Aare Kasemets RIHU09 projekti juht

1. Primus uurimisprojekti RIHU09 esimene vaheseminar22.05.2009 Tartus, SA Archimes majas Väike-Turu 8 Projekti “Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses”vaheseminar 22.05.2009 Aare Kasemets RIHU09 projekti juht Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RaKe) parema õigusloome, kaasamise ja kodanikeühiskonna programmi juht aare.kasemets@ut.ee

2. : seminari päevakava (1) 10:30 - 10:45 Sissejuhatus: projekti RIHU09 taotletud eesmärgid ja esimese etapi väljakutsed - Aare Kasemets 10:45-11:15 Eesti kõrgharidusuuringute 2000-2008 kaardistamine ja andmebaasi uuendamine ESTA juures - Rein Murakas ja Taimi Nilson 11:15-13:00 Kõrgharidusuuringuid ning poliitikaanalüüse teinud uurimisrühmade esindajate lühiülevaated viimastest uuringutest, meetoditest ja andmestikega seotud väljakutsetest (jagame aega osalejatega) 13:00 - 13:45 Kerge lõuna hotellis Dorpat >>

3. : seminari päevakava (2) 13:45 - 14:15 Eesti kõrghariduspoliitika arengukavade eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistuse esialgsed tulemused - Karmo Kroos ja Aare Kasemets 14:15 - 14:45 Ministeeriumide ja Statistikaameti esindajate kommentaarid ning ettepanekud (jagame aega) 14:45 -15:45 Osalejate ümarlaud. Valik esialgseid küsimusi: a) (Kõrg)haridusuuringute andmeait ESTA - mida teha, et ESTA teeniks paremini teadlasi, õppejõude, õpetajaid, ametnikke ja poliitikuid? b) Milline võiks olla riigi kõrghariduspoliitiliste arengukavade tulemuste ja mõjude hindamise miinimumkava 2009-11 ja kust tulevad andmed? c) Osalejate tõstatatud probleemteemad ja ettepanekud (nt kõrghariduse vajaduse hindamise metoodikad ja riiklik statistika; kõrgharidusuuringute prioriteedid, koostöövõimalused interdistsiplinaarseteks uuringuteks jm) 15:45-15:55 Seminari kokkuvõtted

4. Projekti RIHU09 lähtekohad, eesmärgid ja esimese etapi väljakutsed(1) Primus programmi tegevusvaldkond 5: Kõrghariduse tasemeõpet puudutavad uuringud ja analüüsid(..mida RIHU09 püüab osalt katta..***) 1)olemasolevate uuringute ja analüüside kaardistamine* 2) vajaduse hindamine/planeerimine ja uuringute kava koostamine* 3) kõrghariduspoliitika elluviimist toetavate uuringute tegijate kompetentsi ja uurijate järelkasvu tekitamine*

5. Projekti RIHU09 lähtekohad, eesmärgid ja esimese etapi väljakutsed (2) Projekti rakenduslik eesmärkon tõsta riigi haridusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega seotud organisatsioonide (shministeeriumid, ülikoolid, kõrgkoolid, sotsiaalsed jt partnerid) analüüsisuutlikkust ja strateegilise planeerimise võimekust.

6. Projekti RIHU09lähtekohad, eesmärgid ja esimese etapi väljakutsed (3) RIHU09 rakenduslike eesmärkide saavutamiseks: a)koostadakõrgkoolipedagoogika, õppe kvaliteedi ja kõrgkoolilõpetajate tööalase konkurentsivõime probleeme käsitlevate uuringute ülevaade (ESTA); b) kaardistada Eesti kõrgharidusalaste arengukavade eesmärgid (taotletud mõjud) indikaatorid ja analüüsiandmeallikad (sh registrid, statistilised vaatlused jm); c)haridusvaldkonna uuringute e-arhiveerimise ja taaskasutamise korralduse parandamine (ESTA); d)rakendusliku interdistsiplinaarse kõrgharidusuuringu pilootprojekti metoodika koostamine seniste uuringute ülevaate ja arengukavadega seotud ministeeriumite, ülikoolide jt teabevajaduse prognoosi alusel.

