Kraavide õiguslikest alustest Tallinna linnas Tallinna Kommunaalamet Arvo Käärd

1. Kraavide õiguslikest alustest Tallinna linnas Tallinna Kommunaalamet Arvo Käärd

2. Kraavide kui sademetevee ärajuhtimiseks kasutatava tehnilise lahenduse olemusVeeS ja ÜKS reguleerivad sademetevete ärajuhtimist ehitiste ja seadmete abil

3. Eesti Vabariigi seadusandluse tasandil on reguleeritud kolmel sihtotstarbel kraavide rajamine: • kraavide rajamine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks, kus kraavide võrk kui maaparandussüsteem on käsitletav rajatisena; • kraavide rajamine maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa viljelusväärtuse suurendamiseks, kus kraavide võrk kui maaparandussüsteem on käsitletav rajatisena; • kraavide rajamine teemaa kuivendamiseks, kus kraavid on käsitletavad teehoiuks vajalike rajatisena.

4. “Kraavid” kui üks tehniline lahendus sademetevete ärajuhtimiseks kinnistult võivad olla käsitletavad nii rajatistena kui ka veekogudena.

5. Eeltoodud analüüsist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, • et teatud tingimustel võib olla võimalik tõendada, • et kraavid ei kuulu nende kinnistute omanikele, • kelle kinnistuid kraavid läbivad. Kinnistu omanikud • on sellisel juhul küll kohustatud kraave taluma, kuid • kraavide omanikul tuleb kinnistu omanikele selle eest • tasu maksma.

6. Sademetevee ärajuhtimisest huvitatud ja puudutatud isikud Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni Vee-ettevõtjal on kohustus tagada ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimine ning ühiskanalisatsiooni hooldamine Kinnistu omanik on kohustatud hooldama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni

7. Veekaitse abinõude kohaldamine Sademetevee juhtimiseks veekogusse peab olema veekogu omaniku nõusolek. Nõusoleku peab taotlema vee erikasutaja. Seaduses puudub regulatsioon, millistel tingimustel tuleb nõusolek anda.

8. Õiguslikust analüüsist tulenevad esmased järeldused

9. Sademetevee ärajuhtimiseks kasutatavaid kraave on võimalik käsitleda nii rajatiste kui veekogudena. Juhul, kui tegemist on rajatisega, siis võib see kuuluda kas kinnistu kanalisatsiooni hulka või olla ühiskanalisatsiooni osa.

10. Kui tegemist on kinnistu kanalisatsiooni hulka kuuluva kraaviga, siis puudub norm, mis kohustaks kinnistu omanikku vastavat kraavi säilitama. Kuna kraavi hooldamata jätmisega tekitatakse eelkõige kahju kolmandate isikute varale, mitte ühiskanalisatsioonile,on Tallinna linnal või vee-ettevõtjal täna võimatu kohustadakinnistu omanikku kraavi hooldama.

11. Juhul kui tegemist on ühiskanalisatsiooni hulka kuuluva rajatisega, tuleb välja selgitada selle omanik (kas riik, linn või vee-ettevõtja). Vee-ettevõtjal on kohustus juhtida ära sademetevett hooldades selleks vajalikku ühiskanalisatsiooni. Tuleb arvestada, etkinnistu omanikel on õigus nõuda tasu tehnorajatise talumise eest.

12. Sademetevee juhtimine veekogusse on vee erikasutus, mis peaks olema tasuline. Samas on reguleeritud tasu maksmine üksnes SaasteS-s nimetatud tingimustele vastava sademetevee juhtimisel veekogusse. Sealjuures võimaldab aga puudulik õiguslik regulatsioon esitada vee-ettevõtjal arvestatavaid vastuväiteid saastetasu maksmise nõudele.

13. Veekogusse sademetevee juhtimiseks peab olema veekogu omaniku nõusolek. Õigusaktide tasandil on reguleerimata, millistel tingimustel võib nõusoleku anda. Nt kas nõusoleku andmise eelduseks võib seada veekogu hooldamises osalemise kohustuse. Kohalik omavalitsus ei saa esitada tingimusi sademetevee juhtimisel nendesse veekogudesse, mida ei ole munitsipaalomandisse antud. Nende veekogude osas kuulub küsimuse lahendamine riigi pädevusse, kellele tuleb vastavasisuline pöördumine ka teha.

14. Kohalikul omavalitsusel on kõik võimalused vee-ettevõtja tegevuse reguleerimiseks vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingute alusel.Kui kraavid on faktiliselt vajalikud sademetevee ärajuhtimiseksning ühiskanalisatsioonitorustikku asendab kraavide võrk,siis peab vee-ettevõtja neid kraave hooldama. Vastasel juhul rikub ta VeeS-i.

15. Veekogude hooldamist puudutav seadusandlus on puudulik ning vajalikud veemajanduskavad koostamata. Vaidlust ei saa olla selles, et veekogude kasutamine heitvee ärajuhtimise osas puudutab nii riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja kui ka antud piirkonna kõigi kinnistute omanike huvi. Samas ei ole probleemi lahendamiseks võimalik ületada õigusaktides olevat ebapiisavat regulatsiooni ilma komplekse lähenemiseta. Kohaliku omavalitsuse enda võimuses oleks esimese etapina alljärgnev:

16. Selgitada välja kraavide rajatistena käsitlemise võimalikkus ning kelle poolt need on rajatud. Samuti see, kas need on antud üle vee-ettevõtjale; Kui tegemist on ühiskanalisatsiooni osaga, teavitada vee-ettevõtjaid kohustusest osutada sademetevee ärajuhtimise teenust jne ning lahendada vajadus seada kinnistutele kraavide kohta servituudid; Pöörduda riigi poole taotlusega lahendada võimalike riigile kuuluvate kraavide ja veekogudega seotud küsimused.