Avaliku sektori juhtimine

1. Avaliku sektori juhtimine • Tegevust rahastatakse riigieelarvest, mitte klientidelt saadavatest teenustasudest. • Ettevõtte tegevus on suhteliselt piiratud kas põhikirjas või statuudis kirjapanduga. • Otsuste langetamisel tuleb arvestada avalikkuse süstemaatilise huviga. • Suur pingetaluvus – erinevate huvirühmade ja ebamäärasemate eesmärkide tõttu esineb konfliktide lahendamist märksa rohkem kui erasektoris. • Kuigi avalikus sektoris on enam piiranguid ja konflikte, ei saa öelda, et probleeme oleks rohkem. Probleemid on lihtsalt teistsugused kui erasektoris. Nende tõkete ületamist tuleks võtta väljakutsena.

2. Avaliku sektori juhtide tüpoloogia Juhtimisoskuste tase Heade juhtimis- oskustega ÜLDJUHT, paraku programmi täitmisest ei huvitu PROGRAMMILE LOJAALSED ÜLDJUHID Kõrge juhtimis- oskuste tasemega juhid. Ainult ellujäämisest huvitatud KOHASÄILITAJA Juhtimisoskused kesised, programmi täitmise vastu huvi ei tunne PROGRAMMI FANAATIKUD, kellel puuduvad programmi ellu- viimiseks vajalikud juhtimisoskused Allikas: Alas, Oltjer, Sepper “Juhtida avalikus või erasektoris?” Juhi programmile pühendumine

3. Vanglasüsteemi missiooniks: TÕSTA ÜHISKONNA TURVALISUST

4. Vangla on Justiitsministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust. Oma ülesannete täitmisel esindab vangla riiki.

5. Vangla peaeesmärk: …on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja tagada õiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendada kuritegevust.

6. Eesti vanglasüsteem Eestis on hetkel seitse vanglat: Tallinna, Tartu, Murru, Pärnu, Viljandi, Ämari ja Harku. Peagi alustatakse teise Eesti kambersüsteemi vangla – Viru vangla - ehitust. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu vangla rajamisega. Kui seni elasid vangid enamikus vanglates suurtes tubades, siis Tartu vanglas ning ehitatavas Viru vanglas on eesmärgiks seatud vangide omavahelise suhtluse piiramine, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja tutvuste hankimist ning suunata kinnipeetavat enam õiguskuulekale käitumisele.

7. Eesti vanglasüsteem • Üleminek laagersüsteemi vanglatelt kambersüsteemile toetab ka püüet kinnipeetavaid resotsialiseerida. Sama eesmärgi teenistuses on ka piirkondlikkuse põhimõte – kinnipeetav kannab karistust oma elukohale võimalikult lähedal, et ka vangistuse ajal säiliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Kinnipeetava taassuhestamine ühiskonnaga toimub peamiselt õppimis- ja töövõimaluse pakkumise, sotsiaaltöö, psühholoogilise nõustamise, religioosse tegevuse ja meditsiinilise abi kaudu.

8. Vangla ülesanded: • Korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamine; • Suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele; • Kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine; • Tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik eluruum, toit ja riietus;

9. Vangla ülesanded: • Korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine; • Korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste rahuldamine;

10. Vangla ülesanded: • Suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele; • Tagada kinnipeetavate tööhõive;

11. Vangla ülesanded: • Tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus; • Korraldada eeluurimine seaduses sätestatud juhtudel; • Korraldada vanglas jälitustegevust;

12. Vangla ülesanded: • Koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; • Majandada vanglale vallata antud riigivara; • Täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.

13. Tartu Vangla ehituse lugu: • 1995. aastal otsustati, et Tartusse ehitatakse vangla esialgu plaaniga rajada see Maramaale endise Vene sõjaväe territooriumile. • 1997. aastal pakkus Tartu linnavalitsus välja krundi Turu 58, infrastruktuuri olemasolu ja ümbruskonna ohutust arvestades. • 12. aprill 2000 Riigikogu ratifitseeris Tartu Vangla ehitamiseks vajaliku laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga, mille suurus on 13 miljonit eurot. • 12. september 2000 Euroopa Nõukogu ekspertgrupp kiitis heaks Tartu Vangla eskiislahenduse, toimimisskeemi ja ametnike värbamiskava. • 13. detsember 2000 justiitsminister Märt Rask kirjutas alla määruse, mille alusel moodustati Tartu Vangla ja kinnitati selle põhimäärus. • 13. märts 2001 andis Tartu Linnavalitsus loa vangla ehituseks. • 17. mail 2001 pandi Tartu Vanglale pandi nurgakivi ja 31. oktoobril 2001 toimus sarikapidu

14. Tartu Vangla ehituse lugu: • 10. oktoober 2002 Tartu Linnavalitsus andis Tartu Vangla kasutusloa. • 16. oktoober 2002 võtab Tartu Vangla vastu esimesed kinnipeetavad.

