teenust, kas kohaldada esialgset õiguskaitset? Keskkonnaministeerium kavandab muudatusi, mille eesmärgiks on vähendada senise vedaja poolt vaidlustamise majanduslikku huvi.

28. Eri- või ainuõiguse andmise vaidlustamine Eelnõust nähtuvalt on Keskkonnaministeerium kaalunud anda omavalitsustele võimalus juhul, kui korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmisega esitatakse kaebus halduskohtule ja kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, anda eri- või ainuõigus konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korda järgimata äriühingule, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad sellele kohaliku omavalitsuse üksusele või kohaliku omavalitsuse üksustele. Omavalitsuste kriitika: sellise äriühingu moodustamine on ajamahukas ning koormav, ei täida eesmärki. Teiseks eelnõus käsitletud alternatiiviks on ajutise eri-või ainuõiguse andmine edukaks tunnistatud pakkujale.

29. Eri- või ainuõiguse pikendamine Tallinna Ringkonnakohus (28.08.09, nr 3-08-2397): JäätS § 67 lg-ga 1 ja §-ga 68, samuti KonkS § 14 lg-ga 2 oleks vastuolus olukord, kus eri- või ainuõigus antakse või seda pikendatakse ilma kohast menetlust läbi viimata. Jäätmeveo korraldamiseks sõlmitud lepingu lõppemise korral ei oleks õiguspärane olukord, kus toimub automaatne eri- või ainuõiguse pikenemine ning kokku võiks leppida üksnes vedaja kohustuses vedusid jätkata, kui lepingu lõppemise ajaks ei ole suudetud lõpule viia konkurssi järgmise perioodi kohta. Perioodiline konkurss lisaks vajalik ka teenuse tarbijate (antud juhul jäätmevaldajate) õiguste tõhusa kaitse kindlustamiseks, tagamaks neile muu hulgas õiglase hinna.

30. Esialgne õiguskaitse kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. HKMS: kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või see osutuks võimatuks. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada.

31. Esialgne õiguskaitse Praktikas võib esialgne õiguskaitse olenevalt menetlusetapist seisneda nt vaidlustatud haldusaktide täitmise peatamises, lepingu sõlmimise keelamises, sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu täitmise peatamises kuni kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine sõltub oluliselt konkreetsetest asjaoludest.

32. Esialgne õiguskaitse Haldusasjas nr 3-08-1514 pidas kohus korraldatud olmejäätmeveo lepingu sõlmimise peatamist põhjendatuks. Seejuures hindas kohus avalikku huvi: Tartu linnas ei põhjustanud jäätmeveo olemasolev olukord ülemääraseid keskkonnaalaseid või tervisekaitsega seotud riske. Kohus leidis, et seetõttu saab eelistada seaduslikkuse tagamist. Kohtupraktikas on leitud, et korraldatud jäätmeveo lepingu peatamine on vastuolus avalike huvidega, kuna võib tuua kaasa olukorra, kus omavalitsuse territooriumil on häiritud korraldatud jäätmeveo lepinguga hõlmatud olmejäätmete vedu (haldusasi nr 3-07-1859).

33. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Riigikohus selgitas haldusasjas 3-3-1-78-08, et jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates KOV korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või JS § 66 lõikes 4 nimetatud jäätmehoolduseeskirja või jäätmeveo rakendamise korra kehtima hakkamisest. Liitumise õiguslik tähendus ja liitumise tagajärjed JS-st ei selgu. JS-st ei tulene, et jäätmevedaja ja KOV vahel sõlmitava lepingu alusel tekiks võlaõiguslik suhe ka jäätmevaldajaga. Seega ei saanud korraldus ja hankeleping Riigikohtu hinnangul olla võlasuhte tekkimise aluseks. Teenustasu arvete ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks ei ole haldusleping.

34. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Kui jäätmeveolepingut sõlmitud ei ole, tuleneb jäätmevaldaja kohustus maksta lepinguvälise kohustusena või seaduse alusel antud õigusaktist (vt haldusasi nr 3-06-1755). Tsiviilasjas 2-08-10798/21 esitas jäätmevaldaja nõude prügiveolepingu sõlmimisel tingimuste määramise ja kostja arve mittemaksmise õiguse tunnustamises. Kohus nentis, et lepingu sõlmimisel on pooled seotud õigusaktides määratud tingimustega ja saavad kokku leppida üksnes lubatud valikute piires. Kohus käsitles muuhulgas ka hageja kinnistuga seonduvalt jäätmevedajale tekkinud kulutusi: hageja kinnistu kuulumine teeninduspiirkonda on mõjutanud ühele teenindatavale objektile kalkuleeritud hinda.

35. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Lepingu puudumisel ei ole pooled kokku leppinud nt jäätmeveo sageduses ja mahuti suuruses. Sellisel juhul kohaldub võlaõigusseaduse § 28 lg 2: “Kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.” Kohus on sellises olukorras hinna põhjendatust ka hinnanud (nt tsiviilasjas 2-07-25209).

36. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Jäätmevaldajad: korraldatud jäätmehoolduse kontekstis ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JS 69 lg 2). Kohtupraktikas täpsustatud: hõlmab nt ka garaažikompleksi valdajat (haldusasjad nr 3-09-458, 3-07-2566), eeldus, et hoonete kasutamine toob kaasa jäätmete tekkimise võimaluse (haldusasi nr 3-07-2566). Kas liitunuks lugemise näol on tegemist on lepinguvabaduse rikkumisega? Ei ole, kuna jäätmevaldajal puudub seadusest tulenev õigus endale prügivedajat valida (vt haldusasi nr 3-06-1755, jõustus Riigikohtu lahendiga 3-3-1-78-08).

37. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Oluline muudatus: eelnõus nähakse ette jäätmevaldajate teavitamine korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest. Käsitletud kohtupraktikast nähtuvalt on suur hulk vaidlusi tingitud asjaolust, et isikutel puudub ülevaade korraldatud jäätmehoolduse eesmärkidest ja toimimisest.

38. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine JS § 69 lg 4: valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. JS § 69 lg 5: jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Eelnõu: “Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta erandkorras vabastada jäätmevaldaja teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest”. Eelnõu kohaselt lisatakse kohapealse kontrolli kohustus, täpsustatakse vabastamise aluste tõendamist.

39. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine Õiguskantsler: vabastamise aluste osas on omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades olulised erinevused (nt halvad teeolud, tühjendamine määruses sätestatust harvem jne). Erinev praktika: vabastatute arv ulatub mõnes omavalitsuses 60 %-ni ning rahuldatakse kõik vastavasisulised taotlused. Tüüpjuhtumite lahendused peaksid olema sarnased.

40. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Tallinna Halduskohus, 10.09.09, haldusasi nr 3-09-1135: alaline mitteelamine ei ole iseenesest vabastamise aluseks. Omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast peaksid tulenema alternatiivid: näiteks väiksema jäätmekoti kasutamine, mitme naabriga konteineri ühiskasutuslepingu sõlmimine. Korteriühistu ei saa olla jäätmete käitlemise korraldajaks. Korteriühistu saab jäätmed anda üle vaid jäätmeluba omavale vedajale ning selliseid vedajaid saab korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas olla vaid üks (haldusasi nr 3-07-346).

41. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Haldusasi nr 3-06-2463: Jäätmekäitluse ise korraldamine ei ole JS § 69 lg-s 4 sätestatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. Tegemist on kaalutlusõiguse teostamise eeltingimusega. Taotluse põhjendatus on erandi kohaldamise eelduseks, õiguskantsleri hinnangul on erandi kohaldamine võimalik ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel. Jäätmevaldaja poolt ühe KOV territooriumil tekitatud olmejäätmete toimetamine teise KOV territooriumil asuvasse prügikonteinerisse ei tähenda kohtu hinnangul jäätmekäitlust.

42. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Haldusasi nr 3-06-2463 (järg): Konkreetsel juhul ei olnud taotluse esitaja poolt pakutava lahenduse realiseerimine KOV poolt kontrollitav. Kohus: võttes arvesse avalikku huvi, et jäätmekäitlus toimuks inimeste tervist ja keskkonda kaitsval viisil vastavalt nõuetele ja oleks kontrollitud, peab KOV kontrolli teostamise võimaluse puudumisel otsustama sellise lahenduse kasuks, mille puhul on tagatud ja kontrollitav nõuetele vastava jäätmekäitluse toimimine. JS § 69 lg 4 eesmärgiks ei ole eelneva põhjal jäätmevaldajatele nende soovi korral võimaluse loomine korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks.

43. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Haldusasjas 3-07-2566 on kohus viidanud jäätmekäitluses kehtivale läheduse põhimõttele ning järeldanud, et garaažis tekkivate jäätmete ladestamine koduste majapidamiste juures ei ole sellega kooskõlas. JS § 32: Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

44. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Haldusasi nr 3-07-431: avalduse kohaselt taotlejal prügi ei tekigi, kuna kõik saab ära põletatud või ei teki mingisugust vajadust selle äraveoks. Prügi põletamine on lubatud selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava isiku poolt. Järeldus: vabastamise aluseks võib olla õiguspärane jäätmete käitlemise viis.

45. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine - kohtupraktika Kohus viitas läheduse põhimõttele (JS § 32) ka haldusasjas nr 3-07-2171. Kohus viitas, et jäätmevaldaja peaks tekkinud olmejäätmed ladestama puhkusekuul oma viibimiskoha prügikonteinerisse. Põhjendustele jäätmete muul viisil käitlemise kohta (nt viimine töökohta, sõbra juurde jne) tuginevad vabastused tooksid kaasa ülevaate kadumise selle osas, kas tegelikult prügi konteinerisse viiakse. Kohus nentis, et looduse prügiga reostajad saavad olla vaid isikud, kelle kodust prügi ära ei viida või tehakse seda liiga harva.

46. ROOTSI Blasieholmsgatan 4 A SE-103 90 Stockholm Sweden Tel. +46 (0)8 553 190 00 Faks +46 (0)8 553 190 01 www.roschier.com LÄTI Valdemara 26 LV-1010 Riga Latvia Tel. +371 724 0689 Faks +371 782 1524 www.rln.lv LEEDU Lvovo 25 LT-09320 Vilnius Lithuania Tel. +370 5250 0800 Faks +370 5250 0802 www.rln.lt EESTI Roosikrantsi 2 EE-10119 Tallinn Eesti Tel. +372 640 7170 Faks +372 640 7171 www.rln.ee täname! SOOME Keskuskatu 7 A FI-00100 Helsinki Finland Tel. +358 (0)20 506 6000 Faks +358 (0)20 506 6100 www.roschier.com