7. Uurimisprobleemide ja -ideede allikad. Valik: 1)TÜ majandusteaduskonna ja RaKe uuring „Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitus-vajaduse väljaselgitamine“ (R.Eamets, J.Meriküll, A.Kasemets jt - tellija MKMin, 2008-2009 - ilmnes hulk riigi statistika puudusi:) 2)ESF projekti“Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tule­muslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem”(2005-08) raames tehtud uuringud (Eamets jt doktorite vajadusest, Puura jt doktoriõppe efektiivsusest, Kärner jt teadustöö juhendamisest). 3) A.Kasemets (2002)“Rakendusuuringute ja analüüside tellimine valitsusasutustes 1999-2001: teel teadmistepõhisema poliitika, õigusloome ja avaliku halduse poole” - Riigikogu Toimetised 6: 107-117:  www.riigikogu.ee/rito/ 4)Ekspertkogude arutelud: Riigi arengukavade mõjude hindamise ühtse süsteemi loomise ekspertkogu (Riigikantselei) Parema õigusloome programmi juhtkomitee (Justiitsmin.)jt.

8. NÄIDE: õigusaktide ja arengukavade mõjude hindamise (uuringute) tegemise nõuded/normid: 1) Eesti Vabariigi Põhiseadus 2) EV Valitsuse õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri (RT I 1999, 73, 695; 2004, 10, 61; 2005), sh §-d 30, 34 jt. 3) Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirjad (juhatuse otsus nr 59, 06.03.2001, sh p. 11, 12, 42, 49, 50 ja 53). 4) VV määrus 302 ‚Strateegliste arengukavade liigid, koostamise, täiendamise, elluviimise ja hindamise ja aruandluse kord‘ (2005) 5) Euroopa Komisjon:‚Impact Assessment Guidelines’ (2005) 6) Strateegiad Teadmistepõhine Eesti; Säästev Eesti 21 jt Probleem: poliitika/õigusloome planeerimine on uuringute planeerimisega harva süsteemselt seotud* RIHU09 püüab selgitada, kui paljud riigi tellitud haridusuuringud on seotud riigi arengukavade ja seaduste mõjude hindamisega * Kasemets A. (2002) Rakendusuuringute ja analüüside tellimine valitsusasutustes 1999-2001: teel teadmistepõhisema poliitika, õigusloome ja avaliku halduse poole - Riigikogu Toimetised 6: 107-117

9. RIHU09 ad hoc uurimisrühm (22.05.09) Aare Kasemets - projekti juht. TÜ Euroopa Kolledž, RaKe Anita Kärner - TÜ haridusteaduskond,TÜ doktoriõppekava peaspetsialist, haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Väino Puura - TÜ emeriitprofessor, haridusteaduskonna projektijuht Rein Murakas - TÜ sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpol. instituudi sotsiaalse analüüsi meetodite lektor, ESTA juhataja. Taimi Nilson (TÜ sotsioloogia magistrant haridusuuringute alal – RIHU09 tiimis haridusuuringute kaardistamise ESTA-s Margus Dsiss – ESTA asutajaliige, kaasabi RIHU09 andmeaida programmeerimisel ja projekti kodulehe tegemisel. Indrek Seppo - TÜ majandusteaduskonna doktorant, eKooli idee käivitajaid, RaKe erakorraline teadur, RIHU09 tegevustes retsensent. Karmo Kroos – EBS-i õppejõud ja TLÜ doktorant [kõrghariduse kvaliteet ja õppejõudude töö]. RIHU09 tiimis arengukavade analüütik.

