1 / 24

ÕIGE AEG ÕPPIDA RAHAASJADE PLANEERIMIST LÄBI ELU

ÕIGE AEG ÕPPIDA RAHAASJADE PLANEERIMIST LÄBI ELU. KOOLITAJA Paul Kalle (paul.kalle@nordea.com) KUUPÄEV 15.oktoober 2014 KOHT Paide. Päevakava. Milleks rahaasju planeerida? Kuidas rahaasju planeerida? Laen - kas ja kuidas laenu võtta Kui raha jääb üle …

jeb
Télécharger la présentation

ÕIGE AEG ÕPPIDA RAHAASJADE PLANEERIMIST LÄBI ELU

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ÕIGE AEG ÕPPIDA RAHAASJADE PLANEERIMIST LÄBI ELU KOOLITAJA Paul Kalle (paul.kalle@nordea.com) KUUPÄEV 15.oktoober 2014 KOHT Paide

  2. Päevakava Milleks rahaasju planeerida? Kuidas rahaasju planeerida? Laen - kas ja kuidas laenu võtta Kui raha jääb üle … Rahaasjade korraldamise põhitõed

  3. Rahatarkus? Heal tasemel rahatarkuse ehk finantskirjaoskusega inimesel on piisavad oskused ja teadmised ning sellised hoiakud ja käitumisviisid, mis võimaldavad tal oma rahaasjades arukaid otsuseid teha Vajalik kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest Üksnes teadmistest ei piisa, oluline on ka tegutseda OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringu andmetel olid 2010. aastal Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga käitumiselt viimasel kohal. Uuringus osales 14 riiki

  4. Rahatarkus Eestis 38% peab eelarvet. Rahaasju planeeritakse peamiselt palgapäevast palgapäevani. 17% ei planeeri üldse 55% on sääste. Sääste hoitakse peamiselt sularahas (31%) ja arveldusarvel (39%) 35% teab, et hoiusel oleva raha säilimine panga pankroti korral on riiklikult tagatud 82% ei ole valmis investeerimisel riske võtma 70% oskab arvutada lihtintressi ja 40% liitintressi 36% ei tea, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda Allikas: „Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring“ Saar Poll. 2012. Uuring tehti tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.

  5. Milleks rahaasju planeerida? Igapäevaste kuludega arukas toimetulek Ootamatute kuludega toimetulek Lühemaajaliste eesmärkide saavutamine näiteks suurem ost või puhkusereis Pikaajaliste eesmärkide saavutamine näiteks laste tuleviku kindlustamine või pensioniks kogumine Makseraskuste ennetamine

  6. Elu etapid ja finantsvajadused VARADE KOGUMINE JA SÄILITAMINE VARADE JAOTAMINE Pärandamine Väärikas pensionipõlv Finantsvajadused Kvaliteetne elustandard Kaitse riskide vastu Rahaline turvatunne ÜKSIK ABIELU LASTE KASVATAMINE PENSIONI EELNE AEG PENSION Vanus

  7. Eelarve Eesmärk: jooksvate tulude ja kulude täpne ülevaade ja tasakaalustamine Pööra tähelepanu kõigile tuludele ja kuludele, ka kõige pisematele väljaminekutele Otsi võimalusi kulude vähendamiseks ja/või tulude suurendamiseks Jälgi ja planeeri tulusid- kulusid pikema perioodi (nt vähemalt ühe või isegi mitme aasta) vaates Mida väiksemad on sissetulekud, seda olulisem on täpselt eelarvestada Eesmärgista oma säästud

  8. www.minuraha.ee

  9. Keskmised kulud pereliikme kohta Allikas: Statistikaamet

  10. Laenu võtmist planeerides mõtle: Kui suurt summat vajad ja kui pika perioodi jooksul jõuad selle koos intressidega tagasi maksta? Millised laenuliigid on neil tingimustel üldse võimalikud? Võrdle erinevate laenuandjate laenude tingimusi! Kui suur on intress? Kas seda arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? Kui suur on lepingutasu ja milliseid tasusid või muid kulusid pead lisaks maksma? Kas laenu saamiseks on vaja tagatist või käendajat? Mis juhtub, kui oma kohustusi täita ei saa?

  11. Võrdle tingimusi www.minuraha.ee Laenuliigid • Krediitkaart • Arvelduskrediit • Kiirlaen • Järelmaks • Tarbimislaen, väikelaen • Hüpoteeklaen • Eluasemelaen • Õppelaen

  12. Kas kiirlaen on lahendus? • Laenusaaja võimet laen tagasi maksta põhjalikult ei kontrollita • On suur oht teha laenuotsus mõtlematult ja jääda võlaringi • Laen on kallis • “Tasuta” esimese laenu maksetähtaeg on enamasti lühike. Tähtaega saab pikendada üsna kõrge tasu eest Kiire võimalus raha saamiseks?

