1 / 33

Tervisepoliitika rahvastiku tasakaalustatud arengu eeldusena

Tervisepoliitika rahvastiku tasakaalustatud arengu eeldusena. Maris Jesse Tallinn, 15.oktoober 2004. Tänased tervisepoliitilised eesmärgid: kas, kus ja milliseid eesmärke oleme seadnud? Sisendeid eesmärkide seadmisesse: mõned arvud

clem
Télécharger la présentation

Tervisepoliitika rahvastiku tasakaalustatud arengu eeldusena

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tervisepoliitika rahvastiku tasakaalustatud arengu eeldusena Maris Jesse Tallinn, 15.oktoober 2004

  2. Tänased tervisepoliitilised eesmärgid: kas, kus ja milliseid eesmärke oleme seadnud? • Sisendeid eesmärkide seadmisesse: mõned arvud • Kuidas tervisepoliitika saab toetada hüpet rahvastiku tervisenäitajate arengus?

  3. Kinnitatud tervisepoliitilisi eesmärke: • Valitsuse tasandil: • Koalitsioonilepe - aprill 2003 • Numbrilisi eesmärke ei leia • Tervisepoliitika üldosas rõhutatud tervise väärtustamist ja inimese oma vastutust tervise eest • Enamik tegevusi seotud arstiabiga • Mõned ennetusprogrammid • Eesti rahvastikupoliitika alused “Visioon 2030”– detsember 2003 • Sündimuse tõstmine taastetasemeni • Saavutada naiste ja meeste keskmise oodatava eluea ja aktiivse keskmise aktiivse eluea tõus Euroopa keskmise tasemeni • Meetmed: vägivaldsete surmajuhtumite vähendamine, kompleksne alkoholipoliitika, narkopoliitika parem koordineerimine, tervisehäirete ennetamine

  4. Sotsiaalministeeriumi 2004.aasta17 prioriteeti ja strateegilist eesmärki 7. Paremad võimalused laste tervislikuks arenguks 8. Tervislikud käitumisharjumused on suurenenud ja kroonilised haigused vähenenud 9. Sõltuvusainetest (tubakas, alkohol, narkootikumid) tingitud tervisekahju vähenemine 10. Püsiv nakkushaiguste leviku langus 11. Rahvastiku vaimne tervis ja võime igapäevaeluga toime tulla on paranenud 12. Vähem keskkonnast tingitud terviseriske 13. Parem tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet 14. Parem ravimite kättesaadavus www.sm.ee

  5. Ühiskondlik lepe (Ühiskondlikku leppe sihtasutus ja Vabariigi President) • Keskne arengueesmärk:Eesti inimeste – sõltumata nende rahvusest, usust, soost, keelest, päritolust, varalisest ja sotsiaalsest seisundist – elatustaseme vähemalt kahekordse tõusu aastaks 2015, mis peab toimuma koos sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse olulise vähenemisega. Elatustaseme tõus peab olema kiiremini tuntav just vähemkindlustatud ühiskonnagruppide (sh lastega pered ja pensionärid) osas. • “Rahva tervist” otseselt ei sisalda • Tervise käsitlemine pere ja laste arengu eesmärkides • Sõltuvusainete leviku piiramine ja töö riskirühmadega • Rahvatervise töörühm ja foorum nov 2004 Allikas: www.lepe.ee

  6. Eesti Edu 2014 (Valitsus) • Ideekavand/strateegiadokument/protsess • aitab läbi konkurentsivõimelise majanduse ning teadmistepõhise ühiskonna kindlustada Eestile pikaajalise sotsiaal-majandusliku arengu. • koondab eesmärgistatud tulevikunägemuse ning seob selle täitevvõimu rolliga poliitika planeerimisel, et luua riigi arengu ühtne kava ja tagada ka selle elluviimine. • Põhieesmärk : Eesti elanike elatustaseme tõus aastaks 2014 • Alaeesmärk: Saavutada rahvastiku positiivne loomulik iive ning keskmise eluea 10-protsendiline pikenemine • Rahvaarvu kiire vähenemise trend tuleb peatada, toetades eelkõige sündide arvu suurenemist. • Riikliku tervisekindlustuse läbi sotsiaalne turvalisus • Vigastussurmade arv Põhjamaade tasemeni • Ennetus, nakkushaiguste, alkoholismi ja narkomaania kontroll Allikas: www.riigikantselei.ee

  7. Eeldatav eluiga sünnihetkelkõrgeim kui kunagi enne, kuid 8 aastat lühem kui “eeskujude” keskmine Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  8. 65-aastastel eeldatavaid eluaastaid Kesk-Euroopa keskmisel tasemel, vahe “eeskujudega” 3 aastat Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  9. Eesti naised juba sünnihetkel Kesk-ja Ida-Euroopa keskmised eeldatavalt eluealt Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  10. Naistel lootus 2030 olla Euroopa keskmised

  11. Meeste eeldatav eluiga ikka madalam kui 90-ndate lõpus, vahe Põhjamaadega 10 aastat Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  12. 45-aastaste meeste eeldatavas elueas vahe Põhjamaadega 8 aastat Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  13. 65-aastastel Eesti meestel ees keskmiselt 4 aastat vähem kui Põhjamaades Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  14. Meeste jõudmine 2030-ks eluealt Euroopa keskmisele tasemele nõuab ime

  15. Tööeas Eesti meeste suremus vigastustesse ja mürgistustesse 4- kordne võrreldes Põhjamaadega Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  16. Tööeas Eesti naiste suremus vigastusesse ja mürgistustesse 2,5 kordne võrreldes Põhjamaadega Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  17. Liiklusõnnetuste traagilised tagajärjed vähenevad Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  18. Kas Põhjamaade tase vigastussurmades on saavutatav aastaks 2014?

  19. Emasuremus pea sama madal kui “eeskujudel” Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  20. Tööealiste suremus vereringehaigustesse 3-kordne võrreldes Põhjamaadega Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  21. Väljakutse tervisepoliitikale saavutamaks tasakaalustatud rahvastiku arengut: • Kas ja kuidas sõnum/võimalus/teave jõuabkõigi elanikkonnarühmadeni, • Eriti nendeni, kes tunduvad seda enim vajavat?

  22. Meeste suremus välditavatel/edasilükatavatel põhjustel kõrgem 1999-2000 Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  23. Maapiirkondades suremus nii meestel kui naistel kõrgem, 1999-2000 Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  24. Venekeelse elanikkonna suremus kõrgem, v.a. liiklusõnnetuste tõttu, 1999-2000 Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  25. Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  26. Tervisekäitumine haridustaseme lõikes Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  27. Põhi-ja keskharidusega inimesi suitsetab igapäevaselt 2 korda enam kui kõrgharidusega inimesi Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  28. Suitsetamine suureneb venekeelse elanikkonna seas Kunst jt “Social Inequalities in health in Estonia”, 2002

  29. Tervisepoliitika hetkeseis ja võimalused • Juba mitu aastat räägime rahva tervisest • Oleme hakanud eesmärke seadma • Teame tulemusi andnud tegevusi • Arenguhüppe saavutamiseks peame õppima seadma eesmärke ja planeerima tegevusi konkreetsete sihtrühmade lõikes • Õppigem müügiprofessionaalidelt – tööstuselt

  30. Abortide arv 1000 sünni kohta vähenenud 1600-lt 800-ni, kuid kelleni ennetusvõimalused ei jõua? Allikas: WHO Health For All andmebaas, 2004

  31. Kas Põhjamaade tase vigastussurmades on saavutatav aastaks 2014?

  32. Rõõmu, jõudu ja tervist!

More Related