Riigiametite suhted meediaga 2004

1. Riigiametite suhted meediaga 2004 Ajakirjanike küsitlus Turu-uuringute AS Märts 2005 Rahandusministeerium 1

2. Uuringu taust • Küsitlusaeg 18. jaanuarist – 7.veebruarini 2005 • Postiküsitlus • väljasaadetud ankeete 473 • tagastatud ankeete 193 • tagastamise protsent 41 • Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart • Esimene meediasuhete uuring viidi läbi aastal 1997 • Käesolev elektrooniline aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised, uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal ja kõik vastused lahtistele küsimustele. Rahandusministeerium 2

3. Vastanute jagunemine: • Vastaja ametikoht • Pea/tegevtoimetaja 10% • Toimetaja 48% • Reporter 36% • Korrespondent 6% • Töökogemus ajakirjanikuna • Kuni aasta 5% • 1–3 aastat 12% • 4-10 aastat 41% • Üle 10 aasta 42% • Meediakanal • Kohalik ajaleht 31% • Üleriigiline ajaleht 44% • Ajakiri 4% • Raadio 10% • Televisioon 7% • Uudisteagentuur 5% • Meedia liik • Eesti meedia 87% • Vene meedia 13% • Linn • Tallinn 60% • Muu linn 40% Rahandusministeerium 3

4. Ajakirjanike ootused pressiesindajatele • Ajakirjanikud ootavad ettevõtetelt ja asutustelt eelkõige usaldusväärset teavet, kiiret päringutele vastamist, avatust suhtlemisel ning pressiesindaja head kättesaadavust • Viimase aasta jooksul on suurenenud usaldusväärse info ja pressiesindaja kättesaadavuse tähtsustamine • Vene meedia hindab olulisemaks pressiesindajate ja juhtide kättesaadavust, teavitamist kodulehekülgedel (sh. ettevõtte majandustulemustest ja tegevusest ühiskonna arengu toetamisel) • Vastajatele väljastpoolt Tallinna on keskmisest olulisem teavitamise regulaarsus ja pidevus. Rahandusministeerium 4

5. Pressiesindajate suuremad vead • Peamiseks pressiesindajate probleemiks on jätkuvalt liigselt bürokraatlik suhtlemine • Ajakirjanike arvates esineb ka olulise info varjamist pressiesindajate poolt ning ei osata leida organisatsioonis piisavalt uudislikku infot • Üldise tendentsina on paranenud päringutele vastamise kiirus, pressiteadete ajakirjanduslik tase, pressiesindajate töökultuur ja kursisolek ettevõttes/asutuses toimuvaga. • Vene meedia esindajaid häirib enam pressiesindajate vähene informeeritus, info varjamine ja aeglane päringutele vastamine • Majandusajakirjanike arvates on keskmisest suurem probleem pressiesindajate vähene kursisolek, vilets töökultuur ja info varjamine Rahandusministeerium 5

6. 1. Tähtsad tegurid suhtekorraldustöösn=193 Rahandusministeerium 6

7. 2. Sagedasemad pressiesindajate probleemidn=193 Rahandusministeerium 7

8. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdav osa ajakirjanikest leiab, et valitsusasutuste pressitöö tase tervikuna võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole (67%). Paranemist märkis 29%, kehvemaks peab nüüdset taset 4% vastanutest • Suurenenud on võrreldes varasemaga vastajate hulk, kes märgivad presstöö paranemist • Paranenud on eelkõige info liikumise kiirus, pressiesindajate professionaalsus ja koostöövalmidus • Halvenemise poole pealt toodi mitmel korral välja juhtide kättesaadavuse raskenemist ja pressiesindajate liigset ettevaatlikkust (ülevaade lahtistest vastustest aruande lisas) • Ajakirjanike hinnangud väljastatava info selgusele, selle liikumise kiirusele ja teavitamise üldisele avatusele on möödunud aasta jooksul paranenud Rahandusministeerium 8

9. 3. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusegaon viimase aasta jooksul muutunud?n=171 Rahandusministeerium 9

10. 4. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infolen=171 Rahandusministeerium 10 * vastajate arv üldistusteks ebapiisav

11. 4A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infoleVõrdlus 2003 ja 2004 (alati/ peaaegu alati + enamasti) Rahandusministeerium 11

12. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdkonnad, milles ajakirjanikud senisest enam infot ootavad, on otsustuste mõjud, taustinfo/seosed ning kodanikke puudutav seadusandlus • Taustinfo ja otsustuste mõjude osas on infovajadus suurenenud, kui võrrelda tulemusi eelmise aastaga. Vähenenud on ajakirjanike infopuudus kodanikke puudutava seadusandluse ja ettevalmistatavate projektide osas • Ajakirjanike hinnangul ei sisalda pressiosakondade poolt saadetud infomaterjalid alati nende jaoks tähtsaid uudiseid ega ka vajalikku, kasutatavat taustinformatsiooni • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud vastajate hinnangud pressikonverentsidele – nii seal jagatava info olulisuse kui ka nende korraldamise vajalikkuse osas Rahandusministeerium 12

13. 5. Infovajadus erinevate infoliikide puhuln=171 Rahandusministeerium 13

14. 5A. Infovajadus erinevate infoliikide puhulVõrdlus 2003 ja 2004 (praegusest palju enam) Rahandusministeerium 14

15. 6. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetn=171 Rahandusministeerium 15

