1 / 18

10. George Berkeley (1685-1753) elu ja isik

10. George Berkeley (1685-1753) elu ja isik. Iiri filosoof. Esindab idealismi, mille kohaselt ei eksisteeri midagi materiaalset. Ta arvab end esindavat tervet mõistust. George Berkeley. Suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.

juana
Télécharger la présentation

10. George Berkeley (1685-1753) elu ja isik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 10. George Berkeley (1685-1753) elu ja isik • Iiri filosoof. • Esindab idealismi, mille kohaselt ei eksisteeri midagi materiaalset. • Ta arvab end esindavat tervet mõistust. George Berkeley

  2. Suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. • Berkeley materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega: Berkeley teos Idealism ja inimene

  3. 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. George Berkeley

  4. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. • Tema filosoofia lähtekohaks oli Locke'i filosoofia. George Berkeley

  5. On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume'i kõrval. • Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, mille ilmudes oli vaevalt 28-aastane. Berkeley ja tema teos Traktaat inimtunnetuse alustest

  6. Oli ristiusu piiskop, kes tahtis näidata ateistide ja materialistide nõrkust. • Tema põhiväide: iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes. Berkeley mittemateriaalses maailmas

  7. 10.1. Ainelist substantsi ei ole. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid on kõik vaimsed • Berkeley eitab ainelist substantsi, st seda, et eksiteerib materiaalne maailm. • Ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. • Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus".

  8. Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. • Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. • Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma.

  9. Kõikide asjade kõik oadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. • Selle tõestuseks on see, et me tajume erinevaid asju väga erinevalt, seega omistame neile erinevaid omadusi.

  10. Õuna omadused (maitse, lõhn, värv jne) pärinevad meist, mitte õunast endast.

  11. Mis teeb õunadest õunad ja pirnidest pirnid – mis on peamised omadused, mille poolest nad üksteisest erinevad? Aga pirnõun pirnist?

  12. 10.2. Eksisteerida tähendab olla tajutav • Berkeley seob eksistentsi mõiste tajuga – eksistents on tihedalt seotud tajuga ning põhineb sellel. • Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul). • Maailm on selle iiri filosoofi arvates tohutu kogum fenomene ehk hinge ideid (maailm=ideede kobar; asjade ja nähtuste eksistents selles maailmas põhineb sellel, et me neid tajume).

  13. 10.3. Tõelise ja kujutletava erinevus • Ta on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. • Kuidas peaksime mõtlema materiaalsetest asjadest, majadest, jõgedest, autodest? Kas need on üksnes meie fantaasia viljad ja illusioonid? Berkeley vastab eitavalt. • Tema lahendus põhineb ideede omadustel ja nende vahelistel suhetel.

  14. Näiteks kui ma kujtlen, et näen oma armsamat, siis see kujutluspilt erineb tema tegelikust nägemisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Ka nende suhe on minu tahtega erinev. • Tõe ja fantaasia erinevus peegeldub inimlikus valikus – kui ma kujutlen, et ma kohtan tänaval oma armastatut või kui ma teda tõesti kohtan, siis vaid ühel neist juhtudest on mul võimalus valida, kas ta naeratab mulle või ei.

  15. Reaalsuse sfääris on ideede omavahelised suhted teistsugused kui fantaasia maailmas. Kui võtame kätte õuna, siis liituvad teineteisega visuaalsed ideed ja tunde- ning maitseaistingu vahendatud ideed. Kujutletavat õuna need seaduspärasused aga ei määratle, või vähemalt mitte nii selgelt. • Berkeley järgi on reaalsus vaimne – ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega.

  16. Loodusseadustest saame Berkeley kohaselt teada kogemuse kaudu, mis õpetab, et selliste ideedega kaasnevad just tavaliselt sellised ideed. • Seega on olemas looduslik kord, mis puudutab ideede vahelisi suhteid. • Neid suhteid – ideede vahelisi suhteid – uurib aga teadus.

  17. Järelikult võib kinnitada, et kõnealune filosoof ei eita üldse teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid. Selliselt tuleb Berkeley arvates ka teadust mõista (ideede vaheliste suhete kirjeldusena).

  18. Iseseisvaks mõtlemiseks... • Mis on Berkeley seisukohalt õun, kui see pole materiaalne asi? • Berkeley seisukohta (olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav) võidakse kritiseerida järgmiselt: kui see on tõesti nii, siis on vagunil rattad all ainult juhul, kui keegi neid näeb. Vasta sellele kriitikale Berkeley seisukohalt. • Kas laud on toas, kui Sind ennast seal ei viibi? Kas oled nõus Berkeley vastusega sellele küsimusele? • Kas oled nõus Berkeley seisukohaga, et midagi materiaalset pole tegelikult olemas?

More Related