ALPID

1. ALPID Seminaritöö Koostajate kollektiiv: Külli Toots Andres Lainoja

2. LÜHITUTVUSTUS • Euroopa kõrgeim mäestik; • pindala ligi 240000 km2, ulatub kaarekujulisena Liguuria merest Kesk-Doonau madalikuni; • suurim kõrgus 4808 m (Mont Blanc); • hõlmab endas osi Prantsusmaast, Itaaliast, Šveitsist, Austriast, Saksamaast, Lichtensteinist ja Sloveeniast; • üks maailmas enim tuntud turismiregioon.

3. ALPITURISMI ÜLESEHITUS RIIGITI • Šveits omab pikka ning edukat mägiturismi traditsiooni ja on tänasel päeval tuntud oma kõrgetasemeliste suusakuurortide, iseteenindavate asutuste ja hostelite poolest. 1980ndatel, kui traditsiooniline turismimajandus raskustesse sattus, said alguse mitmed majandusarenduse ja keskkonnakaitse alased projektid. • Austria pidi kahe maailmasõja järgselt oma turismitööstust 1950ndatel uuesti alustama ning teenis massturismi arendamisega 1970-80ndateni märkimisväärset kasumit. Sellele saabus lõpp 1980ndate lõpus, mil ökoloogilise teadlikkuse kasvu põhjal tehtud poliitiline otsus tegi lõpu suusaradade ja –liftide arvulisele kasvule. • Saksamaal hakati mägiturismi kvantitatiivset arengut piirama juba 70ndatel, kui teatud Alpide alad looduskaitse alla võeti. • Prantsusmaa-poolne nägemus Alpide arendamisest oli samuti erinev – sisuliselt nullist loodi suurtel kõrgustel asuvad turismipiirkonnad, millel olid kohaliku majanduse ja olustikuga väga nõrgad seosed.

4. ALPITURISMI ÜLESEHITUS RIIGITI Arvestades asjaolu, et Alpid asuvad nii mitmete riikide territooriumil, on ühtse ning regiooni võrreldavatel alustel kirjeldava andmebaasi loomine võimatu. Ka kohalike andmebaaside turismialane info pole otseselt võrreldav, kuna see on reeglina kogutud eri meetodeid kasutades.

5. ALPIDE ARENGUT SUUNAVAD DEMOGRAAFILISED TEGURID • Demograafilise tsükli muutused on Alpi regiooni puhkusereiside tendentsi mõjutanud negatiivses suunas. Väheneb noorte (aktiivsete suusatajate) hulk, samas on kasvanud keskealiste külastajate arv. Samuti on kasvanud lastetute perede arv, kes on nii rahaliselt kui ajaliselt sõltumatud ning harrastavad pikemaid reise. • Puhkuse veetmise viise on muutnud ka järjest tihenev reisimine, keelebarjääri vähenemine, vabaduse ja seikluste otsimine, põgenemine argielust ning isikliku ning keskkonna heaolu suurem teadvustamine. Selle tulemusena võetakse Euroopas järjest enam puhkust välja osade (nt. nädalate) kaupa. Erandi on siia toonud Kesk- ja Ida-Euroopa avanemine turismisihtkohana, kus reeglina reisitakse või puhatakse kogu puhkuse aja järjest. • Ootused lisaväärtuste ja standardite osas on tõusnud. Eriti suurt tähelepanu on hakatud pöörama keskkonnasäästlikkusele, mis on saanud turisti puhkuseveetmise eelistuse kaalukeeleks. Seni ületab säärane nõudlus küll veel tunduvalt pakkumise, kuid pikemaajalises plaanis hakkab see üha olulisemat rolli mängima.

6. ALPIDE ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATEGURID • Turismi infra- ja suprastruktuuri mõjud loodusele, eriti tuleb arvestada taliturismi piirkondade looduse taastumisvõimet; • Maapiirkondade saastumine ja laienemine ökoloogiliselt tundlikele aladele; • Nende arengute tõttu on suurenenud loodusjõudude hävitav mõju piirkonnas – üleujutused, lumelaviinid, maalihked jne; • Traditsioonilise põllumajanduse taandareng ja sellest sõltuvalt ka maastikupildi kvaliteedi halvenemine; • Alpide metsapiirkonnad on seatud ohtu laieneva turismitööstuse vajaduste poolt; • Jäätmekäitlus ja saab tulevikus olema keskseks probleemiks; • Transiitliikluse tihedus on juba praegu ületanud mitmete piirkondade läbilaskevõime; • Elektrijaamade projekteerijate ja keskkonnakaitsjate kasvav vastasseis.

7. KASVUPERSPEKTIIVE TOETAVAD ARGUMENDID • puhkeaja osakaalu suurenemine ning keskealiste inimeste kasvav reisihuvi; • talihooaja kasvuvõimalused, mis on seotud lühiajaliste puhkustega; • uus turg Ida-Euroopa näol; • turundusstrateegiate parendamine; • erinevatele sihtgruppidele mõeldud tegevuste toetamine; • eelised, mida pakub suurem keskkonnateadlikkus; • uuendused, mis teevad turismitooted läbimõeldumaks; • paindliku graafikuga puhkajad tulevad piirkonda ka väljaspool hooaega, kui neile sobivaid teenuseid pakkuda.

8. KASVUPERSPEKTIIVIDE VASTASED ARGUMENDID • tugev ja uuenduslik rahvusvaheline konkurents (nt. „päikesereisid“ talihooajal); • kliimamuutus; • pakkumine ületab nõudluse; • uue turismipiirkonna teke Ida-Euroopas ning Euroopa rahvastiku üldine vähenemistendents; • puhkamisharjumuste muutus; • vähenev nõudlus traditsioonilise suveturismitoote järele; • noortele ebaatraktiivseks sihtkohaks muutumine; • lühem tööaeg muudab turismitoote kallimaks jne.

9. ALPITURISMI TULEVIK • Seoses keskealiste inimeste arvu kasvuga muutub populaarsemaks terviseturism, mida annab kergesti ühildada ka loodushoiuga ning mis pakub oma võimalusi ka keskkonnateadlikule noorele. • Sporditurism, mis keskendub vähemnõudlikele aladele – murdmasuusatamine, rattasõit, matkamine jne. • Seiklusturism ja lõbustusasutused. Eesmärgiks populariseerida alpinismi, parvetamist ja paraplaaniga lendamist, andes inimestele samas võimaluse rekreatsioonikeskustes, teemaparkides jms. lõõgastuda

10. ALPITURISMI TULEVIK Pidev tootearendus ja kiire kohanemine erinevate turistigruppide muutuvate vajadustega. Reisipaketid peavad inimesele pakkuma võimalikult palju vaheldust ning peavad olema uuenduslikud ja individuaalse lähenemisega.