10. Kedakaasata* 2000-08 tehtud haridusuuringute kaardistamisse ja keda teabevajaduse uurimisse? • A.Eesti (kõrg)haridusuuringute rühmad ja eksperdid (osaline): • TÜ haridus- ja tööturuökonoomika uurimisrühm: R.Eamets, J.Meriküll … • TÜ HTK haridusuuringute keskus: A. Kärner, K. Kello, P. Kõiv, ….. • TÜ elutee stratifikatsiooni ja haridusuuringute rühm: M.Titma, L-M.Tooding, A.Roots, K.Kasearu, I.Soidla, R. Murakas, A. Rämmer, … • TLÜ+RASI haridusuuringute rühmad: A.Toots, R.Vöörmann, K.Kuutma jt…. • TTÜ haridusuuringute rühmad/tegijad:V.Rajangu, ….. • Poliitikauuringute Keskus PRAXIS: … • Primus projektid 2009+:M.Unt (RASI), A.Realo (TÜ), A.Must (KSK), M.Karm (TÜ), T.Roosalu (IISS), H.-S.Haaristo (EÜL), M.Teichmann jt • ?Millised kõrghariduse uurimisrühmad/eksperdid veel tegutsevad? >…….. • B. Kõrgharidusuuringute kasutajad/tellijad/sihtrühmad (osaline): • Haridus- ja Teadusministeerium: H.Aru, T.Annus jt • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: M.Mällo, L.Tammiste jt • Muud ministeeriumid:SiM G.Kaljuvee; SoM K.Raadom; PõM A.Vooremäe • Statistikaamet: U.Kask, T.-L.Rummo-Laes, K.Oras jt …. • Sotsiaalsed partneridprojektu teises etapis (EKTK, EAKL jt): … • ? Keda uuringute kasutajate (sh tellijate) seast eksperdina veel kaasata*? • Ootame ettepanekuid: aarek @ut.ee * R.Lepa, E.Illing, A.Kasemets, Ü.Lepp and E.Kallaste (2004) Kaasamine otsuste tegemise protsessi – Praxis, 158 lk, Täistekst: www.praxis.ee/kaasamine

11. Kõrgkoolide õppejõud, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad töötajad ja doktorandid ning neid koolitavad asutused; Õppekavaarenduse, õpi-ja karjäärinõustamise, VÕTA hindamise ja nõustamisega tegelevad spetsialistid ja teised õppetegevuse läbiviimist toetavad kõrgkoolide spetsialistid, Kõrgkoolide tipp-ja keskastme juhid, personali- ja finantsjuhtimise eest vastutavad spetsialistid; Eriala- ja kutseliitude ning õppekavanõukogude liikmed; Valdkonna uuringute ja analüüside läbiviimisega seotud spetsialistid ja organisatsioonid; Kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused. Primus programmi sihtrühmad(on ka RIHU09 sihtrühmad:)

12. RIHU09 tegevuskava ja taotletud tulemused 1 Projekti RIHU09 tegevused 1 ja 2: a) konsultatsioonid haridusuuringute teostajate ja tellijatega b) seni tehtud/tellitud haridusuuringute info koondamine Eesti Sotsiaalteadusliku Arhiivi (ESTA – vt Rein Muraka ja Taimi Nilsoni slaide + http://www.psych.ut.ee/esta);** c) seniste haridusuuringute kohta vahearuande koostamine (fookus kõrgharidusel) ja projekti sihtrühmadele edastamine täiendusettepanekute saamiseks.**

13. RIHU09 tegevuskava ja taotletud tulemused2 Kõrgharidusuuringute info kogumine (ESTA) 1.Olemasoleva või Internetist vabalt kättesaadava info kaardistamine ESTA-s juba olemasolevad andmed (sh metaandmed) Avaliku sektori poolt tellitud uuringute kokkuvõtted Internetis (perioodi kuni 2002 kohta osaline ülevaade olemas) ETISe (Eesti Teadusinfosüsteem) info 2. Spetsiaalne küsitlusvorm Internetis 3. Personaalsed pöördumised uurijate, haridusuuringutega seotud institutsioonide ja tellijate poole (sh juba olemasoleva kaardistuse täpsustamiseks ja info lisamiseks)

14. RIHU09 tegevuskava ja taotletud tulemused3 (ESTA tööd, RIHU09 tegevused 2 ja 6) Etapp I.(Haridus)uuringute elektrooniline kataloog Etapp II. Uuringumaterjalide (eelkõige elektroonilised aruanded ja uurimisinstrumendid) kogu > põhiväljund käesoleva projekti teiste osade realiseerimiseks Etapp III. Vastavalt võimalustele originaalandmete kogu koostamine edasisesk teiseseks analüüsiks Etapp IV. Kõike eelnevat ühendav rahvusvahelistele standarditele (DDI DTD) vastav ja süsteemil NESSTAR põhinev kataloog/analüüsivahend veebis Etapp V. (perspektiivis) Seotus samal standardil ja tehnilisel lahendusel põhineva rahvusvahelise andmearhiivide kataloogide võrgustikuga, on-line infovahetus

