Kus viga näed laita, seal kuidas aitad?

1. Kus viga näed laita, seal kuidas aitad? Valga Jaanikese Kool Carmen Kruška

2. Lapsevanema mure Terve õhtu õpime, aga üle kolme ei saa! Miks laps ei oska?

3. Tekste võime rühmitada • Osalejate rolli järgi: • dialoog, monoloog • Funktsiooni järgi: • kirjeldus, jutustus, arutlus, spetsiifilised tekstid • ( matemaatika tekstülesanded, tarbekiri, juhendid) • Teabetekstid • Tarbetekstid • Publitsistlikud tekstid • Graafilised tekstid • Õppetekstid: • kirjeldus, määratlus, definitsioon, selgitus • Elektroonilised tekstid • Aimetekstid • Keeleõpetuse • tekstid : etteütluse tekstid, harjutused • Ilukirjandulikud tekstid

4. Teksti mõistmine kui protsess Mati viskas kivi kaupluse aknasse. Mööda tänavat lähenes politseinik. Poiss jooksis plangu taha.

5. tekstist hangitav teave taust- teadmised Tekstibaas so teksti kujutlus episoodi- mälus taust- teadmised Situatsiooni- mudel tekstibaas so kujutlus olukorrast, sündmusest; sarnaneb tekstis esitatuga; on individuaalne!!

6. Teema mõistmine saab aru teksti sisust üldine kujutlus detailne mõistmine peamõtte mõistmine teada olev ja uus teave kasutatud keelevahendid sõnum ja selle eesmärk järeldused mõistab eristab pöörab thp teeb

7. Kirjaliku teksti mõistmist raskendavad • Puudub suhtlussituatsioon ja –partner, teksti tajumine on puudulik või ebatäpne; tajumise probleemid (ebatäpsus, ajaliste suhete ja seoste halb tajumine); taustteadmised on vähesed, ei suuda infot tuletada; ei kajasta loogilist rõhku, intonatsiooni • Lugeja lühimälu on seotud kokkulugemisega (mehhaaniline lugemine); või laps unustab kiiresti

8. Mõtestatud vaikne lugemine • on võimalik alles ladusa lugemise etapil! Mida primitiivsem on lugemistehnika, seda olulisem on loetava teksti mõistmiseks selle artikuleerimine. • Varem laps kas artikuleerib loetavat teksti hääletult (veerimise etapp) või pidurdab ka nähtavaid suuliigutusi (sõnahaaval lugemise etapp)

9. 3. Puudlik analüüsioskus ja teksti mõtte ja põhjuslike seoste mittemõistmine 4. Sõnade kasutussagedus ei vasta lapse kogemusele: pikad laused, pikad, tundmatud ja abstraktsed sõnad, terminite rohkus, struktuuri keerukus (kasuta ära tekstide samatüübilisus: loe ette tekste!); 5. Puudulik orienteerumine tekstis kuitervikus

10. erinevate strateegiate • valdamise oskusest Teksti mõistmine sõltub ? • teksti struktuurist • ja funktsioonist • tekstikeerukusest • (teema, sõnavara, laused) • teksti pikkusest • ja sisust

11. Tekstimõistmisstrateegiad 1) • Propositsioonistrateegia: lause mõistmine 2. Lokaalse sidususe strateegia: lausete vahelise seose mõistmine 3. Visualiseerimisstrateegia: kujutluspildi loomine, täpsustamine, kirjeldamine

12. 2) 4.Makrostrateegiad: eesmärgiks on luua tekstist terviklik kujutlus • Stseenide, nende järjestuse teadvustamine • Lõikude/kogu teksti sisu kokkuvõtlik sõnastamine • Skeemistrateegia (stsenaariumi ette kujutamine lugemise käigus) 5. Orienteerumine tekstis 6. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia

13. 1.Lause mõistmine sõltub • sõnade struktuurist ja konkreetsusest/abstraktsusest • kas on samaviitelisi sõnu, mõttelünki lausete vahel; täiendeid, vabu määrused. • lausete struktuurist ja väljendite tuttavusest

14. Baaslausete moodustamine (tee pikast lausest 5 lauset; tee üks pikk lause) • Kõrge harulise puu okstel elas väike heasüdamlik orav. Puu okstel elas orav. Puu oli kõrge. Puu oli haruline. Orav oli väike. Orav oli heasüdamlik.

15. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).

16. -Vana-Liivimaasise –ja välisvõitluse vähenemine soodustas rahvastiku juurdekasvu.. -XVI sajandil elas Eesti territooriumil ligi 300 000 inimest. -Eestis elas ka paarkümmend tuhat sakslast. -Sakslased elasid põhiliselt linnades. -Eestis elas mõni tuhat rootslast. -Rootslased elasid Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel. -Noarootsi oli 16. sajandil mitte poolsaar, vaid saar.

17. Naine ostis pirne. Naine oli vana. Naisel olid tumedad prillid. Naine ostis pirne turult. Pirnid olid suured. Pirnid olid magusad. Naine ostis pirne. suured Tumedad prillid vana magusad turg Tumedate prillidega vana naine ostis turult suuri ja magusaid pirne.

18. Lause eristamine mittelausest (Väike elas) • Järelkordamine; korralduste täitmine • Lause leidmine tekstist (kuidas on öeldud) Leia tekstist ja loe vastus • Missuguse puu okstel elas orav? • Missuguse kujuga oli puu oks? • Kas orav oli suur? • Miks kutsuti rootslasi rannarootslasteks? • Verifitseerimisharjutused (… suur orav, aga oli hoopis väike orav) • Tähenduse võrdlemine

19. 2.Lausete vahelise seose mõistmine Vajalikuks osutuvad: a) isiklikud teadmised loetu kohta Poiss läks metsa. Seal nägi ta oravat. Loomake istus puu otsas. b) toetumine skeemidele

20. c) sündmuste modelleerimine aplikatsioonidega d) teabe ühendamist eeldatavatele küsimustele vastamine; küsimuste sobitamine lõigujuurdeja sõnastamine esitatud küsisõnadega, tekstiga e) valiklugemine, kahe või enama lause leidmine - Kus mängisid lapsed palli? Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli.

21. f) hüpoteeside püstitamine (milleks tegi? mida võis näha?) Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli. Miks Mati läks saali? g) järeldamine ja teabe tuletamine (elementaartegudest ja teksti ainevallast tulenevad), mis arvestab sündmuste tõenäosusega; Mida Mati hakkas saalis tegema? h) mõttelünkade mõistmine

22. Jüriöö ülestõus , sellele järgnenud julmad repressioonid ja „must surm“ vähendasid Eesti elanike arvu 14.sajndi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).

23. keskpaigaks ! erinevad käänded keerulised sõnad väga pikk lause inimeseni. repressioonid ja „must surm !isiklikud teadmised Millal toimus Jüriöö ülestõus? Missugustest aastatest räägitakse? Miks see olukord niisugune on? Palju oli elanikke Eesti territooriumil enne seda?

24. b) toetumine skeemidele: Sündmus/ tingimused Jüriöö ülestõus Repressioonid „must surm“ Inimesed surid Elanike arv vähenes tegevus tulemus tulemus hinnang Negatiivne mõju

25. i) lause seostamine eelnevaga Jüri läks metsa.….Seal nägi ta puravikke. • Jüri läks metsa. • Jüri nägi metsas puravikke.

