Ülikooli ja ettevõtete koostöövõimalustest

1. Ülikooli ja ettevõtete koostöövõimalustest Tõnis Mets Tonis.mets@ut.ee http://www.evk.ut.ee/ Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus 01. Oktoober 2007

2. Tõnis Mets, CV • Elektroonikainsener, Tallinna Tehnikaülikool, 1976 • Patendiinstituut, Moskva, 1979 • 15 leiutist: digitaalne kulumõõtja & muundurid, diisel-mootorite diagnostika, 1980-85 • VEMO direktor, 1989-1991 • Ettevõtja, oma firmad alates 1988, müünud 3 äri • Juhtimiskonsultant & -treener, nõukogu ja juhatuse liige mitmes firmas, alates 1994 • Dotsent, Ettevõtluskeskuse juhataja, Tartu Ülikool, alates 2003

3. Teemad • Eesti majandus üldiselt • Miks teadmusmajandus • Ülikooli roll teadmusmajanduses • Ülikooli ja ettevõtete koostöö, kas riik on partner? • Mis takistab koostööd?

4. Eesti SKP in. kohta EL-25 suhtes Eurostat

5. Väliskapitali sissevool, % SKP-st

6. Tootlikkus võrreldes EL-iga Ansip 2007

7. Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid • Domineerib tööjõuintensiivne tootmine • Madal lisandunud väärtus ekspordtoodangus üldiselt • Ekspordi struktuur muutub aeglaselt • Tootlikkus allpool EL-i taset • Kitsasuunalised teadusuuringud • Mõned sektorid kaotavad konkurentsivõimet juba täna (rõivatööstus, tekstiil, mööbel) Varblane, 2005

8. Miks tootlikkus ja innovatsioon on aktuaalne? • Odavale tööjõule üles ehitatud majanduskasv pole jätkusuutlik • Tööviljakus ja -efektiivsus on jätkuvalt probleem • Ettevõtlikkuse loomulikud ressursid Eestis on ammendumas • Eelarve võimaldab teha investeeringuid tulevikku (Kastehakse?) • Euroopa Liidu finantsallikad

9. Väljapääsu nähakse teadmuspõhises majanduses!? • Teadmistepõhine Eesti 2002-2006, 2007- 2014

10. Teadmusmajandusele on omane,... • ..., et uus teadmus on tihedalt integreeritud traditsioonilise majanduse valdkondadega ja ühiskonnaga tervikuna kõigil tasanditel Kuni uute ja traditsiooniliste majandusvald-kondade teadmus(ed) eksisteerivad sõltumatult üksteisest, pole põhjust rääkida teadmusmajandusest

11. Ülikoolide uus roll • Ülikoolid kui teadmiste jagajad – vana mudel • Teadusülikoolid kui uuringutel põhinevate teadmiste jagajad – “esimene akadeemiline revolutsioon” 20. saj alguses • Ülikoolid teenivad ühiskonda – “teine akadeemiline revolutsioon”, 20. saj lõpp – ettevõtliku ülikooli kontseptsioon Innovaatilise mõtteviisi kandjana toetab ülikool keskkonna loomist, kus kohtuvad ühiskonna arenguvajadused ja teadlaste oskused (TÜ koduleht).

12. MISSIOON: Ettevõtliku ülikooli loomine • Ettevõtlusteadlikkuse kasv liikmeskonna hulgas • Ülikooli teadussaavutuste kommertsialiseerimise toetamine • Panus regionaalsesse arengusse • Ettevõtluse ja innovatsiooni uurimine, ettevõtlusõppe arendamine

13. Tartu Ülikool ja koostöö ettevõtetega • Üldharivad avalikud loengud • Täiendkoolitus • Eksperthinnangud • Koostööprojektid Koostöö regioonides: • Kolledžid, avatud ülikool • Regionaaltalitus, alates 1995 • AHHAA, jt.