15. HHOOLDUSHOONE AADMINISTRATIIVHOONE Juhtkond Üldosakond Finantsosakond Majandusosakond Vangistusosakond Sotsiaalosakond TTÖÖKODA SVANGISTUSHOONE KKIRIK E EELVANGISTUS-HOONE Arvestusosakond Julgeolekuosakond Vangistusosakond SPSPORDIHOONE MMEDITSIINIOSAKOND

16. Tartu Vangla on: … kinnine vangla, kus viibivad vangistuses: • meessoost täiskasvanud vahistatud; • naissoost täiskasvanud vahistatud; • meessoost alaealised vahistatud; • meessoost täiskasvanud kinnipeetavad.

17. Vangla tegevust peamiselt reguleerivad õigusaktid: • Vangistusseadus. • Vangla sisekorraeeskiri. • Vangla kodukord.

18. Vangla direktori poolt kinnitatud õigusaktide loetelu: • Ametijuhendid • Arvete viseerimine • Arvutiprogrammi APACS kasutamise ja rakendamise kord • AS Eesti Vanglatööstuse töötajate mobiiltelefonide kasutamise kord Tartu Vangla territooriumil • Asjaajamise kord • Atesteerimisnõuded • Autode kulunormid/transpordivahendite kasutamise korra kinnitamine • Avalikule teabele juurdepääsu tingimuste, teabenõude menetlemise ja teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord • Direktori tõestamistoimingute teostamise kord • Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhend • Ehitustööliste režiiminõuded Tartu Vanglas • Erakorralise kaupluse sortiment ja rakendamise kord • Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu vanglasse paigutatud kinni peetava suhtes • Isiklike asjade laost kinnipeetavatele ja vahialustele nende isiklike asjade väljastamise kord • Jalanõude remondi ja valmistamise töökorralduse kinnitamine • Kallaletungi-häiresüsteemi rakendamise kord • Kiirgusohutuse eeskirjad • Kinni peetava isiku vaide menetlemise kord Tartu Vanglas • Kinni peetavate isikute eritoitude loetelu ja määramise aluste kinnitamine • Kinni peetavate isikute poolt esitatud vaiete läbivaatamise volitamine • Kinni peetavate isikute toimikuga tutvumise õigus

19. Vangla direktori poolt kinnitatud õigusaktide loetelu: • Kinnipeetava meelespea • Kinnipeetavate 2006 a riiete ja jalanõude vahetamisekorra kinnitus • Kinnipeetavate ja vahistatute isiklike asjadekulude katmise kord ja normid • Kinnipeetavatele nende elektriseadmete kontrollimise ja turvakleebiste eest võetud tasu tagastamine • Koristusvahendite jagamise kord • Kuvariga töötamise ohutusjuhend • Motivatsioonitasu maksmise kriteeriumid ja kord • Nakkustõrje abinõud tööõnnetuse korral laboris ja labori tööhügieen • Ohutusnõuded relvaga ümberkäimisel • Puhkuse kasutamise kord • Põhimäärused • Ravimite soetamise, kasutamise ja käitlemise kord • Remonttööde tellimine kinnipeetavate seadmetele • Saatmisosakonna transpordiga teostatud sõitude registreerimise kord • Sissejuhatav (töö) ohutusjuhend • Tartu Vangla andmeturbe eeskiri • Tartu Vangla arhiivi ohuplaan • Tartu Vangla arhiivitöö juhend • Tartu Vangla dokumentide näidisloetelu • Tartu Vangla dokumentide viseerimise eeskirja kinnitamine • Tartu Vangla hügieenitarvete väljastamise kord

