1 / 49

ELU ARENG MAAL II osa

ELU ARENG MAAL II osa. VANAAEGKOND ehk PALEOSOIKUM. Koostas Kersti Veskimets. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://3.bp.blogspot.com. Lihtsustatult võime edasist "Elu ajalugu” jaotada 3 aegkonda:. I VANAAEGKOND: 542 – 251 milj. a.tagasi.

garan
Télécharger la présentation

ELU ARENG MAAL II osa

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ELU ARENG MAAL II osa VANAAEGKOND ehk PALEOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://3.bp.blogspot.com

  2. Lihtsustatult võime edasist "Elu ajalugu” jaotada 3 aegkonda: IVANAAEGKOND: 542 – 251 milj. a.tagasi. Juba vanaaegkonna alguses tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade esindajad. Mereelustik oli väga rikkalik. Miks toimus plahvatuslik mitmekesistumine?

  3. VANAAEGKOND 542 – 251 miljonit aastat tagasi

  4. 540 - 400 miljonit a. tagasi kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid (limused), trilobiidid, lülijalgsed, meduusid, ussid, ja paljud, kelle kuuluvust senini ei määratleta.

  5. Trilobiidi kivistis Korall kivistisena ja elusana Trilobiite oli 10 000 liiki. Kõik on välja surnud umbes 250 milj. a. tagasi. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www. hunterian.gla.ac.uk/collections/zoology/images/coral.jpg Autori foto http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.ideofact.com/archives/trilobite.jpg

  6. Anomaolcaris 530 milj. a. Hallucigenia 1 meeter http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://blogol.hu/pikz/Aurum/anomalocaris.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://stephenwhitt.files.wordpress.com/2010/02/geology-hallucigenia1.jpg

  7. Trilobiidid olid esimesed silmadega loomad Silma evolutsioon on läbi vahevormide väga hästi selgitatav. Silma tekkimisega samal ajal toimus Kambriumi plahvatus! vt nt. R.Dawkinsi loengud. Kuula ja vaata pilte : http://www.detectingdesign.c om/humaneye.html#Nilsson või: http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en%7Cet&u= http://en.wikipedia.org/wiki/Evolution_of_the_eye

  8. Meduus, sammallooma kivistis põlevkivis, rõnguss Autori foto

  9. Peajalgne - Endoceras - kuni 10 m pikkune! Helsingi loodusloomuuseumis! http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c3/Endoceras.JPG

  10. Peajalgseid oli üle 10 000 liigi, nüüd vaid mõned, nt nautilus. http://dic.academic.ru/pictures/bse/jpg/0238005167.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://dandeliondiadem.files.wordpress.com/2009/03/nautilus.jpg

  11. Nautilus liigub reaktiivjõul, sukeldumiseks ja tõusmiseks vahetab kambrites gaasi vee vastu (verest). Autori foto

  12. Sisekojalised seepiad, kalmaarid ja kaheksa-jalad on ka peajalgsed, kuid väliskojata: http://pixdaus.com/index.php?fun=66&from=favourites http://www.google.ee/imgres?imgurl

  13. Trilobiibid olid vees elavad lülijalgsed. Kaasaegsete vee-lülijalgsete esindajaid: Krevett Krabi Merikilk Autori foto http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.bioinformatics.colostate.edu/images/01_deepwater_shrimp.jpg

  14. Meriskorpionid – kuni 2 (3?)m ordoviitsiumis Pilt! ? Hiljuti leiti Saksamaalt hiigelsuur sõrg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.animalpicturesarchive.com/ArchOLD-7/1195613703.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.ucmp.berkeley.edu/arthropoda/chelicerata/meaneurypterid.gif

  15. Odasaba on üks väheseid meriskorpioniliste esindajaid tänapäeval Elavad süvameres, paljunema tulevad rannikule Autori foto

  16. Pikaia – pikliku seljakeeliku ja selgmise närvikanaliga selgroogsete eellane. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://visindavefur.hi.is/myndir/pikaia_120204.jpg

  17. Kaasajal: meritupp on kõige algelisem keelikloom (selgroogne). Tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale. http://www.infoescola.com/biologia/classe-ascidiacea-ascidias

  18. Lõuatud (480 milj.a) on primitiivseimad selgroogsed. On küll kolju, kuid puuduvad lõualuud, luustik on kõhreline. Uimedest oli vaid suur sabauim. Paarilised uimed puudusid . http://www.ittiofauna.org/webmuseum/agnat

  19. Silmud ja pihklased on tänapäevased lõuatud kalad - sõõrsuud. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.talkdesign.org http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://lh4.ggpht.com

  20. Esimesed lõugadega kalad - akantoodid, väikesed, ogalised, väljasurnud: Kõhrkalad - 400 milj a. tagasi kõhrest luustik, lõualuud Mitmetel kujunes kehasisene viljastumine. Vaata: Imeline Teadus 11/2011 "Sugühe viis veest välja"

  21. Dunkleosteus 7 m ! kõhrkala http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://renne.ro/wp-content/uploads/Dunkleosteus.jpg http://www.dinosoria.com/monstres_marins.htm

  22. Kaasaja kõhrkalad – haid, raid. Luud on kõhrelised, puuduvad lõpusekaaned, soomuste asemel nahahambad http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://consilience.typepad.com/photos/uncategorized/great20white20shark202.jpg Autori fotod

  23. Devoni paleogeograafiline skeem Merede pindala vähenemine põhjustas äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red.

