OHUTUS: enesepäästevõtted, päästevahendid, tuleohutus

1. OHUTUS: enesepäästevõtted, päästevahendid, tuleohutus www.tkj.ee

2. Avariiolukorrad • Laeva kokkupõrge, kreen, ümberminek • Madalikule sõit, vee tungimine laeva • Tulekahju, plahvatus, uppumine • Ulatuslik õlireostus • Terroristlik aktsioon • Piraatlus (Pirates & Armed Robbers) • Inimene üle parda, meditsiiniline olukord • Tehniline rike

3. Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras, hõlpsasti kättesaadav ning vastama oma tüübi, mõõtude ja suutvuse poolest väikelaeva kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

4. On varustust, mida määrusega ei nõuta, kuid mille olemasolu on vajalik – nt vendrid, sildumisotsad, jahtidel taglastuse ja purjede varu, tagavaraseeklid, -talrepid jms. • Ära unusta ka veekindlas pakendis varupatareisid.

5. Individuaalsed päästevahendid • Päästerõngas, päästeling • Päästevest • Hüdrokostüüm • Termokott

6. Täispuhutav päästevest • Ujuvast materjalist päästevest • Laste päästevest • Lemmiku turvavest

7. Päästevestid • Valmistatakse ujuvast materjalist või on automaatselt gaasiga täidetavad. • SOLAS konventsiooni kohaselt on päästevesti värviks kollane, oranž või punane, sest need värvid võimaldavad vettekukkunut efektiivselt leida. • Et äratada tähelepanu, peavad päästevestidel olema ka helkurribad (vähemalt 2) ja vile ning avamerel kasutatavatel vestidel autonoomne tuli. • Tekita väikelaevadel on päästevesti kandmine kohustuslik. Päästevahendite klassifitseerimisel kasutatakse vastavas standardis mõistet kandevõime ning neid tähistatakse 50 N, 100 N, 150 N, 275 N (N – njuuton).

8. Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel, et pärast vettekukkumist aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale. Ujuvvestil puudub krae, mis toetaks vettekukkunu pead vee peal, selle kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnal hoidma. Ujuvvestiga saab vees olla vaid püstiasendis, teadvuse kaotusel vajub inimese pea vee alla ja ta ei saa hingata. Kui lähed veele üksinda on ujuvvesti kasutamine ohtlik. • Kandejõud 100 njuutonit (N) tähendab, et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammi kohta. On mõeldud kasutamiseks suhteliselt kaitstud vetel – sisevetel ja kalda ääres, kui ei ole tormi. Selle täiskasvanud kasutaja peaks siiski suutma end ka päästevestita veepinnal hoida, veelgi parem, kui ta oskaks ka ujuda. Samas hoiab see ilusa ilma korral ohutult vee peal ka hädalist, kes ei oska ujuda. Laste päästevestid on samuti alates 100 N. See päästevest ei taga sajaprotsendiliselt hädasolija õigesse asendisse keeramist, aga kerges riietuses teadvuseta isiku keerab selili. 100 N vest ei pruugi aidata, kui isik kannab rasket riietust, mis võib vett täis imenduda ja kaalu veelgi suurendada. 10 sekundiga on inimene õiges asendis.

9. 150 N päästeveston mõeldud ka inimesele, kes ei oska ujuda. Kõikides vetes kasutamiseks, välja arvatud väga karmides ilmastikutingimustes. Teadvuse kaotanud inimest hoiab see vee peal ka siis, kui on seljas rasked ja vett täis riided, kuigi õigesse asendisse pööramine võib võtta kauem kui 10 sekundit. Enamik selle kategooria vestetäitubgaasiga automaatselt. • 275 N päästevest on mõeldud eriti ränkade mereolude jaoks. Tagab inimese õigesse asendisse sättimise alla viie sekundiga, ka siis, kui inimesel on seljas raske riietus koos lisavarustusega. Kahtlemata parim teadvuse kaotanud inimese jaoks. Inimese õige asend vees

10. Täispuhutaval päästevestil on kaks täispuhutavat kambrit. Gaasiballoonid aktiviseeruvad automaatselt, aga seda võib teha ka käsitsi - neid saab täita suuga puhudes. Ühe kambri tühjenedes säilitab vest omadused. • Gaasiballoonid tuleb alati pärast kasutamist vahetada!

