1 / 18

Arutleva kirjandi A ja O

Arutleva kirjandi A ja O. Kõige tähtsam reegel:. See, mida tahad oma kirjandiga öelda, kuhu tahad välja jõuda, peab selge olema enne kirjutama asumist. See sõnum moodustab teksti selgroo, telje. Ühtse ideeta kujuneb tekstist vaid uitmõtete kaos, mitte loogiline, tihe ja terviklik mõttearendus.

Télécharger la présentation

Arutleva kirjandi A ja O

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Arutleva kirjandi A ja O

  2. Kõige tähtsam reegel: • See, mida tahad oma kirjandiga öelda, kuhu tahad välja jõuda, peab selge olema enne kirjutama asumist. • See sõnum moodustab teksti selgroo, telje. • Ühtse ideeta kujuneb tekstist vaid uitmõtete kaos, mitte loogiline, tihe ja terviklik mõttearendus. • Kirjuta sellest, mida valdad, mis sulle korda läheb, sind puudutab. Võhiklikkuse lõhn on kaugele tunda. Kui valdkond on sulle võõras, ei suuda sa sellest ka veenvalt kirjutada.

  3. Teema • Loe teemat tähelepanelikult, jätmata vahele ühtki sõna. • Kontrolli, et tead iga sõna tegelikku tähendust. Ära arva, et tead – tea! • Mõtle läbi, kas teema suunab konkreetsema lahenduse poole või jätab tõlgendamisel vabad käed. • Kui teema on lai, mõtle see enda jaoks konkreetsemaks. • Kui teemal on kaks poolt, tuleb mõlemale kirjandis enam-vähem ühepalju ruumi pühendada. Kumbagi poolt ei tohi ignoreerida.

  4. Sissejuhatus • juhatab teema juurde, annab eelteadmisi; • viitab autori põhiideele; • on lühike (tavaliselt 4-5 rida). • Kui kirjandi teema on lai või ebamäärane, tuleb SJ-s teemat piiritleda, näidata, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab. • Kujundliku pealkirja puhul tuleb SJ-s selgitada, kuidas autor teemat tõlgendab.

  5. Sissejuhatus • Sissejuhatus ei analüüsi. Nähtusi, probleeme lihtsalt nimetatakse. • Tavaliselt alustatakse üldisemaist lauseist ning liigutakse konkreetsema käsitluse poole. • Sissejuhatuse lõpus sõnastatakse probleem väitlausena. • Sissejuhatuse lõpulause on kõige olulisem: see annab võtme teema arenduse mõistmiseks.

  6. Sissejuhatus: nipp • Kui oled sissejuhatuse kirjutamisega hädas, jäta selle koostamine viimaseks, kui kirjandi põhiosa on valmis. Nii näeb täpsemalt, millist algust kirjand vajab, ning sissejuhatus ja teema arendus ei lähe omavahel vastuollu või eri mõtteradu. • Samuti peaks see tagama stiililise ühtsuse.

  7. Teema arendus • Teema arendus sisaldab arutluse põhiväiteid, nende tõestusi ja järeldusi. • Tekst ei tohi koosneda üksnes väidetest. Väidetut tuleb põhjendada, selle üle arutleda, näidata probleemi erinevaid tahke, näidata seoseid teiste sarnaste nähtustega. • Argumente peavad toetama näited. • Jälgi, et arutlus moodustab loogilise, sidusa mõttearenduse, et mõttekäik on selgelt kirjas ning kusagil ei teki järske küsitavaid teemavahetusi.

  8. Lõik • Teema arendus jagatakse sisulõikudeks. • Sisulõike võiks olla 3-5 ja need kõik peavad vastama teemale. • Lõik peab olema optimaalse pikkusega. • Liiga lühikesed lõigud viitavad pealiskaudsusele, sest paari-kolme lausega pole võimalik arutleda ega analüüsida. • Lühikeses lõigus jääb ideelause mõte välja arendamata. • Liiga pikad lõigud viitavad heietamisele ning sisaldavad sageli mõttekordusi või liiga pikki näiteid.