15. RIHU09 tegevuskava ja taotletud tulemused 4 RIHU09 tegevused 3.1-3.2: a) seminar seniste haridusuuringute metoodikate, tulemuste kasutamise ja riigi statistika olukorra ja riigi kõrghariduspoliitika juhtimisega seotud ning tuleviku-uuringute vajaduse hindamiseks; b) seminar rakendusliku interdistsiplinaarse kõrgharidusuuringu metoodika aruteluks (september või oktoober 2009); c) seminaride väljundid: ettekanded,arutelus kõlanud arvamusi ning ettepanekuid kajastavad protokollid (sh kodulehel).

16. RIHU09 tegevuskava ja taotletud tulemused RIHU09 tegevused 4 ja 5: a) riigi statistika vajaduse ja prioriteetsete haridusuuringute kava eelnõu koostamine; b) hariduspoliitiliste regulatsioonide (arengukavad, seadused)eesmärkide ja mõõdikute kaardistusele tugineva interdistsiplinaarse kõrgharidusuuringu pilootprojekti metoodika koostamine (ettepanekud 2010+ uuringuks). RIHU09 tegevus 6: a) haridusuuringute andmebaasi uuendamine ESTA-s (fookus kõrgharidusel); b) 2000-08 teostatud/tellitud kõrgharidusuuringute teabe korduskasutuste võimaluse loomine ESTA baasil. RIHU09 tegevused 7 ja 8: a) teavitusseminar uuringuid kasutavatele sihtrühmadele; b) projekti tulemuste e-publitseerimine ja aruande koostamine.

17. Koostööalad ja ettepanekud 22.05.2009+ 1. Konsultatsioonid haridusuuringute teostajate ja tellijatega RIHU09 asjus = kõik koostööideed ja -ettepanekud on oodatud! 2. Eestis 2000-2008 tehtud/tellitud haridusuuringute info koondamine ESTA-sse(..kui uuringut ei ole ESTA-s, siis…). 3. Seminarid 2000+ haridusuuringute metoodikate, tulemuste kasutamise, riigi statistika ja tuleviku-uuringute vajaduse hindamiseks. Uurimisrühmade esindajate ettekanded (7-9). 4. (Kõrg)hariduspoliitika planeerimise ja mõjude hindamisega seotud riikliku haridusstatistika vajaduse kaardistus ja prioriteetsete kõrgharidusuuringute kava koostamine. 5. (Kõrg)hariduspoliitiliste arengukavade ja seadustega seotud interdistsiplinaarse rakendusuuringu pilootprojekti metoodika koostamine. Ettepanekud 2010+ uuringuks ja konsortsiumiks. 6.TeavitusseminarRIHU09 tulemustest jm

18. RIHU09 vaheseminari 2.osa: arengukavad, mõõdikud, teabeallikad (koos Karmo Kroosiga) Riigi kõrghariduspoliitikaga seotud arengukavade eesmärkide, mõõdikute ja andmeallikate kaardistamise metoodilised lähtekohad ja olulised probleemküsimused A.Ülevaate saamiseks on kogutud teavet riigi arengukavade ja strateegiate struktuuris olema pidavate kategooriate lõikes, sh: 1. põhieesmärk (või üldeesmärk = taotletud mõju/muutus), 2. alaeesmärk (seotud meetme või tegevuse tasandiga), 3. meetmed/ tegevussuunad (koos alaeesmärkidega), 4. tegevused (sh taotletud väljundid ja tulemused) ja nendega (1-4) seotud: • indikaatorid/mõõdikud ja mõõtmisviisid, • hindamise algtasemed, • hindamise sihttasemed, • andmeallikad (nt EHIS, HTM, MKM, Statistikaamet jt)

