1 / 17

Õppimine täiskasvanueas

Õppimine täiskasvanueas. Kadri Koha 2010. Täiskasvanu õppimise juures rõhutatakse: enesejuhtivus motivatsioon eneseregulatsioon Kas õppija on oma tegevust juhti subjekt või tehakse seda väljastpoolt?. Enesejuhtivus (self-directed learning).

dorcas
Télécharger la présentation

Õppimine täiskasvanueas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Õppimine täiskasvanueas Kadri Koha 2010

  2. Täiskasvanu õppimise juures rõhutatakse: • enesejuhtivus • motivatsioon • eneseregulatsioon Kas õppija on oma tegevust juhti subjekt või tehakse seda väljastpoolt?

  3. Enesejuhtivus(self-directed learning) • Andragoogika ja pedagoogika abil täiskasvanute abistamiseks ühendatud teadmiste omandamist viisil, kus õppija püstitab ise eesmärke ja on eeldatavasti tugeva õppimispotentsiaaliga. • keskkond peab looma tingimused õppimisvajaduse rahuldamiseks.

  4. Ennastjuhtiv õppija • … pädevuse säilitamise huvides kogu elukaare vältel aktiivse teadmiste otsijana- omandajana tegutsev professionaal, kes teeb ise õppimisse puutuvad otsused ning võtab vastutuse õpingute eesmärkide realiseerimiseks enda peale (Tamm 2008 Candy 1991 järgi)

  5. Enesejuhtivuse põhiomadused 1 • Autonoomsus – ennastjuhtiva õppija valmidus sooritada iseseisvalt suurem osa õppimisprotsessi tegevus- ja juhtimisprotsessist näitab suurt omaalgatusvõimet. Emotsionaalne iseseisvus on sõltumatu teistest inimestest. On mõtete ja tunnete iseseisvus ja originaalsus.

  6. Enesejuhtivuse põhiomadused 2 • Kollektiivsus – solidaarsus ja diagnoosivõime lähiõppes ühelt poolt ning teiselt poolt rühma õppeprotsessis tekkiv ennastjuhtivate rühmaliikmete vaheline solidaarsus ja ühtekuuluvustunne. Tähis on üksteisest lugupidamine ja interaktsioon, et tekiks dialoog. Õppijad on üksteisele õppimisressursiks.

  7. Enesejuhtivuse põhiomadused 3 • Kriitiline tunnetus – Õppija refleksiivsus on võime ja oskus olla kriitiline oma tegevuste enesestmõistetavuse suhtes ning võime neid kriitiliselt hinnata ja analüüsida. Sõltumatus on võimalus valida erinevaid tegevuspõhimõtteid. Teadvustatud on võimaluste mitmekesisus ja valikute vabadus.

  8. Enesejuhtivuse põhiomadused 4 • Integreerumine – so kohanemine kui ka intentsionaalsus. Kohanemine on realiteetide tunnistamine ja nende teadlik arvestamine oma tegevuses. Intentsionaalsus tähendab tegevuse aktiivne suunamine teadlikult valitud eesmärkide poole. Sel juhul loob õppija ise olukorrad ja tingimised.

  9. Enesejuhtivus koosneb: • omaalgatus • emotsionaalne sõltumatus • solidaarsus • dialoogivõime • refleksiivus • kohanemine • intentsionaalsus (Tamm 2008 järgi Ahteenmäki- Pelkonen 1991)

  10. Õppeprotsessi meetmed • Varemõpitu ärakasutamine; • Süvaõppele juhtimine; • Kriitilise mõtlemise arendamine; • Lugemisoskuse parandamine; • Õpitust arusaamise kergendamine; • Innustava õhkkonna loomine. (Tamm 2008; Candy 1991)

  11. Ennastjuhtiva õppimise mudel(Garrison 1997) MOTIVATSIOON (alustamine/ülesanded) ENESEJUHTIMINE (kontroll) ENESEVAATLUS (vastutus) ENNASTJUHTIV ÕPPIMINE

  12. Garrisoni mudel: • Enesejuhtimise dimensioon näitab keskkonna ja indiviidi vahelise interaktsiooni tunnistamist, mille alusel õppija kontrollib ja mugandab kontekstitegureid, et saavutada eesmärgid. • Ennastjuhtiv õppimine tähendab õppimise eest vastutuse võtmist, kus süvendatakse õpitava mõistmist ühistegevuses kaasõppuriga.

  13. Enesevaatlus – oma kognitiivsete ja metakognitiivsete protsesside jälgimine, mis näitab õppuri võimet kasutada erinevate õppimisstrateegiate repertuaari. On seotud reflektiivse ja kriitilise mõtlemise võimekusega. • motivatsioon on õppuri soov õppida iseseisvalt ja kasutada ennastjuhtivat õppimist (oma tegevuse kontroll ja vastutuse võtmine), mis on interaktsioonis õppuri motivatsiooniteguritega.

  14. Enesereflektsioon • … õppija valmidus hankida teadmisi oma sisemiste, psüühiliste protsesside abil: tal on võime jõuda arusaamisele, mida ta õpitust aru sai, mida mitte. Samas on võime neid protsesse teadlikult tahte abil reguleerida (Tamm 2008; Rauste-von Wright 1991 järgi)

  15. Kognitiivne eneseregulatsioon • Inimesel on vaba tahe valida, millisel teadlikkuse tasandil ta toimib. Ta ise seab eesmärgid millegi mõistmiseks ja omandamiseks.

  16. Õppimistsükkel(Zimmermann 1998) • Motivatsiooni ja • toimingu sidumine • eesmärgi püstitamine • strateegia planeerimine • usk tulemuslikkusesse • eesmärgile suunatus • sisemine huvi • Toimingu kontrollimine • tähelepanu ja • keskendumine • strateegiate elluviimine • enesevaatlus • Enesereflektsioon • eneseanalüüs • atributsioonitõlgendused • enesereaktsioon • adapteerumine

  17. Zimmermanni õppimistsükkel • Motivatsiooni ja toimingu sidumine loob eeldused õppimisele, sest sidumise determinandid on eesmärgi määratlemine, strateegiline planeerimine ja käsitus iseendast õppijana. • Toimingu kontrollimine juhib õpiprotsessi ja reguleerib tähelepanu ja õppimistegevusi. • Enesereflektsioon on õppimissituatsioonidega seotud kogemuste analüüsi, tähenduste andmine oma õppimiskogemusele. Atributsioonitõlgendused võivad juhtida positiivsetele enesereaktsioonidele ning näitavad ka millest tulenevad õppimisvead. Seega aitavad kaasa õppija sobivamate õppimisstrateegiate valikule. (Tamm 2008)

More Related