  9. Lõik • Sisuliselt hõlmab lõik ühe olulise probleemi arendust või üht lähenemisvõimalust probleemile. • Lõigu tähtsaim osa on ideelause (juhtmõte), mis tavaliselt alustab lõiku. Ideelause mõte peab olema selgelt sõnastatud. • Ideelauset toetavad tugilaused, mis kõik on selle teenistuses, avades, selgitades, põhjendades ja analüüsides ideelause mõtet, tuues selle kohta näiteid. • Kõik tugilaused peavad ideelausega haakuma, lõik peab olema mõtteline tervik. • Jälgi, et igal lausel lõigus oleks sisu. Ära kirjuta tühikäigul loba.

  10. Näited • Ükski kirjand ei tööta näiteita. Need aitavad mõista käsitletava nähtuse või probleemi olemust ning muudavad teksti huvitavamaks. • Vali näited targalt: mida kaalukam näide, seda veenvam arutlus. • Sobiva näite leidmiseks pöördu kirjanduse, kultuuri või ühiskonna poole. Kasuta ilu- või ajakirjandust, teatmeteoseist või õpikuist loetut vms. • Arutlev tekst ei ole isiklik! Seetõttu pole isiklikud probleemid olulised ning nende lahkamist tuleb arutlevas tekstis vältida.

  11. Näited • Kontrolli, et näide tõepoolest sobib sinu ideelauset illustreerima. • Näide peab olema konkreetne. See, et kirjutad ebamäärase ja vihjelise lause ette “näiteks”, ei muuda veel järgnevat näiteks. • Näide ei tohi kujuneda ümberjutustuseks. • Näidet tuleb analüüsida, selgitada, mõtestada, et see sinu väiteid toetaks. Loetelust või lihtsalt mainimisest ei piisa.

  12. Kokkuvõte • Kokkuvõte on autori viimane võimalus lugejale midagi väita või teda mingil moel mõjutada, suunata. • Hea kokkuvõte aitab sõlmida lahtised otsad, koondada laialivalguva jutu või ebamäärase probleemikäsitluse. • Halb lõppsõna või kokkuvõtte puudumine võib muidu päris õnnestunud kirjandi ära rikkuda.

  13. Kokkuvõte • KV-s tuuakse esile teksti tuum, sõnastatakse põhiidee; • antakse käsitletule hinnang; • juhitakse tähelepanu kellelegi või millelegi; • esitatakse teemaarenduse arutelust ja näiteist tulenev loogiline järeldus, lõpetatakse mõttearendus; eriti oluline on lõpplause. • Kokkuvõte paneb arutelule punkti. SJ-s püstitatud probleem peab olema saanud lahenduse.

  14. Kokkuvõte: näpunäiteid • Hea lõpetus on nagu alguski selge, lihtne ja täpne ning mõttetihe. • Kokkuvõttes esitatud järeldused peavad kindlasti välja kasvama töös esitatatud seisukohtadest ja olema põhjendatud. • Lõppsõna ja sissejuhatus peaksid moodustama ühtse loogilise terviku ning olema enam-vähem ühepikkused. • Lõpetus peab mahtuma ühte lõiku.

  15. Kokkuvõte: näpunäiteid • Ära esita kokkuvõttes uusi argumente ega püstita uut probleemi. • Väldi tundelisust, loosungeid, üleskutseid ja paatost. • KV ei tohi kujuneda teemaarenduse referaadiks – ära korda juba öeldut. • Lõpetuse ideesõnastus peab üldistama, jõudma kõrgemale tasemele kui sisulõikudes järeldatu.

  16. Kui tekst on valmis, • loe see mõttega üle, et leida üles hooletusvead, sõna- ja mõttekordused ja lausrumalused; • kontrolli veel kord, et iga lõik vastab teemale. • Kui märkad, et mõni lõik tervikut lõhub, jäta see parem kirjandist välja. • Kui märkad, et mõni lõik on sisult hõre ja näidegi on kahtlane, jäta see parem kirjandist välja.

  17. Ideoloogiline kõne • Võta tõsiselt enese harimist, et sul oleks, millest kirjutada. • Kasuta ära kõik võimalused, mida õpetajad pakuvad ja nõuavad ning mille ise leiad. Hoia silmad ja kõrvad lahti ning vaim ergas. • Ära mõtle, et küll hiljem jõuab. Teadmised ja oskused tulevad vaid järjepideva tööga, mitte üleöö. • Ära unusta, et iga loetud raamat, nähtud etendus või näitus jne toidab sinu vaimu. Hoolitse selle eest, et sul oleks sisu.

  18. Arukat arutlemist! õpetaja Maris Sinka

More Related