11. Vette hüppamine päästevestis • Lahkuge laevalt võimalikult kuivas olekus. • Võtke prillid, teravad esemed ära • Kui on vaja hüpata, siis seiske teki serval • Veenduge, et ei hüppa kellegi, millegi peale • Hoidke käsi suu ees, suruge nina kinni • Hoidke end paigal ja sirutage välja • Teise käe küünarvarrega suruge vesti alla • Keha sirge, vaade horisondile, jalad koos, õlavarred vastu keha, hüpake vette • Ujuge selili asendis vaid käte abil eemale • Kui hüpata tuleb kõrgemalt kui 4,5 m, võtke päästevest kaenlasse ja sooritage hüpe • Vees pange päästevest selga.

12. Päästevest peab olema komplektne ja kvaliteetne. • Jälgi, et vestil oleks CE ohutusmärgis ning kirjas sobiv tõstevõime! • Päästevest peab olema õige suurusega: laps peab kasutama lastevesti, täiskasvanud aga vesti vastavalt oma kaalule! • Vesti selga pannes pinguta kinnitusrihmad nii, et vest seljas ei liiguks! (muidu võib vest seljast tulla või hakata hädasolijat pooma) • Päästevest POLE istmepehmendus – sellel istumine vähendab vesti ujuvust ja pikaajalisel valesti kasutamisel muudab päästevesti kõlbmatuks.

13. Kuidas hooldada päästevesti? • Enne ja pärast kasutamist veendu, et vest on heas korras ning komplektne. • Pööra tähelepanu rihmade ja rihmakinnituste korrasolekule. • Jälgi, et vesti riie poleks nt rebenenud. • Gaasiga täituvaid veste tuleb kord aastas atesteeritud hoolduspunktis kontrollida lasta. • Päästevesti ei tohi kuivatada küttekeha läheduses. • Päästevesti puhastamiseks ära kasuta pesupulbrit, vaid puhasta õrna seebiga voolava vee all. • Kuivata vesti varjulises kohas.

14. Hüdrokostüüm ehk vesitürp ehk päästeülikond on sooja säilitamiseks. Kogu keha peab olema kaetud (va nägu) Veekindlast materjalist Inimene peab end suutma keerata selili asendisse 5 sekundi jooksul (nii päästevestis kui ilma) • Termokott on samuti sooja säilitamiseks. Veekindlast materjalist, seest võib olla kaetud fooliumiga. Kõigepealt tuleb selga panna päästevest ja alles siis kotti!

15. Päästerõngas • Sisemine läbimõõt ≥ 400mm • Neli helkurriba Võib olla varustatud liiniga, mis hõlbustab kannatanu pardale toomist. Võib olla varustatud tulepoi või tulesuitsupoiga, mis pimedas aitab päästerõngast paremini märgata. Päästerõngas tuleb visata kannatanust veidi eemale, et teda mitte rõngaga tabada. Teadvuseta kannatanu puhul pole kasu! Päästeling

16. PäästeparvKollektiivne päästevahend Varustus: • Ujuvankur • Redel, sisemine redel • Hauskar • Ujuv päästeliin • Kott remondivahenditega • Pump • Päästeliin, päästerõngas otsaga • (Ujuv) nuga • Aerud • Käsn • Veekindel kott • Kasutusjuhend • Päästejuhend • Kalastusvahendid • Termotekid, -kotid • Käsitõrvik • Langevarjurakett • Valguspulgad • Veekindel taskulamp, lamp • Tagavarapatareid • Vile • Radaripeegeldi • Hädasignaalide tabel - Esmaabikomplekt - Merehaigustabletid - Joogivesi, -anum - Toiduained • Paiknemine: • Kättesaadav • Kõik oskavad käsitseda • Kõik teavad asukohta

17. Päästeparve kinnitamine

19. Tehke selgeks, kuidas päästeparve vette lasta. Veenduge, et vangliin on laeva külge kindalt kinnitatud. • Vabastage soringud, veesake päästeparv alltuule poordist, tõmmake järsult vangliinist, et päästeparv täis puhuda. • Tõmmake päästeparv laeva kõrvale, et meeskond pääseks päästeparvele märjaks saamata. • Kui kõik on pardal, lõigake vangliin läbi. • Koguge veesujujad üles • Aktiveerige raadiomajakas. • Liikuge laevast eemale. • Veesake ankur. • Pumbake päästeparve põhi täis. • Määrake pakkvahid.