  13. Enneta makseraskusi! Asu kohe tegutsema! Esimesena pöördu laenuandja poole Võimalikud lahendused: maksepuhkus laenuperioodi pikendamine lepingu lõpetamine Pööra tähelepanu kõigile muutuda võivatele tingimustele ja tasudele! Makseraskuste lahendamiseks annab nõu võlanõustaja. Saad ka taotleda tasuta õigusabi! Kontaktid: www.minuraha.ee/kui-on-probleem/

  14. Kui raha jääb üle …  (Säästmine) • Säästmine: osa sissetuleku kulutamata jätmine täna selleks, et seda kulutada tulevikus • 2004. aastal panid madratsi alla 100 „raha“ – selle summa eest oleks saanud … • 2014. aastal (10 aastat hiljem) on seal jätkuvalt 100 „raha“ – selle summa eest saad aga ainult … • 10 aastaga on raha ostujõud vähenenud • 1 euro täna on väärt rohkem kui 1 euro homme (Raha ajaväärtus) • Kuna raha ostujõud aja jooksul väheneb, kaotab säästetud raha aja jooksul väärtust -> „inflatsioon sööb säästud“ • Kuidas seda vältida?

  15. Investeerimine • Investeerimine: säästetud raha paigutamine viisil, et selle ostujõud säiliks või kasvaks • Säästmine eelneb investeerimisele • Lihtsaim raha ostujõu säilitamise või kasvatamise viis on pangahoius: Kui me paigutame 1000 eurot 2 aastaks intressimääraga 2%, siis 2 aasta pärast oleks meil 1040 eurot.

  16. Võimalused raha paigutamiseks Mida kõrgem on oodatav tulu, seda suurem on risk raha kaotada

  17. Miks säästa ja investeerida? Pension

  18. Eesti pensionisüsteem • I sammast (riiklik pension) rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust (sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks). • II sammast (kohustuslik kogumispension) rahastatakse töötaja (maksab brutopalgast 2% pensionifondi) ja riigi (lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%) poolt. • Alates 1983. aastast sündinutele on II sambaga liitumine kohustuslik, varem sündinud said valida, kas liituda või mitte. Praegu enne 1983. aastat sündinud inimesed II sambaga liituda ei saa. • III sammas (vabatahtlik kogumispension). Kogumiseks on kaks võimalust: vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine või kindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustus-lepingu sõlmimine. Vabatahtliku kogumispensioniga saab liituda igal ajal ning selleks tuleb pöörduda panga või kindlustusseltsi poole.

  19. III samba maksusoodustus • Kui paigutada aasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) brutosissetulekust pensioni III sambasse, maksab riik investeeritud summalt tulumaksu tagasi. Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende 6000 euro suurused piirmäärad liidetakse. • Kui tööandja teeb samuti sissemakseid töötaja III sambasse, lähevad nimetatud piirmäärade arvestusse ka tööandja makstud summad. • Väljamakseid III sambast on võimalik saada alates 55. eluaastast või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. On võimalik valida, kas võtta raha korraga välja, sõlmida kindla tähtajaga leping (mille kestel tehakse pensionimakseid) või sõlmida eluaegne leping. Esimesel ja teisel juhul tuleb tasuda väljamaksetelt 10% tulumaksu, kolmandal juhul on väljamaksed tulumaksuvabad. • NB! Kui väljamakse tehakse inimesele, kes on noorem kui 55 ja ei ole täielikult ja püsivalt töövõimetu, kehtib 21% tulumaksumäär väljamakstud summalt.

  20. Miks pensioniks koguda? Naised Mehed Mehed Naised

  21. Miks pensioniks koguda? • Pensioni suurus võiks olla 65–70 protsenti viimasest palgast. • 2013. aastal oli keskmine vanaduspension 328 eurot kuus, keskmine netopalk ca 735 eurot - vanaduspension moodustas keskmisest palgast 45%. Pensionile jäädes võib saada I ja II sambast kokku ca 40% keskmisest palgast ning 10 aastat pärast pensionile jäämist on pension umbes 33% keskmisest palgast. • Tulevikus töötajate arv väheneb - lisaks eluea tõusule sünnib vähem lapsi. Pensionäride osakaal rahvastikus on aastakümnete pärast oluliselt suurem kui täna, näiteks 2040. aastal on iga pensionäri kohta üks tööl käiv inimene • Parimaks lahenduseks on tulevaste pensionäride endi kaasamine pensionisüsteemi – planeerimine aastakümneid ette ning piisavad säästud, et tagada normaalne elatustase ka pensionieas

  22. Rahaasjade kuldreeglid Pane igast saadud summast 10% kõrvale- maksa kõigepealt iseendale! Kogu rahapuhver Maksa tagasi kõrge intressiga laenud Oma tegelike vajaduste põhjal sea raha kogumise pikemaajalised eesmärgid ja planeeri, kuidas need saavutada Tutvu põhjalikult finantsteenustega, mida kasutad Võrdle erinevaid lahendusi Kasuta nõustamisvõimalusi Kui olud muutuvad, korrigeeri kiiresti oma plaane – eesmärgid võivad olla siiski saavutatavad

  23. Sõltumatu abimees rahaasjade korraldamisel: minuraha.ee • Kõigile Eesti elanikele, eesti ja vene keeles. • Erapooletu, sõltumatu ja objektiivne info rahaasjade korraldamisest ja finantsteenustest. • Abivahendid: • pere-eelarve vormid • sõnaraamat • kalkulaatorid • võrdlustabelid • testid • mängud

  24. Suur tänu! Mida just Sinule kasulikku teada said? Millest sooviksid rohkem teada? Vaata lisaks: Eelarve koostamine, finantsteenused, kalkulaatorid, pangateenuste hindade ja tingimuste võrdlustabelid: www.minuraha.ee I, II ja III samba pension: www.pensionikeskus.ee Rahaasjade korraldamise käsiraamat: www.minuraha.ee/finantsaabits/

More Related