1 / 18

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil. Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa TÜ Eesti Mereinstituut. Põhjataimestiku kaardistamise tähtsus. Loomastiku ja kalastiku elukeskkond. Muutused liigilises koosseisus on veekeskkonna muutuste indikaatoriks.

fadhila
Télécharger la présentation

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa TÜ Eesti Mereinstituut

  2. Põhjataimestiku kaardistamise tähtsus • Loomastiku ja kalastiku elukeskkond • Muutused liigilises koosseisus on veekeskkonna muutuste indikaatoriks • HELCOM poolt valitud kolm indikaatorliiki * Fucus vesiculosus (pruunvetikas) * Cladophora glomerata (rohevetikas) * Furcellaria lumbricalis (punavetikas)

  3. Sukeldumiste abil põhjataimestiku kaardistamine • Ajamahukas • Kulukas • Uuritav ala väga väike Palju võimalik teha kaugseire abil ?

  4. Uurimist vajavad küsimused • Kas põhjataimestiku erinevad liigid ja teised põhjatüübid (liiv, muda, jne.) on optiliselt eristatavad? • Kas erinevused on mõõdetavad reaalsete kaugseire instrumentidega? • Kas see on võimalik sellistes hägustes veekogudes nagu Läänemeri? • Kui sügavas vees?

  5. Mudel

  6. Kolm uuritud veetüüpi Tüüp CChlCSMaCDOM(400) 1 6 6 15 2 10 5 3 3 2 2 1.5 mg/m3mg/l m-1 Mudelarvutused teostati 0.5 m sügavusvahemike jaoks

  7. Tüüp 1 Tüüp 2 Tüüp 3 Sügavus 1m

  8. Heleduskoefitsientide vahed • Liiv ja Furcellaria lumbricalis • Cladophora glomerata ja Fucus vesiculosus • Cladophora glomerata ja Furcellaria lumbricalis

  9. Hüperspektraalsed sensorid Eelduseks signaali ja müra suhe 1000:1 (AISA, AVIRIS) Liiv eristatav sügavast veest 10 m Rohevetikad sügavast veest 7 m 3.5 m Pruunvetikad sügavast veest 6 m 6 m Punavetikad sügavast veest 6.5 m 10 m

  10. Hüperspektraalsed sensorid Pruunvetikad liivats 10-11 m Rohe- ja pruunvetikad 8 m Rohe- ja punavetikad 8 m Puna ja pruunvetikad 4 m

  11. Sateliidid ALI, Landsat, IKONOS MERIS

  12. Järeldused • Hüperspektraalsete sensoritega oleks võimalik kaardistada kolme indikaatorliiki nende esinemise maksimaalse sügavuseni • Multispektraalsete sensoritega sügavused väiksemad ja pruun- ning punavetikate erstamine praktiliselt võimatu

  13. Järeldused • Kuna põhilised erinevused põhjatüüpide vahel on spektriosas, kus põhiline kaugseiret takistav faktor on vee poolt tingitud neeldumine, siis ei ole hägusate ja selgete vete korral põhjatüüpide eristamise sügavusel suuri erinevusi

  14. QuickBird 2,5 m lahutus

  15. Hyperion 30 m ruumiline lahutus 196 spektrikanalit á 10 nm ALI 30 m ruumiline lahutus 10 spektrikanalit

More Related