Semantika koolitus . Moodul 1 Sissejuhatus ainesse

1. Semantikakoolitus. Moodul 1Sissejuhatusainesse /koolituse koht, aeg, asutus/ /koolitajad/ Tellija: Euroopa Liidu struktuurifondide programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

2. Koolitusmooduli eesmärk • Jõudaselgusele, kasjamilleksminuorganisatsioonvajabsemantikavarasid • Saadaülevaade, midariigisjaELissellesvallastehakse • Koostadaesmanekavandsemantika-alasekstegevuseksorganisatsioonis

3. Milleks semantikavarad Probleem

4. Probleemid • Raske leida sobivaid teenuseid • Andmeteenuste suur ning üha kasvav hulk • Keeruline rakendada teenuseid • Puudulik dokumentatsioon • Dokumentatsioon eri keeltes • Erinev andmete semantika/interpretatsioon • Keeruline hinnata andmete olemust • Arhiiviväärtuslikkus • Isikuandmete delikaatsus • Väärtus statistika jaoks

5. Raha põletamine “For each dollar spent on applications, roughly $5-$9 is spent on integration, accounting for roughly 40% of IT budgets” – Deutsche Bank Securities (February 2005) “Over40% of the cost of integration today is spent in application-specific code to manually reconcile and validate the inconsistent data exchanged between disparate applications, resulting in a tight coupling of systems” – Progress (February 2008)

8. Isoleeritud teenustest valdkonnaüleste teenusteni Teenusorienteeritus

9. Kilpkonn ja jänes jooksevad võidu

10. Võidujooks

11. Teenuste kombineerimine

12. Teenustepõhine arhitektuur (SOA)

13. SOA Evangelism • “It is not the strongest of the species that will survive, or the mostintelligent. It is the one most adaptable to change.” Charles Darwin

14. SOA, teenuste registrid ja semantika Dirk Krafzig, Karl Banke, and Dirk Slama. Enterprise SOA. Prentice Hall, 2005

15. Kasu valdkonnaülestest teenustest • Kodanikud saab vajaliku teenuse minimaalse vaevaga • Ettevõtted saavad asjad kiiresti aetud • Ametnikud saavad tegeleda sisuliste probleemidega

16. Masin-loetava dokumentatsioonini Andmeteenuste semantika

17. Andmeteenuste semantikarakendamine

18. Andmekogude eri versioonide võrdlemine

19. Andmeteenuste kombineeritavus (1)

20. Andmeteenuste kombineeritavus (2)

21. Andmeteenuste kombineeritavus (3)

22. Andmeteenuste kombineeritavus (4)

23. Andmekogude andmete liiasus (1)

24. Andmekogude andmete liiasus (2)

25. Andmekogude andmete liiasus (3)

26. Andmekogude andmete liiasus (4)

27. Andmekogude andmete liiasus (5)

28. Tarkade otsuste jaoks kvaliteetsete andmeallikate tuvastamine

29. Teenustevõrkude analüüs

30. Teised rakendused

31. Visioon ja missioon Semantiline koosvõime

32. Semantiline koosvõime Semantiline koosvõime on erinevate organisatsioonide võime mõistavahetatud informatsiooni tähendust ühte moodi.

33. Semantilise koosvõime näide <complexType name=”KinnisvaraObjekt"> <sequence> <element name=”registrikood” type="string"/> <element name=”kuupaev" type=”datetime"/> </sequence> </complexType> Katastritunnus … <complexType name="CadastralUnit"> <sequence> <element maxOccurs=”5" minOccurs="0" name="address" type="tns:Address"/> <element name="area" nillable="true" type="string"/> <element name="areaUnit" nillable="true" type="string"/> <element name="cadastralRegisterNumber" nillable="true" type="string"/> <element name="createdOnPlanBasis" type="boolean"/> </sequence> </complexType> …

34. Kasu semantilisest koosvõimest • Paraneb andmete kvaliteet • andmeid saab omavahel integreerida • vähenevad vead ja ebatäpsused andmete kasutamisel ja otsuste tegemisel • Vähenevad investeeringudteenuste tootmises • teenuseid on hõlpsam korduvkasutada • Väheneb organisatsioonide infosüsteemide integreerimise aeg • Paraneb infosüsteemide jätkusuutlikus ja lihtsustub edasiarendus • IS puudutav teadmistebaas säilib organisatsioonis ka peale võtmeisikute lahkumist

35. Võtmepõhimõtted (1) • Semantilisel kirjeldamisel rakendatakse järgnevaid keeli ning nende laiendusi: XSD, OWL, WSDL, SA-WSDL, WS-BPEL • Riigi infosüsteemide nii inim- kui masinloetavad semantilised kirjeldused on tasuta kättesaadavad • Iga ministeerium on kohustatud looma ning seejärel haldama oma valitsemisalaga seotud semantilisi varasid • Ontoloogiate ja valdkonnasõnastike valdkonniti kattuvate osade loomine ning haldamine toimub meeskonnatöö vormis