20. Normeerige joogivesi ära, püüdke esimese ööpäeva jooksul vett mitte juua. • Ärge sööge soolast toitu. • Püüdke end mitte pingutada. • Ärge kunagi jooge merevett. • Säästke signaaltulesid seni, kui olete kindel, et suudate tähelepanu äratada. • Ärge püüdke liikuda laeva uppumiskohast eemale. • Mitme parve puhul kinnitage parved omavahel. Oluline on, et päästeparv vastaks SOLAS konventsioonile. Enamasti on päästeparv pakitud tugevast presendist kotti või plakstikust konteinerisse. Päästikuid on kahte sorti: manuaalne ja hüdrostaatiline (aktiveerub siis, kui on täielikult vee all) Lahku laevalt alles siis, kui seda teha kästakse! Ära kunagi hüppa päästeparve katusele! Teisi parvele oodates takista päästeparve hõõrdumist vastu laeva!

21. Hüdrostaatiline vabastusseade

22. Parve keeramine õigeks

23. Inimese tõstmine parve Selg ees, kui inimene on alajahtunud, vigastatud, teadvuseta või tema tervislik seisund on teadmata

24. Esmased tegevused päästeparves • Aidake veesolevad inimesed parve • Lõigake vangliin läbi ja aerutage eemale • Heitke triivankrud vette, üks rakett õhku • Võtke märjad riided seljast, väänake välja, pange uuesti selga • Kuivatage parve põhi • Sulgege sissepääsud, vaatlejad kohtadele • Osutage abi vigastatutele ja alajahtunutele • Kinnitage reflektor, tutvuge varustusega • Lugege juhendeid, hoidke meeleolu kõrgel

25. Alajahtumine ehk hüpotermia • Muudab inimese tegutsemis-võimetuks – ta ei suuda vee peal püsida, ujuda, paati ronida

26. Mida tähele panna? • Unisus, loidus • Kahvatu, jahe nahk • Sinakad huuled, kõrvalestad, ninaots, sõrmed • Kiire, nõrk pulss • Värisemine, hammaste plagin • Kannatanu pole äratatav või esineb segasus. Ennetus Riietu arvestades veetemperatuuri ja ole valmis vette minekuks Kaitse pead, kaela, kaenlaaluseid, rindkere külgi, jalgade vahet (tugevasti jahtuvaid kehaosi) Kui pead minema vette, kanna kalipsot Kui kalipsot pole või ei ole seda mõttekas kanda, kanna päästevesti all mitut kihti riietust

27. Võtted alajahtumise vastu

28. Kanna vesti! • Hoia pardal lisatekki, kuivi riideid ja mütsi. • Tuulejakk vähendab tuulekülmumist. • Vees liiguta end minimaalselt – rabelemine suurendab soojuskadu kümneid kordi! Ära uju – suurendab soojuskadu! • H.E.L.P. (nn loote-) asend vähendab soojuskadu. Mitmekesi olles kogunege kobarasse.

29. Ära anna kannatanule süüa – alajahtumine seiskab mao, soolestiku ja neerude tegevuse. Kannatanul võib tekkida iiveldus ja seliliasendis võib ta okset hingamisteedesse tõmmata. Kannatanut tuleb minimaalselt liigutada. Kannatanu tuleb soojalt sisse pakkida (tekkidesse) Kannatanule on vaja arstiabi – isegi kui kannatanu paistab olevat surnud (on siniste huultega, ei hinga, pulss puudub), sest ohvrit saab sageli elustada, kui juba sündmuskohal osutada õiget esmaabi ja jätkata ravi haiglas.

