1 / 26

TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP)

TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP). Mõisted ja mõõtühikud. Temperatuur Erisoojus Kütteväärtus Energiahulk Soojushulk Faasimuutussoojus Võimsus Rõhk. Soojusülekanne Soojusjuhtivus Kiirgussoojusvahetus Konvektiivne soojusülekanne Soojusläbikanne. Mõisted. Temperatuur.

jerrod
Télécharger la présentation

TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP) Mõisted ja mõõtühikud

  2. Temperatuur Erisoojus Kütteväärtus Energiahulk Soojushulk Faasimuutussoojus Võimsus Rõhk Soojusülekanne Soojusjuhtivus Kiirgussoojusvahetus Konvektiivne soojusülekanne Soojusläbikanne Mõisted

  3. Temperatuur • Olekuparameeter, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna. Molekulaarkineetiline teooria käsitleb temperatuuri kui molekulaarse liikumise keskmist kineetilist energiat. Kasutusel on mitu temperatuuriskaalat: Kelvin (T, K), Celsius (t, °C), Fahrenheit (t, °F) jne

  4. Erisoojus • Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Tähistus - c, J/(kg·K)

  5. Kütteväärtus • Soojushulk, mis vabaneb ühe kg (gaasidel nm3) kütuse põlemisel. Kasutatakse alumise ja ülemise kütteväärtuse mõistet. Tähistus - W, kW·h/kg

  6. Energiahulk • Energia , mis kulub või eraldub mingis protsessis. Energia ülekande vormid on töö ja soojus. Tähistus - Q, J

  7. Soojushulk • Soojuse vormis ülekantud energia hulka nimetatakse soojushulgaks. Tähistus – Q, J

  8. Faasimuutussoojus • Soojushulk, mis eraldub või absorbeerub aine massiühiku isobaarsel üleminekul ühest faasist teise. Tähistus – z, J/kg

  9. Võimsus • Ühe ajaühiku jooksul toodetav või tarbitav energia. Tähistus - P, W

  10. Rõhk • Pinnaühikule normaali suunas mõjuv jõud. Tähistus - p, Pa (1 Pa = 1 N/m2)

  11. Soojusülekanne • On soojuse ülekandumine ühelt objektilt teisele. On tuntud kolm põhilist soojusülekande moodust: soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Tähistus – Q, W/m2

  12. Soojusjuhtivus • On nähtus, mille juures soojuse levik kehades toimub keha mikroosakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Ainet iseloomustav suurus on soojusjuhtivustegur, mis sõltub aine olekust ja struktuurist.

  13. Kiirgussoojusvahetus • Kehade soojusvahetus elektromagnetilise kiirguse tulemusel. Tähistus – E, W/m2

  14. Konvektiivne soojusülekanne • Soojuse levik vedeliku või gaasi ühest punktist teise üksikute vedeliku või gaaside osakeste liikumise ja segunemise tulemusel. Tähistus – q, W/m2

  15. Soojusläbikanne • On protsess, kus soojus levib konvektiivselt või kiirguse teel seina pinnale, läbib soojust juhtiva seina ja väljub teise ruumi konvektiivselt ja kiirguse teel. Tähistus – Q, W

  16. Mõõtühikud

  17. SI süsteemi põhiühikud • Pikkus meeter, m • Mass kilogramm, kg • Aeg sekund, s • Elektrivoolu tugevus amper, A • Temperatuur Kelvin’I kraad, K • Valgustugevus kandela, cd

  18. Mõõtühikute teisendamine • Pikkus • Mass • Aeg • Temperatuur • Energiahulk • Võimsus • Rõhk

  19. Pikkusühikud • Meeter, m • Toll, in 1 in = 0,0254 m • Jalg, ft 1 ft = 0,3048 m • Jard, yd 1 yd = 0,9144 m

  20. Massiühikud • Kilogramm, kg • Nael, lb 1 lb = 0,4536 kg

  21. Ajaühikud • Sekund, s • Minut, min 1 min = 60 s • Tund, h 1 h = 3600 s • Ööpäev, p 1 p = 86400 s

  22. Temperatuuriühikud

  23. Energiaühikud

  24. Võimsusühikud Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 Gcal/h = 1,163 ·103 KW

  25. Rõhuühikud Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 bar = 105 Pa

  26. Mõõtühikute detsimaalkordajad Ttera- 1012 =1 000 000 000 000 Ggiga- 109 =1 000 000 000 Mmega- 106 =1 000 000 k kilo- 103 =1 000 h hekto- 102 =100 da deka- 101 =10 d detsi- 10-1 =0,1 c senti- 10-2 =0,01 m milli- 10-3 =0,001 μ mikro- 10-6 =0,000 001 n nano- 10-9 =0,000 000 001 p piko- 10-12 =0,000 000 000 001

More Related