Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamine ja arendamine meede 3.2

1. VÄÄNA MÕISATALL-TÕLLAKUURIJA SISEHOOVI RESTAUREERIMISEKS-KONSERVEERIMISEKS NING KASUTUSELEVÕTUKS KULTUURIKESKUSENA Projektikavand Deiw Rahumägi Jan 2009

2. Eesmärk Omalagatuse, koostöötahte ning sotsiaalsete suhete tugevdamine; Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine; Külade elukeskkonna ning kultuuripärandi säilitamine; Külailme taastamine ja elukvaliteedi parandamine ; Uudsete lahenduste leidmine erinevate teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parendamine Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamine ja arendamine meede 3.2

3. Mittetulundusühing, sihtasutus või väikeettevõte; Tegutsenud rohkem kui 6 kuud; Objekt peab kuuluma taotlejale või olema vähemalt 5a kasutusleping; Asukoht või piirkond peab olema väiksem kui 4000 elanikku; Peab omama kaasrahastust 30 % Nõuded taotlejale

4. Maksimaalne toetus on 4693980 krooni perioodi jooksul Aastane toetus on 938796 krooni ühe taotleja kohta Lammutamise puhul kuni 150 000 krooni aastas taotlejale Omafinantseering Tallinnaga piirduvatele omavalitsuste territooriumitel tegutsevatele organisatsioonidele 70% Rahastamine toimub sildfinantseerimise põhimõttel. Projekti taotlusi võetakse vastu kuni 28. 01.09 PRIA maakondlikes büroodes. Projekti taotluse maht

5. Arhidektuurne ideekavand • Arvestades Vääna mõisa tall-tõllakuuri varemete arhitektuurilist tähendust, on mõeldav nende korrastamine eeskätt konserveerimis- ja restaureerimisprintsiipidest lähtuvalt ja arvestades kogu Vääna mõisa ajaloolis-kultuurilist väärtust. • Maksimumprogramm • Miinimumprogramm

6. Olemasolev olukord • Praeguseks on Vääna mõisa omaaegsest sõiduhobuste tall-tõllakuurist järel vaid varemed. • Püsti on idapoolse osa põhimüürid, hoone läänepoolne ots on täielikult hävinud, kaduma on läinud hoone lõunaküljel olnud kaaristu. • Osa majast seisab praegu katuse all, pole tegu algse katusega, vaid see on rajatud üksnes seal praegu asuva puukuuri kaitseks. • Tall-tõllakuur on küll varemeis, on tal Vääna mõisaansambli üldilme kujundamisel veel sellisenagi oma koht. • Hakkavad silma igale mõisa sissesõitjale. • Lisaks tall-tõllakuurile on kuulunud ansamblisse ka siseõue vastas asunud abihooned. Ka need kunagised hooned on varemetes, katuseta ja lõplikult hävimas.

7. Miinimumprogramm • Sisehoovi kohandamisel etenduskohaks on ette nähtud lähtuda neid ümbritsevate müüride maksimaalse säilitamise põhimõttest. Uute müürilõikude juurdeladumine on mõeldud vaid konstruktiivsetel jms. kaalutlustel. Osa müürilõike tuleb konserveerida, eriti avariiohtlikes müürilõikudes. • Sisehoovi pind tasandada. Juhul, kui varem pinnakatteks on olnud munakivisillutis jm., siis tuleb see ennistada. Sisehoovi uus kate võiks olla näiteks tellispurukate. • Etenduste korraldamiseks on ette nähtud puitpingid või istmed ja lava nii, et nad sobituksid ümbrusesse võimalikult valutult. Nii istmed kui ka lava on mõeldud teisaldatavad, mis annaks võimaluse neid etenduste vaheliseks ajaks ka ladustada. Lava on mõeldud metall või liimpuittaladega konstruktsioonis koos tekstiilkangast kattega. Oma kujult meenutab ta kalessi. • Tall-tõllakuuri idapoolsesse, praegu katuseta ossa on võimalik paigutada esinejatele ja muuseumile vajalikke ruume.

8. Maksimumprogramm • Ideelahenduses püütakse maksimaalselt taastada tall-tõllakuuri välisilme selle algsel, s.t. 19. saj 40. aastaist pärineval kujul, müüride maksimaalse säilitamise põhimõttel • Puuduolevad hooneosad on mõeldud projekteerida vanimaist nende kohta olevast pildimaterjalist. • Mõningad muudatused lubatavad, hoone hoovipoolsetel külgedel • Lõunasse avanev fassaad on ette nähtud taastada võimalikult esialgsel kujul- pika 15-avalise kaaristuga. • Detailides, mille kohta pole piisavalt pildimaterjali, arvestatakse stiilianaloogiat ja materjali, mis on teada teistest Eesti mõisatest. • Hoone oli krohvitud kahel eri viisil: räästakarniisid ja nende all olevad vööd, samuti akna- ja ukseavasid piiravad raamistused– silekrohviga, nende vahele jäävad pinnad aga krobekrohviga. • Eri toonid: esimesed pinnad valged, teised hele ooker-kollased. Hoonet kattis punastest kividest kelpkatus, mille hari ja servad olid samuti valgendatud. • Sisearhitektuuris eksponeeritakse kunstiväärtuslikke detaile oma algsel kohal. Uuest kasutusest tulenevad vajalikud konstruktsioonid, detailid, lahendatakse kaasaegselt ja kergkonstruktsioonis. • Kõrge kelpkatuse alla jäävat pinda on mõeldav kasutada teise ehk katusekorrusena. • Sisehoovis abihooned taastatakse oma algses gabariidis ja mahus. Paekivimüürid restaureeritakse, hävinud müürid laotakse samast paekivimaterjalist analoogselt olemasolevale. • Et eraldada talli sisehoov müratekitavast lähedal asuvast maanteest, on ettepanek taastada kunagi eksisteerinud paralleelselt maanteega kulgenud hoone kõrge välis-(piirde)müür ja vormistada see sisehoovi pool varjualusena. • Tall-tõllakuuri esise katmiseks soovitavalt kasutada kas munakivi- või puupakksillutist (viimast loeti hobustele eriti sobivaks).

10. Tall-tõllakuuri eestvaade

11. Tall-tõllakuuri sisehoov

12. Tall-tõllakuuri kasutus • Tallihoonet on ette nähtud kohandada ja kasutada näitusesaalina ja muuseumina koos väikese kohvikbaariga ja muude abiruumidega (tualettruumid). • Tallihoone teisele korrusele on võimalik rajada käsitöökoda või erinevad töötoad rahvuskultuuri edendamiseks • Sisehoovi abihoonesse on mõeldav rajada spordisaal ning abiruumid koolile ja laululava inventari jaoks.

13. 2009 aasta tegevuskava • Hävinenud ja maapõues peidusolevate konstruktsioonide väljakaevamine; • Hoonetes ajutiste juurdeehituste lammutamine; • Olemasolevate seinte ja vundamendi teh. seisukorra määratlemine; • Põhiprojekti projekteerimine; • Siseõue ja tallide põrandate avamine; • Vajadusel väliuuringute teostamine