30. HÄDASIGNAALID

31. Merel hätta jäädes tuleb suure tõenäosusega appi Piirivalve, kui abikutsung on nendeni jõudnud. Piirivalve funktsioonideks on muuhulgas korraldada, teostada ja juhtida otsinguid ning päästetöid Eesti merepäästepiirkonnas. Merel tõsisesse hätta jäädes helista 6922 500, 6191 124 või hädaabi numbril 112 ja palu end ühendada merepäästekeskusega. Merepäästekeskuste raadioside sagedused: VHF 16 CH VHF 69 CH VHF - DSC 70CH MF - DSC 2187,5 kHz MF 2182 kHz Merevalvekeskusse vői Piirivalveameti juhtimispunkti helistades tuleb korrapidajale edastada vőimalikult täpne informatsioon endast ja olukorrast, kus viibite. See tagab kiire ja őiget laadi abi. Kui vőimalik, ärge katkestage ühendust enne, kui korrapidaja on teilt saanud otsingu- ja päästetööde teostamiseks vajaliku informatsiooni. Võimalikult täpne informatsioon endast sisaldab: - Nimi (aluse nimi ja tüüp), vőimalusel enda telefoni number vői raadiokutsung. - Vőimalikult täpne asukoht. Lähtesadamast, sihtkohast, kiirusest ja kursist on abistajatel kasu. - Mis on juhtunud. - Kas inimesed on ohus. Kui palju on inimesi, kas on kadunuid ja vigastatuid. - Mis olukorras on alus. Mis päästevahendid on pardal. Kas on hädasignaali andmise vőimalus. - Millist abi vajatakse. - Ilmastikutingimused teie asukohas. Tallinnas paiknev Merevalvekeskus koordineerib eri ametkondade vahel otsingu- ja päästetööde korraldamist merel ja piiriveekogudel. Rahvusvahelise mereside jälgimise ja pideva valmisoleku merepääste operatsioonideks tagab mereside süsteem. Lisaks Tallinna Merevalvekeskusele on merevalve allüksuseid neli: Kärdlas, Kuressaares, Narva-Jőesuus ja Peipsi piirivalvepiirkonnas.

32. VHF saatja kasutamine 16. kanal on rahvusvaheliselt reserveeritud avarii ja väljakutse sageduseks ning seda kuulavad kõik VHF saatjat omavad alused. Hädaolukorras: • Ütle kolm korda sõna MAYDAY – “Mayday, mayday, mayday” • Ütle kolm korda oma aluse nimi: “This is motorboat Linda, Linda, Linda” • Nimeta võimalikult täpselt oma asukoht • Anna olukorrast ülevaade (ohu kirjeldus, inimeste arv jne) • Anna teada, millist abi on vaja • Lõpeta: “Over”

33. Pürotehnilised vahendid - säratuli ehk tõrvik (et näidata teistele laevadele oma asukohta. Nähtavus kuni 10 km. Kasuta allatuule.) - punane langevarjuga rakett (lendab 300 m kõrgusele, nähtavuskaugus kuni 40 km, põleb ainult 40 sek. Peaks laskma endast 10 kraadi eemale – madalate pilvede korral 45 kraadi – allatuule.) - suitsusignaal (nähtavus üle 10 km, kuna kanister ujub vees, saab kasutada ka MOB asukoha märkimiseks) - miniraketid (käivad laskeseadeldise otsa, väljasirutatud käega lasta üles, purjelaeval vastavalt tuule suunale, kergelt purjest eemale. Päeval nähtavus 8 km, öösel üle 20 km) Pürotehniliste vahendite aktiviseerimisel asetuge teistest inimestest allapoole tuult. Kui pürotehniline vahend aktiviseerimisel ei süttinud, siis heitke see üle parda. Hädasignaali kasutamine peab toimuma paadijuhi teadmisel ja vastutusel.

34. Pidev või konstantsete vahedega laevavile • Lipud: November, Charlie (N,C) • Ruudu- ja ringikujuline ornament mastis • Kahuri (püssi) paugud minutiliste intervallidega • Leek ja suits pardal • SOS (•••———••• taskulambi, topitule, peegliga) • Käte aeglane tõstmine–langetamine • Värviline laik meres • Oranžil alusel must ruut, ring

35. EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) – õnnetuskoha määramise raadiopoi • PLB (Personal Locator Beacon) – personaalne raadiopoi Elektroonilised seadmed, mis saadavad hädasignaali läbi satelliidi vastavasse merepäästekeskusesse. Enne kasutusele võtmist tuleb need registreerida Sideametis.