26. 3.Terviklikukujutluse loomine eeldab • Kõneakti paralingvistiliste tunnustega arvestamist: intonatsioon, kõne tempo • Suhtlussituatsiooni tajumist: orienteerumine situatsioonis (esemed, tegevus; meelitamine, veenmine) • Teadmiste olemasolu (mälus) partnerist ja sarnastest suhtlussituatsioonidest ning suhtlemise sotsiaalsetest reeglitest

27. Töövõtted: • valik- ja temaatiline lugemine • teksti peamõtte sõnastamine • üldistavate lausete, sõnade leidmine, markeerimine, tugisõnade välja kirjutamine • kavastamine, graafilise plaani koostamine • mõtte-, ideekaardi koostamine • verbaalne/kokkuvõtlik jutustamine ümberjutustus • teesid • ennustamine

28. Probleem • Teadmised kirjeldatud sündmustest on fragmentaarsed või puuduvad hoopis • Abstraktse sisuga tekstid ei soodusta konkreetsete mälukujutluste kasutamist • Teksti sisu ei vasta harjumuspärastele struktuuridele (ootamatud sündmused) • Vastuolu(näit: Jaaniussikese nägemiseks peab tule ära kustutama!)

29. Tervikliku kujutluse loomine tuttavate stseenide ettekujutamine skeemina: Abiks eelteadmised ja kujutlused samatüübilisest tekstist sisu ja teadmised ühendamine täpsustamine teave mälus isiklik kogemus uute loomine tajutav tekst

30. Terviklikukujutluse loomiseks on vaja • teadvustada ja järjestada stseene • sõnastada kokkuvõtlikult lõikude ja teksti sisu; tuletada allteksti (kustutamine,üldistamine, makrostruktuuri konstrueerimine teksti lõpus võimaldab tekstisorienteeruda) • luua hüpotees ja situatsioonimudel (alltekst, autori, partneri kavatsus)

31. Talv ? Oli külm. Päike paistis heledalt. Äkki ilmus taevasse suur must pilv. Hakkas sadama lund. Puhus tuul, lendasid kollased puulehed. ? Suvi ? Sügis ? Talv Sügis ? (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,251 lk.)

32. Antsuga juhtus iga päev pahandusi. -Kui sageli juhtus Antsuga pahandusi? -Mis sõnadega on seda öeldud? -Otsusta, kas Ants tegi pahandusi iseendale või teistele? Mis sõna sulle seda ütleb? -Loe, kellega juhtus pahandusi! (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,250 lk.)

33. repressioonid ja „must surm“ Jüriöö ülestõus Eesti elanike arv Sõdadeta periood maarahvas sakslased Eesti rahvaarv rannarootslased Tallinn Linnad Tartu ülejäänud Eesti linnad

34. 4. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia 1.Puuduva või varjatud teabe tuletamise eesmärk: • tuletada tekstis puuduv teave • küsimuste abil selgitada välja puuduv info: (toimumise aeg, koht). 2.Keeleliste väljendusvahendite analüüs ja nende teadvustamine: • Leia sõnad, mis kirjeldavad …/ mis väljendavad….)

35. Ilm on päikeseline, kuid jahe. (vastandav) • Tunnid lõppesid ja Mari saab nüüd koju minna. ( järeldav) Tore, et sa tulid, muidu ma ei oleks tööd valmis saanud. (järeldav) • Karu ehk mesikäpp elab metsas. (seletav) • Jüri enne mängis, pärast puhkas. (ajaseos) • Pirn ja õun./ Mitte pirn, vaid õu./ Pirn või õun./ Õun ehk ubin. /Ei pirn ega õun. • Kirjuta vihikusse sõna, milles on kolm või neli tähte ja mis lõpeb d-tähega. / … sõnad, milles on kolm või neli tähte või lõpevad d-tähega.

36. Mart käis suusatamas kas esmaspäeval või teisipäeval. Ants suusatas teisipäeval ja kolmapäeval. Karl sõitis reedel ja pühapäeval ehk puhkepäeval. • Poisid lõpetasid raske treeningu ja…/ ,kuid…/ ,niisiis…/ ,seetõttu … • Keegi räägib minust mulle („Sa..“ / „... ütles, et ma..“) mulle iseendast („Ma…“./ „……….. et ta..“) mulle kellestki kolmandast („Ta…“./ „...ütles, et Mari…“).

