1 / 14

Eesti rahvalooming

Eesti rahvalooming. Kristin Kaur Liis Kongo. Eesti rahvamuusika. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära

buzz
Télécharger la présentation

Eesti rahvalooming

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti rahvalooming Kristin Kaur Liis Kongo

  2. Eesti rahvamuusika • Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära • Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus • Eesti vanemal rahvamuusikal on tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad

  3. Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati • Tantsuks mängis valjuhäälne torupill • Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile

  4. Pärimusmuusika • Pärimusmuusika • vanemat rahvamuusikat • selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval • rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga • esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma • looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu

  5. Jagunemine • Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks piirkonnaks • Lõuna-Eesti • Põhja-Eesti • Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega • Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega • Mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga

  6. Rahvalaul • Eesti rahvalaulude seas on erineva vanuse ja otstarbega laululiike • Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba • Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud • Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg • Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani • Enamasti ühehäälne

  7. Rahvalaulude laulmine • Erinevaid laulutekste lauldi ühes piirkonnas sageli ühe ja sama viisiga, mida nimetatakse rühmaviisiks • Regilaule lauldi ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. • Laule võis esitada ka kaks koori – üks laulis värssi, teine kordas • Kooriks olid tavaliselt tegevusest osavõtjad (nt lõikajad põllul) • Mõningaid laululiike esitas kogu rühm ilma eeslauljata (sageli mardi- ja kadrilaulud) • Üksikisik (karjaselaulud, koduste tööde laulud, hällilaulud) • Setud (Lauljad jagunevad: Torrõks, killõks)

  8. Rahvalaulude liigid • 1. Vanem rahvalaul • Eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõttelaadi, kasutamise olukorra, viisi poolest • Iseloomustab algriim • Parallelism • Kolm alaliiki: • Varased vokaalžanrid • Regivärsiline laul ehk regilaul • Siirdevormilised laulud

  9. 2. Uuem rahvalaul • Lõppriimiline salmilaul • Eestis levis 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses • Sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga • Värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega • Lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega

  10. Ravalaulud Põhja-Eesti Lõuna-Eesti • Hällilaul • Õhtu ilu • Kass kaevus • Must naine • Sepa maja • Kohus koju minna • Kodu nutab mõrsjat • Sirgu jäljed • Laula, kuni elad! • Ema haual • Karjasehuige • Helletus • Vastlalaul • Kadrilaul • Kodu nutab mõrsjat • Ema nutab tütart • Hobune varastatud • Ema ja armud • Tilluke teomees • Kodus käimas

  11. Regilaul • Ettekandjaiks naised • Laulus esikohal sõnad • Ehituse aluseks värss • Põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab üks noot • Lauldi eeslaulja ja koori vaheldumisel • Viisid on retsitatiivsed ning väikese ulatusega • Vanemad viisid 3-4 helil • Uuemad hõlmavad harva 5-6 heli • Rütm on vahelduv • Refrään koosneb enamasti ainult ühest-kahest sõnast (kaasike, kas´ke, kaanike, helele, kiigele) • Vanem liik töölaul ( seotud töödega, mida tehti hulgakesi)

  12. Kiigelaul http://www.youtube.com/watch?v=6x5QslTDXW4 • Eesti rahvalaul „Vares vaga linnukene“ http://www.youtube.com/watch?v=tfpuMTBBi88

  13. Kasutatud kirjandus • http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm „Eesti Rahvamuusika“ Taive Särg, Koidu Ilmjärv 2009, 30. november 2012 • http://www.osta.ee/eesti-rahvamuusika-antoloogia-duubel-lp-6269895.html , 30.november 2012 • Pilt: http://www.virufolk.ee/zetod, 30.november 2012

  14. Täname kuulamast !

More Related