20. Vangla direktori poolt kinnitatud õigusaktide loetelu: • Tartu Vangla juuksuri tööjuhend • Tartu Vangla kodukord • Tartu Vangla koolitustegevuse protseduurireeglistik • Tartu Vangla koristaja (kinnipeetava) tööjuhend • Tartu Vangla majandusosakonna töökoja kodukord • Tartu Vangla meditsiiniosakonna kiirgusohutuse käsiraamat • Tartu Vangla pesumajas pesu pesemise ja õmblustööde teostamise kord • Tartu Vangla põhivaradesse mittekuuluva vara tasuta kasutusse andmise eeskiri • Tartu Vangla raamatupidamise sise-eeskiri • Tartu Vangla sisekorraeeskiri • Tartu Vangla soetuste ja hangete läbiviimise eeskiri • Tartu Vangla sõidukite kasutamise kord • Tartu Vangla teenistujate palgajuhend 2006.aastal • Tartu Vangla teenistusrelvade ja erivahendite arvestuse, hoidmise, kandmise ja kasutamise juhend • Tartu Vangla vanglaametniku ning vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide väljastamise eeskiri • Tartu Vangla varade üleandmise-vastuvõtmise eeskiri • Tartu Vanglas humanitaarabi väljastamise kord • Tartu Vanglas kasutatavate kiipkaartide ja võtmete väljastamise, kasutamise ja tagastamise kord • Teenistus-, töö- ja välislähetuste vormistamise kord Tartu Vanglas • Teenistusrelvade ja erivahendite üleandmine • TV kaitseplaani kinnitamine

21. Vangla direktori poolt kinnitatud õigusaktide loetelu: • Töökeskkonnakaitse eeskirjad • Töölepinguga tööle vormistatava teenistuja töölevõtmise kord • Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kord • Vangla kauplusest kinni peetavatele isikutele sisseostude tegemiseks avalduse vorm ja kaubanimekirja täiendamine ja muutmine • Varalise kahju käsitlemise kord • Volituste andmine • Väljaspool vanglat töötavate kinnipeetavate meelespea • Väljaõppekulude väljanõudmise kord Tartu Vanglas • Õhtusöögi varumenüüde kasutamise juhend • Üldine tuleohutusjuhend

22. Juhtimine Tartu Vanglas- huvitav väljakutse • Vangla kui töökeskkond tänu oma “asukatele” ei tekita kunagi rutiini. • Suured ootused Tartu Vangla kui uue ajastu kinnipidamisasutuse osas. • Isetegemise võimalus –Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toetus meie ideedele ning ettevõtmistele. • Stabiilne silmaringi avardamine Rootsi, Saksa ja Soome kolleegide juures, tihe koostöö ja kogemuste vahetamine. • Õppimisvõimeline ja arenev meeskond.

23. Tartu Vangla suuremad projektid aastatel 2003-2006: • Saatmisosakonna loomine. • K-Raha. • Kaubandus-teenindusosakonna loomise algus.

24. Saatmisosakonna loomine. Ajalugu: • 2003.a. alguses 9 vanglat, 17 arestimaja ja vanglate keskhaigla = 26 sihtpunkti ja 33 saateautot. • 10.02.2003.a. moodustati justiitsministri käskkirjaga nr 49 töögrupp kinnipeetavate ühtse saatmise arengukava väljatöötamiseks. • 25.05.2003.a. alustas Tartu Vangla juures saatmiskeskus (pilootprojektina), mis teenindas Tartu vangla teeninduspiirkonda ehk 9 arestimaja ja ülejäänud vanglaid.

25. Saatmisosakonna loomine. • 01.02.2004.a. loodi peale pilootprojekti edukat õnnestumist, Tartu Vangla juurde saatmisosakond. • 27.02.2004.a. allkirjastati Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel koostöökokkulepe kinnipidamiskohtade vahelise saatmise korraldamiseks.

26. Saatmisosakonna loomise eesmärk: • Õige kinnipeetava toimetamine õigeks ajaks õigesse kohta turvaliselt ja optimaalsete kuludega võttes arvesse kõiki lisatingimusi, mis on seotud konkreetsete isikute saatmisega. • Ühtse saatmisüksuse korral on võimalik saateautosid ja saatmise marsruute paremini planeerida ning saavutada parem autode täituvus iga saatmise kohta, seega muuta saatmine oluliselt ülevaatlikumaks, paindlikumaks ning ressursisäästlikumaks.

27. Miks loodi saatmisosakond just Tartu Vangla juurde: • Saatmiskeskuse pilootprojekt Tartu Vanglas 2003.a. käivitus ja toimis tõrgeteta. • Pilootprojekti kogemusi arvestades on vanglal piisav kompetents, oskused ja personal üleeestilise saatekeskuse käivitamiseks. • Tartu Vangla on kinnipeetavate liikumise suurim vahendaja. • Tartu geograafiline paiknemine teeninduspiirkonna keskpunktis võimaldab optimeerida transpordi- ja personalikulusid.

28. Saatmisosakonna personal ja masinapark. • Saatmisosakond koosneb 19 vanglaametnikust: osakonna juhataja, 4 inspektorit, 4 vanemvalvurit, 8 valvurit ja 2 planeerijat. • 2004.a. sügisel oli saatmisosakonnal 6 saateautot, neist igapäevaselt kasutati 4 ja 2 oli varuautot, sest autode tehniline olukord oli halb. • 2005.a. edukalt korraldatud riigihanke tulemusena on nüüd Tartu Vangla saateosakonnal 4 uut saateautot VW LT 46.