  24. 410 - 440 milj. a.tagasi levis elu veest maismaale ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega. Puudusid lehed ja juured Olid varred ja risoomid 4 cm

  25. Mis muutused toimusid maismaal? • Algas mulla teke • Hapnikku tekkis veel rohkem • Lagundajate ja selgrootute levik maismaale • Taimedele varred? Ja lehed? Miks?

  26. Esimesed loomad maismaal olid selgrootud – lülijalgsed, näiteks krabid, lestad Autori foto http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4c/Soldier_crab_Croajingolong.jpg

  27. Devonis kujunesid luukalad nn. "tavalised kalad" Tänapäeval 18 000 liiki. Kellest on tekkinud? Rohkem järglasi kui eellastel. Selgroog luustunud, lüliline. Ujupõis, soomused Autori foto http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2b/PotbellySeahorse_TNAquarium.jpg

  28. KOAANKALAD - algeliste kopsudega1) Vihtuimsed kalad - ainult neile iseloomuli-kest lihaselistest uimedest said tekkida jäsemed Latimeeria – “elus fossiil” http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Latimeria.jpg

  29. KOAANKALAD2) Kopskalad – devoni ajastul. tänapäeval elav mudahüpik http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.hullumaja.com/files/pictures/2008/09/17/PIgcLmLPUP.jpg

  30. Panderichthys – Lätist leitud kahepaiksete eellane: paarilised "jalad", kolju sarnane kahepaiksetega Devoni lõpus 370 milj.a tagasi Titaalik: osaliselt kala, osaliselt kahepaikse tunnused http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3d/Panderichthys_BW.jpg

  31. Karbonis oli niiske, soe kliima, kujunes väga palju erinevaid kahepaikseid, suurimad 4 m.

  32. Ihtyostega http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e9/Ichthyostega_skull.jpg

  33. KAHEPAIKSED (tänapäeval 4200 liiki): Jäsemed, kuid külgedel ja seetõttu ei hoia keha üleval. Algelised kopsud (ilma rinnakorvita, peab õhku neelama) ja naha kaudu hingamine (1 : 1) Nahk niiske - et saaks hingata. Aju arenenum, et jäsemeid koordineerida. Kudu – munarakkudel puudub kaitsev kest. Kehaväline viljastumine.

  34. Kahepaiksete põlvnemine http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/db/Fishapods.jpg

  35. Karbon ehk Kivisöeajastu360 - 300 milj. a. tagasi - rikkalik elu maismaal ja meres.SÕNAJALGTAIMED juur, leht, vars, (risoom), eosed, viljastumine ujuvate spermide abil http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.theresilientearth.com/files/images

  36. Pärisraikad ehk kollad - kuni 35 m kõrgused, kuid paljunevad vaid eostega. Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron

  37. Osjad Kalamiit Karboni kida

  38. Karboni sõnajalgtaimed Meeme Veissoni foto Kaasajal kasvab 10m puukujulisi sõnajalgu Uus-Meremaal

  39. Seemnesõnajalad Esimene paljasseemnetaim http://taggart.glg.msu.edu/isb200/carbfor.htm

  40. Palmlehikud – käbide ja seemnetega taimedNeed ei ole palmid, neil ei ole õisi. Autori fotod

  41. PALJASSEEMNETAIMED: (tänapäeval 800 liiki)juur,vars, leht, seeme, käbi, tuultolmlemine Araukaariad on vanimate paljasseemnetaimede esindajaid Autori fotod http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.londek.pl/fotki/4027l.jpg

  42. Hiiglaslikud lülijalgsed - arthropleurad Miks tänapäeval ei ole nii suuri lülijalgseid? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.palaeos.com/Invertebrates/Arthropods/Arthropleurida/Arthropleura.jpg

  43. Kui taimed on kõrged, siis on kasulik lennata... Tekkisid lendavad putukad - kiilide sarnased, suuri-mad kuni 80 cm. prussakate esivanem http://taggart.glg.msu.edu/isb200/carbfor.htm

  44. Esimesed väikesed roomajadtekkisid juba karboni ajastul http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://piclib.nhm.ac.uk/piclib/webimages/0/20000/600/20606_med.jp http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.thedinosaurboy.com/uploaded_images/Mesothelae-703409.jpg

  45. ROOMAJAD (tänapäeval 6300 liiki)alustavad võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu kesk-aegkonnas: Jäsemed suunatud rohkem keha alla Kopsud töötavad tänu roietele paremini. Otsaju suurem, kui kahepaiksetel, kael Nahk - sarvsoomused 2 vereringet, kuid ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid... Isastel välised suguelundid - kehasisene viljastumine Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

  46. Permis moodustus hiidmanner - Pangaea.Kujunes kontinentaalne kliima: kuiv, kuum ja külm. Vanaaegkonna lõpul suri 70% liikidest välja.Meres isegi 90% !

  47. Üks hüpoteesidest, mis suhteliselt hästi faktidel põhinev: Hiigelsuur meteoriit langes Antarktikasse, mille tulemusel hiidlained põrkusid maakera vastasküljel. Selle tulemusel lahvatab Maa vastaspunktis tohutu vulkaan, kliima soojeneb ja paljunevad väävelvesinikku tootvad bakterid. Selle tulemusel hävib 100 000 a. jooksul 90% mereelustikust. Väävelvesinik levib ka õhku ja hävib 70% maismaa liikidest. Suhteliselt elutu Maa on 20 miljonit aastat ja lõpuks eelise saavad roomajd ning paljsseemnetaimed.

  48. Allikad • http://www.ut.ee/BGGM/eluareng • http://commons.wikimedia.org

More Related