1 / 21

AUSTRAALIA

AUSTRAALIA. Geograafia 8. klass Kaia Tamm Põlva Keskkool Põlva Maakond 2001. AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED. Lõunapoolkeral 9 º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip. Väiksem manner – 7 613 000 km 2 Rahvaarv- 18 943 000 Pealinn- Can- berra. AVASTUSLUGU. ABEL TASMAN (hollandlane) 1642. a.

fauna
Télécharger la présentation

AUSTRAALIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AUSTRAALIA Geograafia 8. klass Kaia Tamm Põlva Keskkool Põlva Maakond 2001

  2. AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED • Lõunapoolkeral 9º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip. • Väiksem manner – 7 613 000 km2 • Rahvaarv- 18 943 000 • Pealinn- Can-berra

  3. AVASTUSLUGU • ABEL TASMAN (hollandlane) • 1642. a. • “Hiilgav ebaõnnestumine”- tehti ring ümber mandri mandrit leidmata • Leiti ja nimetati Tasmani saar • JAMES COOK (inglane) • 1768. a. • Kaardistati mandri ida- ja põhjarannik • Sooritas veel 2 uurimisreisi mandri kaardistamiseks

  4. JAMES COOK

  5. KLIIMA • Enamus mandrist asub troopilises vöötmes (kuiv, kuum). Sademeid 100-200 mm. • Erand on mandri idarannik-siia toob KAGU-PASSAAT aastaringselt sademeid. Sademete aastane hulk 1000- 2000 mm.

  6. TAIME- JA LOOMARIIGI OMAPÄRA PÕHJUSED • Eraldus kõige varem iidsest Gondvana mandrist • Puudus hilisem maismaa ühendus teiste mandritega

  7. LOOMASTIK

  8. KUKKURLOOMAD • Umbes 250 liiki • Kõhul “nahkne tasku - kukkur • Sünnitab eluks väljaarenemata pojad • Areng jätkub kukrus 2- 11 kuud • Kukrusse avanevad piimanäärmed • Ohu korral põgeneb sinna ka hiljem

  9. Känguru • 55 liiki, liiguvad hüpates • Tagajalad on pikad ja väga tugevad • Esijalad on lühikesed ja nõrgad, talitlevad käetaoliselt • Saba on suur , on toeks ja tüüriks hüppamisel • Hiidkängurud – 3m pikad, hüppavad 12m kaugusele ja 2,7 m kõrgusele

  10. Koaala karu • Välimuselt meenutab mängukaru • Väga aeglane • Toitub ainult euka- lüpti lehtedest • Looduslikke vaenlasi ei ole • Kütitakse karusnaha tõttu • On looduskaitse all

  11. Vombat

  12. Kukkurkurat

  13. ÜRGIMETAJAD • Munevad munad • Munast koorunud poegi imetavad • Munad on suured ja nahkkestalised • Piimanäärmed avanevad kõhule, pojad lakuvad sealt piima • On hambutud • Lõualuud on arenenud nokataoliseks elundiks

  14. Nokkloom • On suurim ürgimetaja- 60 cm pikkune • Nokk meenutab pardi oma • Varvaste vahel on ujuna-had • Ujub ja sukeldub osavasti • Pesa rajab jõekaldasse • Muneb 3 muna

  15. Sipelgasiil • 40 cm pikkused • Keha katavad pikad tera-vad okkad • Toituvad sipelgatest, keda püüavad pika limase keelega • Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega • Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus

  16. LINNUD • Kuukabarra ehk naeruhiidka-lur on vapilind • Emu Lüürasaba

  17. KISKJA • Dingo • Ainuke koerlane • Kiviajast- metsistunud • Punakas- pruun • Ei haugu, vaid ulub ja kiljub • Raskesti dresseeritav • Tõeline nuhtlus lambakasvatajatele

  18. KODULOOMAD • Küülikud ja lambad- sisse toodud Euroopast

  19. VAATAMISVÄÄRSUSED • AYERS ROCK – The Red Center • Asub sise- Austraalias Uluru Rahvuspargis • Vanus ~ 500 miljonit aastat • Oli kunagi võimas mäeahelik • On murenenud ja alles on jäänud liivakivist südamikukaljud • Mõõdud: ümbermõõt maapinnal- 8, 8 km pikkus- 3, 6 km laius- 2, 4 km kõrgus- 864 m (NG, Jan, 91)

  20. Ayers rock

  21. Palmi org • Asub Fink George rahvuspargis • Siin kasvab üle 400 Kesk- Austraalia taimeliigi • 3000 lehvikpalmi • Jäänuktaim, dinosauruste ajast • Valgetüvelised paapuaeukalüptid • Eukalüptid • 90% Austraalia puuliikidest • Igihaljad • Tugeva puiduga- toodetakse vineeri ja paberit

More Related