1 / 24

PRONKSIAEG

PRONKSIAEG. Vanem pronksiaeg. Umbes 1800-1100 eKr Vanemad pronksiesemed: odaots (Muhu) ja sirp (Kivisaar) On veel leitud vaid 11 kirvest. Kirved. Metallist tööriistad olid palju paremad kui kivist Katse – pronkskirvega raiuti puu maha 3x kiiremini kui kivikirvega

felice
Télécharger la présentation

PRONKSIAEG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PRONKSIAEG

  2. Vanem pronksiaeg • Umbes 1800-1100 eKr • Vanemad pronksiesemed: odaots (Muhu) ja sirp (Kivisaar) • On veel leitud vaid 11 kirvest

  3. Kirved • Metallist tööriistad olid palju paremad kui kivist • Katse – pronkskirvega raiuti puu maha 3x kiiremini kui kivikirvega • Oli raske saada (kallid, polnud materjali) • Kasutati peamiselt kivist tööriistu

  4. Noorem pronksiaeg • Umbes 1100-500 eKr • Kindlustatud asulad, põllud, kivikalmed, lohukivid – valdavalt veekogude ääres • Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein • Asulates elati püsivalt (nelinurkne põhiplaan)

  5. Matmiskombed • Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid • Suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laotud kirst • Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas • Mees maeti ringi keskele, tema kõrvale sängiti naine ja laps • On leitud ka mitme kirstuga ringe

  6. Matmiskombed • Lisaks kivikirstkalmetele ehitati Eestis ka laevkalmeid • Nende äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt • Nende keskele asetati väikestesse kirstudesse põletatud surnute jäänused

  7. Asustus, majandus, ühiskond • Eesti oli jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa • Rannikupiirkonnas oli asulaid palju, sisemaal tuntakse neid vähe • Regioonide arengutempo oli erinev (loodusl. tingimused) • Tegeleti peamiselt karjakasvatusega ja maaviljelusega

  8. Asustus, majandus, ühiskond • Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid • Põllul kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina • Tegeleti ka küttimise ja kalapüügiga

  9. Asustus, majandus, ühiskond • Arvatakse, et sel ajal kujunes välja põllumaa eraomandus – see suurendas varanduslikku ebavõrdsust • Rikkamad asulad said koondada ena juurde pronksesemete valmistamise • Pronkstitooret toodi eelkõige Skandinaaviast • Just Skandinaavia mõjutas rannikuelanike majandust, usundit, kultuuri

  10. Asustus, majandus, ühiskond • Sise-Eesti oli asustatud hõredalt • Tegeleti loomapidamisega ja alepõllundusega • Küttimisel ja kalapüügil oli küllatki tähtis osa

  11. Eelrooma rauaaeg • U 500 eKr-50pKr • Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed • Umbes 500 eKr jõudsid eestisse naaberaladelt esimesed rauast esemed • Neid hangiti vähe, kuna nad olid kallid

  12. Sarnasused pronksiajaga • Perioodi algul maeti surnuid kivikirskalmetesse • Tehti lohukive • Valmistati sama tüüpi esemeid

  13. Eelrooma rauaaeg • Kindlustatud asulad jäeti maha • Pronksesemete tootmine ei andnud endist tulu • Järk-järgult levisid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused ja rauasulatuskohad

  14. Põllud • Põllud oli korrapärased • Põllulappide suurus ja peenarde asend oli eelnevalt kindlaks määratud

  15. Matmiskombed • Surnuid hakati matma tarandkalmetesse • Kalmed koosnesid kiviridadest või –müüridest • Kalmed olid nelinurksed laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m • Surnud asetati tarandimüüride vahele • Põletatult maeti harvem

  16. Majandus • Majandus hakkas arenema kiiremini seoses kohaliku rauatootmisega • rauamaak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju • Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed hõõguksid • Ühe ahjutäiega saadi tavaliselt paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda

  17. Majandus • Tekisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle • Kasutusel olid kindla suurusega põllud, ülikud maksustasid haritava maa • 3.-2. saj e.Kr toimunud muutused seostatakse ühiskondliku võimuvõitlusega • Võimuvõitlusega on seotud ka sel perioodil rajatud linnused, mida kasutati episoodiliselt

  18. Rooma rauaaeg • 50-450 pKr • Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid • Ühe tarandi laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m • Sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme • Maeti enamasti põletatult

  19. Rooma rauaaeg • Kalmekivide vahele pandi arvukalt ehteid • Ühte tarandisse maeti keskmiselt 10-20 surnute jäänused • Relvi ja tööriistu pandi kalmetesse vähe, kuna usuti, et surmatagune elu on põhiliselt pidu ja pillerkaar • Iga sugupõlv rajas oma tarandi • Kuhu maeti vaeseid, selle kohta puuduvad arheoloogilised tõendid

  20. Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Rooma rauaaega peetakse maaviljelusliku asutuse õitseajaks • Eesti elanike peamised elatusalad: põlluharimine, karjakasvatus • Toodang põllumajandusest kasvas – seda jätkus äraelamiseks ja isegi väljaveoks • Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö, eriti raudesemete valmistamine

  21. Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Kasutusele tulid vikatid ja sirbid • Hakati valmistama keerulisi ehteid • Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole, neid huvitas merevaik ja põhjamaised karusnahad • Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda müüdi lõuna poole edasi

  22. Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Lõuna poolt hangiti esmajoones pronksi • Koos kaubandusega levisid Eestisse balti hõimude ehetetüübid • Majanduslikku arengut soodustas see, et rooma rauaaeg oli, arvatavasti, rahulik sõdadeta ajajärk

More Related