16. 6A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetVõrdlus 2003 ja 2004 (alati või peaaegu alati + enamasti) Rahandusministeerium 16

17. Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondi peab piisavalt professionaalseks 62% ajakirjanikest • Asutuste kommunikatsiooniosakondade omavaheline koostöö võiks olla tõhusam • Vastanute arvates ei ole osakonnad poliitiliselt piisavalt sõltumatud, nii arvab 60% ajakirjanikest • Valitsusasutuste kodulehekülgedel võiks info uuendamine olla kiirem, samuti oodatakse enam eelinfot ja statistikat. Kõik ettepanekud kodulehekülgede kohta on välja toodud aruande lisas. • Ajakirjanike vabas vormis esitatud ettepanekutest selgus: • rahul ei olda tendentsiga, et juhtide kättesaadavus paljudes asutustes ja ettevõtetes on raskenenud • pressiesindajatelt oodatakse oma lubaduste paremat täitmist tagasihelistamise osas • pressiesindajad võiksid olla paremini informeeritud asutuses toimuvast • pressiesindajate ajakirjanduslikud teadmised võiksid olla paremad Kõik 59 ettepanekut muutmata sõnastuses on toodud aruande lisas. Rahandusministeerium 17

18. 7. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=171 Rahandusministeerium 18

19. 8. Asutuste ja ametitega suhtlemise pingeridaNimetati kolm asutust/ametit, millega suheldakse kõige sagedamini Rahandusministeerium 19

20. Riigiametite meediasuhted • Kõige sagedamini suhtlevad ajakirjanikud uuritud riigiametitest Politseiametiga,Päästeametiga ning Maksu- ja tolliametiga • Parima üldhindega hinnati Päästeameti pressitööd (7,3), madalaim üldhinne anti tänavu Kaitsepolitseiametile • Võrreldes eelmise uuringuga on riigiametite pressitöö üldhinded enamasti paranenud • Sagedamini hinnati ka erinevate tegurite osas kõige kõrgemalt Päästeameti pressitööd Rahandusministeerium 20

21. 9. Üldhinne riigiametite meediaga suhtlemiseleaastatel 2000 - 2004 Rahandusministeerium 21

22. Maksu- ja tolliameti tulemused • Maksu- ja tolliametit hindas uuringu käigus 76 ajakirjanikku • Keskmiseks meediasuhete üldhindeks kujunes 6,5 mis on praktiliselt võrdne uuritud riigiametite keskmise tasemega (6,64) • Võrreldes teiste riigiametitega hinnatakse enamasti keskmiselt ka pressitöö kitsamaid töölõike • Veidi keskmisest tasemest madalamad on hinnangud teavitamise avatusele ja imagole • Eelmise aasta tulemustega Maksu- ja tolliameti tulemusi otseselt võrrelda pole õige, kuna vahepeal toimus kahe ameti ühendamine Rahandusministeerium 22

23. 10. Maksu- ja tolliameti hinnete jaguneminen=76 Rahandusministeerium 23

24. Statistikaameti tulemused • Statistikaametit hindas uuringu käigus 38 ajakirjanikku • Ameti pressitöö tervikuna pälvis üldhindeks 6,85, mis on kõrgem kui eelmise aasta hinne (6,17) ja ka uuritud ametite keskmine tase • Statistikaameti teavitamise avatus pälvis kõigist riigiametitest kõrgema hinnangu • Lisaks hinnati keskmisest tasemest kõrgemalt ka kõiki teisi pressitöö töölõike • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud Statistikaameti teavitamise avatus, pressiesindaja kättesaadavus, teavitamise pidevus, päringutele vastamise kiirus, meediaga suhtlemise oskus ja juhtide kättesaadavus. • Kõige enam on paranenud hinnang meediaga suhtlemise oskusele • Samale tasemele on jäänud teabe usaldusväärsus ja asutuse imago ajakirjanike silmis. Rahandusministeerium 24

25. 11. Statistikaameti hinnete jaguneminen=38 Rahandusministeerium 25

26. 12. Statistikaameti tulemused aastatel 2002-2004 Rahandusministeerium 26

27. 13. Kaitsepolitseiamet Rahandusministeerium 27

28. 14. Kodakondsus- ja migratsiooniamet Rahandusministeerium 28

29. 15. Piirivalveamet Rahandusministeerium 29

30. 16. Politseiamet Rahandusministeerium 30

31. 17. Päästeamet Rahandusministeerium 31

32. 18. Tarbijakaitseamet Rahandusministeerium 32

33. 19. Oskus suhelda meediaga Rahandusministeerium 33

34. 20. Teavitamise avatus Rahandusministeerium 34

35. 21. Päringutele vastamise kiirus Rahandusministeerium 35

36. 22. Teabe usaldusväärsus Rahandusministeerium 36

37. 23. Teavitamise pidevus Rahandusministeerium 37

38. 24. Pressiesindaja kättesaadavus Rahandusministeerium 38

39. 25. Juhtkonna kättesaadavus Rahandusministeerium 39

40. 26. Üldine imago Rahandusministeerium 40

41. Parim pressiesindaja • Aasta 2004 parim pressiesindaja on Riina Vändre Rahandusministeeriumist, kes kogus hindamisel 14 häält • Lisaks kogusid üle viie hääle järgmised pressiesindajad: • Kaja Pino, EMT 6 häält • Epp Alatalu, Estonian Air 6 häält • Maia Burlaka, Siseministeerium 6 häält Rahandusministeerium 41