37. Verbaalne tekstimudel Taat läks jahile Taat kohtas jänkut Taat tulistas Jänes põgenes Taat hakkas jooksma Oli tunda suitsu Metsas algas tulekahju Jänes hüppas välja Loomad oskavad pääseda Taat jooksis jänkule järele Jänes aitastaadil pääseda Jänku jalad olid kõrbenud Taat tõi jänku koju Taat ravis jänku terveks Jänku päästis taadi. Tänulik taat ravis jänku terveks. . (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu: TÜ Kirjastus, 2002,256 lk.)

38. Ohud Otu tegevused Õnnelikud juhused Rebane Jooksis puu otsa, istus mitu tundi oksal. Koer ajas rebase ära. Otu teel hiired, kalad, linnud, oja. Hakkas hiiri küttima, linde ja kalu püüdma. Nälg ja janu Magamiskoha puudumine Kinniste ustega heinaküün. Otsis ohutut kohta. Jooksis padrikusse, rabeles. Paks padrik takistas öökulli. Öökull Talve lähenemine Nägi vaeva, pingutas keha ja vaimu, elas iseseisvalt kogu suve. Perenaine sai kassist teada, peremees otsustas Otu koju tuua Probleemi analüüs tabeli kujul (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,257 lk.)

39. Teksti mõistmine õnnestub, kui Valmistab ette küsimused/korraldused: stsenaariumi taastamine, teabeüksuste teadvustamine, lokaalne sidusus, tuletamine ja järeldamine, keeleüksuste aktiveerimine, peamõtte ja allteksti sõnastamine. Küsimuste raskusaste: Kes-Mis? Mida teeb? Kus? Millal? Missugune? Kuidas? Miks? Milleks? Valmistab ette teksti taastamise: pildid, skeemid, verbaalne abi; ettevalmistus, protsessi suunamine, järeltöö.

40. Püüab hoiduda võõrsõnadest, tundmatutest ja harva esinevatest sõnadest. • Selgitab tundmatuid sõnu, teeb üldistusi. Kasutab täpseid väljendeid. • Ei liialda oskussõnadega, detailidega. • Eelistab lühemaid sõnu ja lauseid, paigutab • seotud sõnad teineteise lähedusse. • Kasutab tegusõnu pöördelistes vormides. • Eelistab rinnastavaid sidesõnu: ja, ning, ega, ehk, või, vaid, kuid, aga, ent. • Püüab vältida alistavaid sidesõnu: et, kui, kuna, kuni, nagu, ehkki, kuigi, sest et, enne kui. • Kasutab suuremat kirja šrifti ja reavahet.

41. Loeb hästi, mõistab lause tähendust. • Mõistab lause tähendust ja oskab selle mõtet seostada ning ühendada seda tervikuks. • Oskab tuletada tekstis sõnastamata teavet. • Orienteerub tekstis, oskab teavet otsida. • Leiab testis oleva peamõtte (alltekst/varjatud mõte) ja sõnastab selle. Jaotab teksti stseenideks/lõikudeks. Määratleb täiendavainfo ja selle esitamise viisi. Sõnastabpeamõtte(põhisisu) ja allteksti.

42. Kõik algab arusaamisega lugemisest, alles siis saab rääkida kirjutamisest Õpetajate Leht 30.märts 2012 ALLI LUNTER , Villjandi maagümnaasiumi eesti keele õpetaja Liiga tihti kuulen tunnis õpilase kurtmist, et lugesin korralikult läbi, aga aru ei saanud. Ainus võimalus on uuesti lugeda. Kui mõte järele ei tule, tuleb teksti tagasi võtta. Teksti tuleb lugeda nii kaua, kui aru saadakse, sellel asjaolul põhineb kogu õppimine.

43. TÄNAN!

44. Kasutatud kirjandus: • Karl Karlep. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk 233-258. • Kaja Plado. Erinevad tekstiliigid ja nende käsitlus. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006. • Kaja Plado. Tekstide rühmitamine. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006.