29. Saatmiskeskuse Infosüsteem –SKIS: • Reaalajas näevad informatsiooni liikumist SKIS-st kõik tellimise täitmise osapooled igas faasis (kohus, vangla, arestimaja ja saatmisosakond). • Tagab professionaalse teenuse. • Süsteem on ülevaatlik, korrastatud ja läbipaistev.

30. Saatmisosakonna loomise majanduslik efekt: • Kulud enne saatmisosakonda umbes 4,6 mln krooni aastas. • Kulud pärast saatmisosakonna loomist 3,4 mln krooni aastas.

31. Saatmisosakonna statistiline näitaja: • Saatmisosakonna poolt saadetud kinni peetavate isikute üldarv – 10729.

32. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestamise protsess: • Kinnipeetav saab raha kahest allikast – talle makstav töötasu ja/või rahaline ülekanne omaste poolt. • Kinnipeetava raha jaguneb maksimaalselt kolme fondi: nõuete täitmiseks, vanglasiseseks kasutamiseks ja vabanemistoetuseks. • Nõudeid ei pruugi kõigil kinnipeetavatel olla. • Vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha saab kinnipeetav kasutada sisseostude tegemisel vangla kauplusest, teha ülekandeid lähedastele ja võtta selle arvelt välja sularaha lühiajalisele väljasõidule ning muudele taolistele väljaviimistele.

33. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestamise protsess: • Vabanemistoetuse fondi kogunenud raha saab kinnipeetav kätte ainult vanglast vabanemisel – kas sularahas või ülekandega kinnipeetava isiklikule pangakontole. • Vabanemisfondi hakatakse raha korjama siis kui kinnipeetaval on jäänud karistusaja lõpuni alla viie aasta. • Kui kinnipeetav liigub ühest vanglast teise, siis liigub temaga kaasa ka raha ehk kinnipeetava üleviimisel tehakse ülekanne ühe vangla arvelt teisele.

34. K-Raha. Ajalugu: • 18.05.2001.a. toimus Justiitsministeeriumis kohtumine Ühispanga esindajatega, kus arutati võimalust vangide isikliku raha haldamise üleandmisest pangale. • 15.07.- 15.10.2001.a. teostas HELMES Tallinna Vanglas kinnipeetavate rahade arvestuse optimeerimise võimaluste kohta analüüsi.

35. K-Raha. • 13.05.2002.a. koostas Tartu Vangla kinnipeetavate rahade liikumise analüüsi, et koostöös Justiitsministeeriumiga töötada välja kaasaegne kinnipeetavate rahade liikumise tarkvarapakett. • 2003.a. valmis esimene testiversioon koos kasutusjuhendiga. • 2004.a. kuni siiani tegeletakse Justiitsministeeriumi IT-osakonnas programmi täiustamisega, vanglad on valmis programmi rakendamiseks.

36. K-Raha eesmärk: • Automatiseerida kinnipeetavate rahade arvestamine. • Vähendada kinnipeetavate rahade arvestamisega seotud kulusid – eelkõige väheneks paberikulu, pole vaja pidada erinevaid toimikuid, kartongkaarte jne. • Muuta vanglate finantsosakonna töö efektiivsemaks – üks inimene saaks antud programmi olemasolul hakkama kolme inimese tööga.

37. Hetkeolukord kinnipeetavate rahade arvestamisel: • Peamiselt nn käsitöö- enamik andmeid kartongkaartidel. • Olemasolev MS ACCESS on juba vananenud ja sellise andmemahu juures praktiliselt ebaefektiivne, korduv programmi kinni jooksmine, sellest tingitud andmete kadumine. • Vigade tekkimise võimalus – käsitöö on liiga aeganõudev ja selle aja jooksul võib kinnipeetava reaalne seis juba muutunud olla kui toimub lõplik vormistamine käsitsi.

38. Kaupluse roll vanglas. • Vangistusseaduse järgi võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. • Vangla sisekorraeeskirja järgi võimaldatakse kinnipeetaval sisseoste teha vähemalt üks kord kuus. • Tartu Vanglas on kinnipeetavatel võimalik teha sisseoste üks kord nädalas.