14. Tartu Ülikool ja koostöö ettevõtetega • AS Tallinna Piimatööstus: Piimatoodete sari Hellus (probiootiline piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3) • OÜ Quattromed: Nakkushaiguste (Chlamydia trachomatis) geenitehnoloogilise diagnoosimise teenus • OÜ Müomeetria: Seade bioloogiliste kudede funktsionaalse seisundi diagnoosimiseks

15. Probleemid, innovatsiooniuuringud (CIS3 & CIS4): Innovaatilise teadmuse allikad Eesti puidusektori ettevõtetes (3=kõrge tähtsus, 0=ei kasutata) (Varblane, et al 2007): • Tarnija – 1.84 • Firmasisene – 1.68 • Kliendid – 1.58 • Konsultatsioonifirmad – 0.44 Madalaim hinnag ülikoolidel (0.2) ja T&A instituutidel (0.15) MIKS? MIS ON PÕHJUS?

16. Kas meil mõistetakse innovatsiooni olemust? • Kas tahame ja oskame innovatsiooni-protsesse juhtida?

17. Innovatsiooni iseloomustus: • Ajavahe baasuuringutest rakenduseni • Tulemuslik rakendus algab väikesest (Rootsi tuletikutööstus, Bill Gates, IKEA) • Edukuses on määravaks organisatsiooniline võimekus kordistada teadmust ja kompetentsi • Majanduse globaliseerumine • Innovatsioon on ettevõtluse tuumkompetents - majanduslik ja sotsiaalne, vähem teaduslik või tehniline

18. Milline on koostööpartnerite panus: Kuidas mõõdetakse? Mida rahastatakse? • Valitsus: T&A-kulutused, % SKP-st • Ülikool: bibliomeetrilised indikaatorid – artiklid (ISI Web of Science), patendid (alates 2004) • Ettevõtted: teadmuspõhine lisandunud väärtus?

19. Eesti T&Akulud avalikus ja ärisektoris, % SKP-st

20. Publikatsioonid: ISI Web of Science Allik 2003

21. Millised on Ülikooli võimalused? • Haridustellimus – riik + avalik sektor: kes oskab prognoosida vajadust? Mille põhjal? • Teadusuuringud – Teadusfond: peamised finantseerimiskriteeriumid on bibliomeetrilised • Rakendusuuringud – EAS, ettevõtted?

22. Millised on meie võimalused? • Kas areng on toimunud tänu liberaalsele majanduspoliitikale või sellele vaatamata? • Kas ja kuidas juhitakse arengut? • Teadusuuringud ja innovatsioon • Millised on haridussüsteemi võimalused? Ülikool? • Kas ettevõtted on partneriks ülikoolile?

23. Milline tahame olla?

24. Tänan kuulamast!Küsimused?Mõtted?Ideed? Tõnis Mets Tonis.mets@ut.ee

25. Tootlikkusest, teemad: • Kuidas mõista? Kuidas mõõta tootlikkust? • Tootlikkuse tähendus, tööviljakus • Tootlikkus ja innovatsioon • Tootlikkus ja teadmusmajandus • Tootlikkus ja sotsiaalne kapital • Millised on meie võimalused?

26. Tootlikkus ja sotsiaalne kapital • Tootlikkus ja traditsioonid • Tootlikkus ja turg • Konkurentsivõime ja eksport • Kas oleme konkurendid ja kellega konkureerime? • Koostegevus ja usaldus • Innovatsioon läbi kõigi tasandite

27. Meil on arenguruumi!

28. Ettevõtete struktuur tehnoloogiataseme järgi Balti riikides ja EL-is (2005)

29. Tööjõu tootlikkus Eestis 2005 Ansip 2007

30. Kuidas mõista & mõõta tootlikkust? • Tootlikkus ja majandusnäitajad • Kas oskame mõõta tootlikkust? • Mis piirab tööviljakust? • Tööviljakus kui konkurentsivõime mõõt • Tootlikkus ja lisandunud väärtus • Väliskapitali sissevool ei ole kasvatanud meie tootlikkust

31. Soome kui teadmusmajanduse näideWorld Bank Review Seminar, 16 May 2005, P.Ylä-Anttila and ETLA team