36. Standardid

37. Võtmepõhimõtted (2) • Kõik institutsioonid on vabad oma infosüsteemide sisemise arhitektuuri ja koosvõime põhimõtete valikul, kuid nende omavahelisel seostamisel on kohustuslik on järgida raamistiku põhimõtteid (nn subsidiaarsuse põhimõte) • Infosüsteemide semantiline koosvõime Eestis on strateegiline valik, kusjuures avalik sektor näitab semantilise koosvõime põhimõtete järgimisel eeskuju • Semantiliste varade loomiseks ja haldamiseks vajalike tehnoloogiate väljatöötamisele suunatud tegevused seostatakse teadus- ja arendustegevusega Eestis • Semantiliste varade loomisel ja haldamisel arvestatakse korduvkasutatavuse põhimõtteid

38. Võtmepõhimõtted (3) • Erasektorile tagatakse ligipääs infosüsteemide semantilise kirjeldamise keskkonnale ning võimalus kirjeldada semantiliselt omi infosüsteeme sarnastel alustel mil avaliku sektori esindajad riigi infosüsteeme • Semantiline koosvõime toetab e-Äri lahenduste loomist, vajadusel ettevõtete infosüsteemide liidestamist riigi infosüsteemidega ning riigi poolt kodanikele pakutavate teenuste personaliseerimist • Riik soosib eraettevõtete ja nende ühenduste kaasatust semantiliste varade loomisel, publitseerimisel ja rakendamisel

39. Semantikaalasest tööst ELis ja teistes liikmesriikides • SEMIC.EU demo • SEMIC funktsioonid: • semantikavaraderepositoorium • tugisemantikavaradeloomisel, kogukond • chained pivot architecture • ELiliikmesriikidetegevustest • Soomelähenemine • Itaalia • Prantsusmaa, UN/CEFACT • Saksamaa, övXML • Taani, OIOXML • ...

41. Teised lahendused: valdkonnamudelid • SID • Shared Information Data Model • TeleManagement Forum’i mudel telco jaoks • MISMO • Mortgage Industry Standards Maintenance Organization • XML mudel kinnisvara finantseerimise jaoks • ACORD • Association for Cooperative Operations Research andDevelopment • XML mudel kindlustuse jaoks • ARTS, HL7, HR-XML, AIXM, …

42. Riskid jagatud sõnastiku puudumisel info haldamisel IT juhtimiseesmärgid

43. IT juhtimiseesmärgid COBIT Info- jasidustehnoloogiajuhtimiseesmärgid COBIT on ammendavressursikogum, missisaldabkoguteavet, midaorganisatsioonidvajavad IT haldusejajuhtimiseraamstruktuuriomandamiseks Organisatsioonidpeavadrahuldamaomainformatsioonileesitatavaidkvaliteedi-, usaldus- jaturvanõudeid Juhtkondpeaboptimeerimatakäsutusesolevateressursside, shandmete, kasutamist Nendekohustustetäitmiseksjaettevõtteeesmärkidesaavutamisekspeavadjuhtkondjaäripooltundmaoma IT-süsteemejahallatava info tähendust allikas: COBIT 4.1, COBIT Quickstart (QS)

44. COBIT QS protsess PO2 - määratleda infoarhitektuur • ProtsessiPO2 laieesmärk ettevõttekõigeolulisemadandmeelemendidjakasutamisreeglidon määratletud • Juhtimiseesmärk3 loogejahoidkekäigusüksloend, misidentifitseeribjakirjeldabettevõttepeamisedandmeelemendidjanendesüntaksireeglid, ningkaaluge, kesvõibsaadajuurdepääsujakesvõibmuuta • Kriitilisededutegurid andmemudel, mis on lihtne, hetkekohanejakõigileselge • Mõõdustik • liiasusevähenemine • andmevigadearv

45. PO2 - enesehindamine küpsusmudeli abil Juhtimiseesmärgi3 evitusolekuskaala 0.  juhtkond pole teadlik • juhtkond on teadlik • lahendamisekohustumus • evitus on alanud • evitusedenebjõudsalt • lahendus on evitatud • lahendus on säilitatav • lahendus on optimeeritud Enesehindamine • Milliseltasemelpaiknebminuorganisatsioon? Märkidaettevõttepraeguneasetus • Sihttasemeseadmine - kustahetakse olla

46. Juhtimiseesmärgi 3 seosed (1) Haldusküsimustega: • strateegilinekooskõla Haldusetehnoloogiaküsimustega • turvalisus • ettevõttearhitektuur • süsteemideintegreerimine • rakendusteohje • rakendusteturvalisus

47. Juhtimiseesmärgi 3 seosed (2) IT riskiteguritega: • Puuduvadstrateegilisedplaanid • Suurenevadärinõuded • IT-l põhinevateärilistekoostööüritustevajadus • Regulaarsedauditileiud halva sooritusekohta • Tehinguteterviklus • Vajadustäitaseaduste, eeskirjade, lepingutenõudeid • Ülemäärapalju IT-probleemejaintsidente • Parimadtavadjaselgedpoliitikadmadalaltasemel

50. PO2 - kes teeb? kes vastutab?