39. Kaupluse käive ja kasum aastal 2005.

40. Kaubandus-teenindusosakond. • 4.mail 2006.a. esitas Tartu Vangla Justiitsministeeriumile ettepaneku kaubandus-teenindusosakonna loomise kohta. • Uus osakond luuakse Tartu Vangla juurde ja hakkaks korraldama kõikide vanglate kaubandus-teenindustegevust: kauplus + planeeritav tehnika rent kinnipeetavatele isikutele.

41. Kaubandus-teenindusosakonna loomise eesmärk: • Ühtne sortiment. • Ühtne hinnakujundus. • Kaasaegne kassasüsteem, mis võimaldab vanglate julgeoleku- ja vangistusosakonna töötajatel saada vajalikku infot kinnipeetavate kohta. • Tekkinud täiendavate finantsiliste vahendite investeerimine Vanglasüsteemi ülesesse arengusse (sealhulgas ühtsete elektroonikaseadmete rent/ost). • Läbipaistev müügi- ja arveldustegevus vähendab oluliselt julgeolekuriske.

42. Loomingulisuse põhifaasid: ETTEVALMISTUS-aktiivneprotsess võimete ja oskuste arendamiseks ning omandamiseks, mis on vajalikud tulevaseks läbilöögiks LAAGERDUMINE-passiivne protsess võimete ja oskuste arengu võimaldamiseks, loomingulisuse küpsemine INTUITSIOON- spontaanne läbilöök, kus saavutatakse uus intuitiivne või teostuslik tase KONTROLL- intuitsiooni abil saavutatu paikapidavuse või õigsuse kindlakstegemine Allikas: Aamer “Loomingulisest juhtimisest”.

43. Loomingulisuse põhifaasid: • Ettevalmistusperioodi olulisem osa on haridus ja väljaõpe. Ettevalmistus võib paljudel juhtudel olla ka lühem ja kitsama perspektiiviga. • Laagerdumine on tavaliselt lõõgastusperiood pärast ettevalmistumist. Laagerdumist põhjendatakse inimaju vajadusega järelemõtlemiseks, et panna asjad paika või omale kohale. • Intuitsioonifaasis saadakse teadlikuks mõnest heast ideest või lahendusest. Intuitiivne lahendus võib ilmneda äkki või pikkamööda, ette tulla mõne uue fakti või asjaolu ilmnemisel, ettevalmistusperioodil kogutud teabe analüüsimisel ja sünteesimisel. • Kontrolli faasis soovib igaüks olla kindel oma idee või lahenduse sobivuses. Tagasiside selleks annab idee või lahenduse rakendamine.

44. Kuidas olla loov juht: • Ole uudishimulik – teadmised pakuvad naudingut ning on sageli kasutatavad kummalisel ning ootamatul viisil. Ära rahuldu harjumuspärase rutiiniga. • Naudi väljakutseid – katseta oma ning probleemide piire, ära anna kergesti alla. Konstruktiivne rahulolematus on positiivne entusiastlik rahulolematus, mis peegeldab mõtlemist: “Ma tean, kuidas seda paremini teha” (Bristol “Loovast mõtlemisest saab probleemi lahendamisel abi”). • Usu lahenduste olemasolusse – kui pühendad piisavalt aega ja energiat, suudad lahendada vähemalt 90 % probleemidest.

45. Kuidas olla loov juht: • Suhtu paindlikult esmapilgul veidratena näivatesse ideedesse – teinekord võib “hea” ära tundmine võtta pisut rohkem aega. Ära kiirusta, luba meeskonnal võtta kogu vastutus oma loovprotsessi eest. • Tunnista probleemi olemasolu, ära väldi neid – probleemi lahendamine motiveerib ja arendab juhti ning tema meeskonda. • Keskendu kogu meeskonnaga eesmärkidele – see on alus loovuse tekkeks. Töötajad vajavad loovuse vabastamiseks sõltumatust ja iseseisvust, millega kaasneb kõrgem motivatsioon.

46. Loovuse olulisus ettevõttes • Enamik muutusi saab alguse loovast ideest. Loovuses on kõige olulisem ideede genereerimine, vähemtähtis on nende kogus ja kvaliteet. • Organisatsiooni loov tegevus sõltub nii vaimsetest kui ka majanduslikest investeeringutest ning avatustest uuendustele. • Loovus avaldub organisatsioonis, kui juhtkond on ise pühendunud, loob eeskuju ja käitub loovust toetades.

47. Loovuse olulisus ettevõttes • Loovuse arendamiseks on mitmeid põhjuseid. Meid ümbritsev maailm muutub kiiremini kui varem, mis esitab suuremaid nõudmisi otsustus- ja tegutsemisvõimele. Olukordadele loovalt lähenemise võime on muutunud oluliseks edufaktoriks nii tööelus kui ka isiklikes tegemistes.