Loenguslaidid 3

1. Loenguslaidid 3

2. Jäätmed • Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (Jäätmeseadus) • Lihtsamalt – jäätmed on kõik asjad, mis on tavapärasest ringlusest kõrvaldatud, kas alatiselt või ajutiselt (pole kasutuses) • Jäätmeid tekib kõikjal (tööstuses, majapidamises, looduslikes protsessides)

3. Jäätmete liigid • Tavajäätmed • Püsijäätmed • Ohtlikud jäätmed • Biolagunevad jäätmed • Olmejäätmed • Selline liigitamine seadustes • Võiamlik liigitada veel täpsemalt(sellest keskkonnaalaste õigusaktide loengus)

4. Jäätmed • Jäätmeid on tekkinud alati, ka enne inimtsivilisatsiooni teket • Jäätmed meie mõistes ka näiteks taimsed jäänused (puulehed), mis looduse jaoks osa looduslikust ringlusest • Suuremas koguses hakkas jäätmeid tekkima tööstuste kiire arenguga (tööstuses tekkivad jäätmed) • Olmejäätmete kogused suurenesid hüppeliselt peale II maailmasõda

5. Jäätmete teke enne II maailmasõda • Enne sõda elas suurem osa elanikest maal, kus jäätmeid tekkis vähe ning suuremas osas taaskasutati • Linnades pisut rohkem jäätmeid, aga needki enamuses looduslikud • Prügilaid, kui selliseid oli suhteliselt vähe, põhjuseks püsivatejäätmete puudumine

6. Jäätmed peale II maailmasõda • Maailmamajandusekiire areng • Võeti kasutusele üha uusi materjale, mis pole looduslikud ning mille lagunemine looduses pikaajaline • Urbaniseerumine • Inimeste tarbimisharjumuste muutumine • Tulemuseks üha suurem kogus jäätmeid • Selle tulemuseksüha enam keskkonnale ohtlike prügilaid

7. Jäätmed, reostus, saastamine • Jäätmeteke ning sellest tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonnakahju • Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast, samuti visuaalse pildi rikkumine • Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua

8. Millised on probleemid ja prioriteedid Eestis • Vähendada tootmise ja tarbimise jäätmemahukust • Suurendada pakendite sekundaartooraine korduvkasutust • Jäätmete kohtsorteerimine võimaldaks nende taaskasutamisest ja nõuetekohast säilitamist • Vajadus rajada ohtlike jäätmete vastuvõtu ja ladustamise kohad ning keskkonnaohutud prügilad • Likvideerida keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad (hiljemalt 16.juuli.2009) • Rajada radioaktiivsete jääkide kogumissüsteemid

9. Globaalne õhusaaste • Globaalne ehk ülemaailme õhusaaste on üks enim kõneainet tekitav keskkonnakaitse valdkond • Globaalsed õhusaastajad on suured tööstused, naftamaardlad. Samuti transpordi vahenditest eralduvad heitgaasid • Olulisimad aga looduslikud saasteallikad (vulkaanid, riisipõllud, mäletsejad loomad, looduslikud aineringed) • Soode kuivendamine ja turba kaevandamine • Lisaks muud tegurid

10. Globaalse õhusaaste tagajärjed • Happevihmad • Kasvuhooneeffekt • Osoonikihi hõrenemine ning osooni aukude tekkimine • Sudu • Linnades suured probleemid, sest saasteainete kontsentratsioon liiga suur • Jne

11. Happevihmad • Happevihmad on vihmad, mille pH on madalam kui 5,6 • Happevihmade põhjuseks on peamiselt väävel –ja lämmastikoksiidid, mis reageerivad õhus oleva veeauruga • Selle reaktsiooni tulemusena tekkivad happed ( näiteks H2SO4) ning vihmavee pH võib langeda alla 5,6 • Emiteeriad tööstused ja transpordivahendid ning lisaks looduslikud allikad

12. Happevihmade mõju • Mullad muutuvad happelisemaks, mille tulemusena tõrjutakse mullast välja taimedele vajalikke aineid • Veekogude happestumine, mis mõjutab sealset taimestiku ja loomastiku. Elukoosluste muutus ning liigilise mitmekesisuse vähenemine • Mürgiste raskemetallide hulga suurenemine veekogudes ja pinnases (happeline keskkond aitab neil paremini lahustuda) • Vanemate lubjakivist ehitiste lagunemine

13. Kasvuhooneffekt • Kasvuhooneeffekt on effekt, kus maale tulev päikeseenergia (7% UV, 43% nähtavvalgus, 50% soojuskiirgus), mis maalt peegeldumisel on 70% soojuskiirgust ei saa enam maa atmosfäärist lahkuda • Selle põhjuseks on maa atmosfääri ümbritsev kiht, mis ei lase soojusel lahkuda nn kasvuhoonekile • Seda kihti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid

14. Kasvuhooneeffekt

15. Kasvuhooneefeekt • Kasvuhooneefekti peetakse Maa üha kiireneva soojenemise põhjuseks • Kasvuhoonegaasid on – CO2, CH4, N2O, CFC gaasid • Erinevad gaasid erineva mõjuga • Tegelikult suurim kasvuhooneeffekti tekitav gaas hoopis veeaur • Veeaur ehk tavalised troposfääris olevad pilved

16. Erinevate gaaside mõju

18. Globaalse temperatuuri muutus ajaloos

19. Kohalikud õhusaasteallikad • Kohalikud saasteallikad võivad ühtida globaalsete saasteallikatega • Paljud kohalikud saasteallikad osa globaalsetest saasteallikatest • Näiteks: Suurtööstus, väike katlamaja osa tegelikust reostusest • Seega – lokaalne osa globaalsest

20. Kohalikud saasteallikad • Tööstused • Sooja, elektrit tootvad saastajad • Majapidamised • Transpordivahendid • Freoone sisaldavad külmkapid, deodorandid • Aerosoolide paiskamine õhku • Teede liivatamise tagajärjel liivatormid • Jne

21. Õhusaastamise vältimine kohalikul tasandil • Rohkem kasutada ühistransporti ning võimaluse korral elektrijõul sõitvaid (Tallinnas) • Külas üks tsentraalne katlamaja kui, et igal majapidamisel oma ahi • Võimaluse korral üks jaam, mis annaks korraga nii elektrit kui ka sooja nn kombijaam • Freoonivabade külmikute ja deodorantide kasutamine • Selliseid võimalusi veel. Igaüks mõtleb 3 võimaliku vältimise võimalust