36. Päästmine helikopteriga • Jälgi piloodi juhiseid • Ülestõstmine toimub ahtrist • Kui helikopter laeva kohal, lülita radar välja • Vintstross esmalt vette – võib olla staatilise elektriga laetud • Ära kinnita vintstrossi laeva külge • Pimedas toimuvate päästeoperatsioonide ajal peab laevatekk olema valgustatud. Ära suuna prožektorit helikopteri suunas. • Side helikopteriga • Helikopteri päästevahendid • Päästmine laevalt • Päästmine parvest ja paadist • Päästmine veest Helikopteri päästevahendid • Päästesilmus • Päästekorv • Kanderaam

37. Päästmine päästesilmusega • Märguanne “HIIVA!” • Käed all risti • Sisenemine helikopterisse Silmuses: - Silmus ärapingutatult - Pea kaetult - Käed all risti, kuni silmus helikopteris seljast ära võetakse

38. Tuleohutus • Tulekahju väikelaeval on äärmiselt ohtlik – saab ju põgeneda vaid vette, seal aga varitsevad juba järgmised ohud (uppumine, alajahtumine jms) • Põlevat kütust, elektriseadmeid ei tohi kustutada veega! • Kustutamiseks peavad laevas olema tulekustutusvahendid – väiksemas laevas piisab tulekustutustekist, suuremates peavad olema tulekustutid. • Tulekustutusvahendeid peab oskama kasutada, need peavad asetsema kergesti kättesaadavas kohas, mis on kõigile alusel viibijatele teada.

39. Tuli on keemiline reaktsioon, mis vajab pidevalt hapnikku, kuumust ja põlevat materjali ehk kütust. Kui ükskõik milline neist kolmest vajalikust osast puudub, siis tuli ei sütti ega põle ning kui üks osa reaktsioonist eemaldada, tuli kustub.

40. Tulekollete tüübid Erinevat tüüpi tulekollete jaoks kasutatakse erinevaid tulekustuteid. On ka kustuteid, mis sobivad igat tüüpi tulekollete kustutamiseks. Peamised tulekustutite tüübid: vee-, pulber-, vahu- ja CO2- kustutid. A-klassi tulekustuti;Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid. B-klassi tulekustuti;Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite, vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid. C-klassi tulekustuti;Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani, vesiniku jms) tulekahjusid. D-klassi tulekustuti;Kustutab metallide (alumiinium, magneesium jms) tulekahjusid. Kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks võib kasutada kustutit, mille etiketile on see peale kirjutatud. Mõnel on selleks märgitud eraldi tähis E.

41. Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed tehnoloogiad seda võimaldavad). Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne. Ära kasuta vedeliku, elektri või metalli põlemise korral! Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks on sobiv ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on ruumis olevad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada. Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.Ära kasuta metalli põlemise korral.

42. Väikelaevale tasub muretseda mitmeotstarbeline pulberkustuti. • Pulberkustuti katab tule pulbriga nii, et sinna ei pääse enam hapnikku. • Väiksemal laeval peaks olema min 2 kg, suuremal mitu 4-6 kg kustutit. • Jälgi, et kustutil oleks peal vähemalt klassid B ja C. • Kustutit tuleb regulaarselt lasta kontrollida ja vajadusel täita!

43. Mida teha? Kui märkad laeval tuld, anna meeskonnale sellest märku – “Tuli lahti!” Seiska mootor, jälgi, et alus jääks nii, et tulekolle oleks võimalikult allatuule ja paadilviibijad pealttuule – takistab tule kiiret levikut ja hoiab laeval viibijad eemal mürgisest suitsust. Siin võib nt kasutada triivankrut. Selga päästevestid, kätte tulekustutusvahendid! Võimalusel kustuta tuli tulekustutustekiga, eemalda põlev aine või kasuta tulekustutit! Kui tuli on kajutis – sulge kõik luugid ja ventilatsiooniavad, et hapnik enam ligi ei pääseks!

44. Kuidas kasutada? • Eemalda splint • Seisa paari m kaugusel ning sihi pealttuule tulekolde serva • Vajuta käepidemed kokku ja suuna kustutusaine leekide tekkekohale • Liiguta juhikut küljelt-küljele ning püüa niimoodi edasi liikudes leegid summutada või kustutada • Kustuta seni, kuni leegid on kustunud

45. Päramootori kustutamiseks kasuta pulber- või süsihappegaaskustutit. Ära võta maha mootorikatet ega eemalda kütusevoolikut. • Lase kustutusainet mootori õhuvõtuavasse, mõne minuti pärast ava mootorikate ja kontrolli kahjustuste ulatust. • Väiksematel alustel tuleb päramootor kustutada tulekustutustekiga – visata tekk üle mootori, voltida või suruda vastu päramootori jalga. Niimoodi hoida seda vähemalt 5 minutit.