19. RIHU09 vaheseminari 2.osa: arengukavad, mõõdikud… metoodilised lähtekohad 2 B. Eesmärkide ja mõõdikute mõistete/sisu määratlemine vastavalt riigi tasandi arengukavade koostamise, elluviimise, hindamise ning uuendamise regulatsioonidele (sh VV määrus nr 302 aastast 2005) ja juhenditele (sh Rahandusministeeriumi soovitused riigiasutustele >) Eesmärk on hetkeolukorra analüüsi ja arenguvisiooni alusel riigiasutuse tegevuse kaudu tema valitsemisalas või ühiskonnas läiemalt avalduv oodatav (taotletav) tulemus, mõju, seisund või muutus, mille saavutamist mõõdetakse perioodiliselt. Eesmärk peab vastama SMART kriteeriumile, st olema: konkreetne (specific); mõõdetav (measureable); saavutatav (achievable); asjakohane (relevant) ja ajatatud (timed). Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille väärtuse muutust perioodiliselt mõõdetakse. Iga eesmärgi kohta peab olema määratletud vähemalt üks indikaator. Indikaatorid jagunevad mõju-, tulemus- ja väljundindikaatoriteks

20. RIHU09 seminari 2.osa: arengukavad, mõõdikud …lähtekohad ja kuidas-edasi-küsimused (?!) 3 C. Mida soovitada kõrghariduse kvaliteedi kujundamisega seotud arengukavades leitud “valgete laikudega” toimetulekuks 2009+?

21. 3.osa. RIHU09 vaheseminaril osalejate ümarlaudValik esialgseid küsimusi (Kõrg)haridusuuringute andmeait ESTA - mida teha, et ESTA teeniks paremini teadlasi, õppejõude, õpetajaid, ametnikke ja poliitikuid? Milline võiks olla riigi kõrghariduspoliitiliste arengukavade tulemuste ja mõjude hindamise miinimumkava 2009-11 ja kust tulevad andmed (registrid, ESA, akad. uuringud)?? Osalejate tõstatatud probleemteemad > ettepanekud, näiteks: • kõrgharidusvajaduse uurimise metoodikad ja riigi statistika; • kõrgharidusuuringute prioriteedid 2010+? • interdistsiplinaarse uurimiskoostöö vajadus/võimalus – sh psühholoogia, sotsioloogia, kasvatusteadused, ökonoomika.. • sinu ettepanek: ……………………. (palun kõnele ja kirjuta:)

22. Tänu tähelepanu eest! Kontaktid Aare Kasemets RaKe gsm 56 48 98 69 e-post: aare.kasemets @ut.ee Kaarli pst 3-211, Tallinn Lossi 3-303, Tartu

23. VARU: arengukavade ja õigusaktide mõjude hindamise (MH) korralduse institutsionaalsed eeldused Eestis 1-12 OECD ja EL riikide regulatiivse reformi tulemusi (1995+) uurides pole Eestiski põhjust uskuda, et (ka hariduspoliitikas) oleks hea õiguse ja halduse praktika jätkusuutlik ilma 12 eelduseta: 1. Poliitiline tahe MH & kaasamise süsteemi rajamiseks 2. Õiguslik alus MH-ks, kaasamiseks ja selle kontrolliks 3. Valitsuse & ministeeriumite tegevuste koordinatsioon 4. Ministeeriumi haldussuutlikkus (sh analüüsiüksused) 5. Metodoloogilised MH & kaasamise juhendid 6. Andmekogumise strateegiad, uuringud, andmebaasid Vt Kasemets A. (2006) Teadmistepõhise ning säästva poliitika institutsionaalsed eeldused Eestis – Riigikogu Toimetised 14, lk 152-160:http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10991&op=archive2

24. Mõjude hindamise korralduse institutsionaalsed eeldused Eestis 1-12 7. Teadlaste kaasamine, teadusliku ekspertiisi tellimine 8. Süsteemne avalikkuse ja huvirühmade kaasamine 9. Ametnike kvalifikatsioon ja enesetäiendamine 10. Otsuste (sh MH) läbipaistvus, avaliku teabe kvaliteet 11. MH kvaliteedikontrolli ja järelvalve mehhanismid 12. Õiguse legitiimsus, seaduste rakendamine ja negatiivsesanktsiooni võimalus (tunnustus ja hirm) Teadmistepõhise poliitika/õigusloome “eelduste kett” on nii tugev kui on selle kõige nõrgem “lüli”. Millised on kõige nõrgemad lülid selles ketis 2009-2013? Kasemets A. (2006) Teadmistepõhise ning säästva poliitika institutsionaalsed eeldused Eestis – Riigikogu Toimetised 14, lk 152-160:http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10991&op=archive2