Eesti nõukogude okupatsiooni all

1. Eesti nõukogude okupatsiooni all

2. Eesti NSV kui näidisliiduvabariik • Eesti poliitilisi olusid mõjutasid 1950. aastatel 2 olulist välissündmust: Stalin surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine Nõukogude vägede poolt 1956.a. • 1950. aastate teisel poolel toimus süsteemiga kohanemine, mis süvenes 1960. aastatel. • Eesti muutus omamoodi „näidisliiduvabariigiks“, nõukogude impeeriumi vaateaknaks. • 1950. a märtsist sai uueks Eesti NSV juhiks Johannes Käbin kuni 1978.a-ni. Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti nö. isikupäraste oludega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sula-aja kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega, toetudes oma poliitika teostamisel nö. mõõdukatele Venemaa eestlastele.

3. Ühiskondlikud olud sula-ajal • Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine – rehabiliteerimine. • Eestis puudutas rehabiliteerimine esmajoones küllaltki arvukat gruppi haritlasi, kes sai võimaluse taas loometöösse liituda. • Eesti NSV juhtkonnast kõrvaldati vaid kõige käremeelsemad stalinistid. Aegapidi toimus ka represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist. • 1959.a.-ks pöördus Eestisse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud tagasi pöörduda oma kodukohta.

4. majandus • Põllumajandus toibus kollektiviseerimisjärgsest laosest. • 1958.a. kaotati masintraktorjaamad e. MTJ-d. • 1950. aastatel jätkus Eesti tööstuse hoogne arendamine suuriiklikest vajadustest lähtuvalt. Oluliseks oli põlevkivitööstuse arendamine. Käiku lasti Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust elektrienergiast läks välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse. • 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Kasvas ka tööstus- ja tsiviilehitus. • Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt ja sissetoodava tööjõu kasutusevõtu teel. Kasvas oluliselt migratsioon. • Paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal 1957-65, mil enamik tööstusest allutati vahetult liiduvabariigi kontrollile. • 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduste tootmisele.

5. Kultuurielu - kuldsed kuuekümnendad • Tähelepanuväärseim muutus oli vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus • Kultuurielu elavnemise ja uue haritlaspõlvkonna lülitumisega aktiivsesse loometegevusse kaasnes 1960. aastate alguses ka poliitiliste olude liberaliseerumine. • Kultuurielu elavnemist ja poliitiliste olude tuntavat liberaliseerumist sellel perioodil tähistab mõiste „kuldsed kuuekümnendad“ , mil toimus füüsilise vägivalla kadumine, elementaarse isikuvabaduse ilmnemine, ühiskonna avatuse suurenemine, eneseteostusvõimaluste suurenemine, noorte aktiivsuse kasv, eripalgelise demokraatliku liikumise kujunemine.

6. Kontaktide tihenemine muu maailmaga • Hruštšovisula-ajal taastusid ka otse-kontaktid muu maailmaga. • Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome ning Põhja-Eestis nähtavad Soome TV saated. • 1965.a. taastati regulaarne reisilaevaliiklus Helsingiga. • Tõepärast informatsiooni maailmas vahendasid välisraadiojaamad: Ameerika hääl, Vabadusraadio.

7. stagnatsiooniperiood • Aastail 1969-1977 süvenes poliitilis-administratiivne kontroll. • 1968.a. surusid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkias maha riigi demokratiseerimise püüdlused nn. Praha kevade. • Kindlatesse raamidesse suruti komsomoliorganisatsioon. Laienes bürokraatia. • Tugevnes tsensuur, raskenesid kontaktid muu maailmaga. • 1965.a. likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning järk-järgult tugevnes taas tsentraliseeritud käsumajandus. 1978.a. asendati Eesti NSV juhtkonnas Johannes Käbin täiesti umbkeelse Karl Vainoga. Algas uus venestusaeg Eestis.

8. Uus venestamiskampaania • Aastail 1978-1982 toimus venestuse forsseeritud rünnak. • 1978.a. võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest, mis omistas vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. • Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks oli kakskeelsus. Esmajoones pidi vene keele osatähtsus oluliselt suurenema hariduses. • Vene keele senisest veelgi laialdasem kasutuselevõtt saavutas haripunkti 1980. aastal, mil hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli I klassis ning oluliselt suurendatu ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles.

9. vastupanu • Vastupanuliikumises asendus metsavendade relvavõitlus 1950. aastatel põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega. Üheks noorte salaorganisatsiooniks oli Eesti Rahvuslaste Liit. • 1960. aastate teisest poolest asendas senist põrandaalust noorsooliikumist eripalgelised demokraatlikud liikumised. Tekkis dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. • Balti pagulaste ühistööna loodi 1966. a. ühine organisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema ÜRO-lt toetust Baltimaade iseseisvuse taastamisele. • 1972.a. koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. • 1970.a aastatel olid peamisteks vahenditeks said avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning välisriikide valitsustele. • 1978.a asutati Stockholmis Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. • 1978.a. hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“, kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated. • Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ning omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine

10. Balti Apell ja 40. kiri • 1979.a. koostasid Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad avaliku ühiskirja, mis sai tuntuks Balti Apelli nime all, mis läkitati NSV Liidu, Saksa Liitvabariigi, Saksa DV jt. riikide valitsustele kui ka ÜRO peasekretärile. • Selles ühiskirjas nõuti MRP lepingu salajaste lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. • 1980.a. okt-nov-skoostati grupi haritlaste poolt avalik kiri, mis kandis nö 40 kirja nime. See oli adresseeritud Eesti kesklehtede toimetustele ja ajalehele „Pravda“. • 40. kirjas juhiti tähelepanu rahvussuhete pingestumisele ja eesti keele ahistamisele. • Kirjale kirjutasid alla 40 tuntud vaimu ja loomeinimest sh.PriitAimla, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Andres Tarand, Mati Hint, Fred Jüssijt., kes lootsid teadvustada ühiskonnas kuhjunud probleemidele ja eestlaste olukorrale. • Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele arreteerimiste ning läbiotsimistega • Enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi vangistati ning nad mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. TÜ õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri hiljem vanglas.

11. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil • 1953.a. moodustas USA Esindajatekoda komisjoni nn. Kersteni komisjon, mis uuris 1940.a. sündmusi Baltikumis ja avaldas 1954 aruande, kus kirjeldatakse NSV Liidu jõu ja vägivallapoliitikat. • 1966.a. loodi Balti pagulaste poolt ühine organisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema ÜRO-lt toetust Baltimaade iseseisvuse taastamisele. • 1975.a. teatas USA president G. Ford, et USA ei tunnusta kunagi Leedu, Läti ja Eesti inkorporeerimist NSV Liitu. Selle avaldusega ühinesid Suurbritannia, SLV ja Prantsusmaa. • 1983.a. kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. • Balti Apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. • 1987.a. võttis Euroopa Nõukogu vastu resolutsiooni, milles nõuti Balti riikide enesemääramisõigust.