1 / 27

MASSIHÄVITUSRELVAD

MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. Massihävitusrelvad ja nendevastane kaitse. Deiv Bogens. Erinevus tavarelvadest. Esmane määratlus tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol

kacy
Télécharger la présentation

MASSIHÄVITUSRELVAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MASSIHÄVITUSRELVAD MASSIHÄVITUSRELVAD MASSIHÄVITUSRELVAD

  2. Massihävitusrelvadja nendevastane kaitse Deiv Bogens

  3. Erinevus tavarelvadest Esmane määratlus • tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol • olenevalt relva liigist võivad tekitada massilisi materiaalsete väärtuste purustusi Massilisi kaotusi ja purustusi võivad tekitada ka mõned tavarelvad (n: kassett pommid või vaakumpommid).

  4. Täiendav määratlus • mõjuvad suurtel territooriumidel • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni) • võivad esineda sekundaarsed efektid: • keskkonna saastumine • epideemia • psühholoogilised efektidmõjuvad suurtel territooriumidel • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni) • võivad esineda sekundaarsed efektid: • keskkonna saastumine • epideemia • psühholoogilised efektid

  5. Massihävitusrelva liigid • Aatomi- või tuumarelv • Bioloogiline relv • Keemiarelv

  6. Koosnevad: • ABK – lahingumoon • Kohale toimetamise vahend

  7. Sõjaline kasutamine: • suurte väekoondiste vastu • suured tööstuskeskused

  8. Mittesõjaline kasutamine: T E R R O R I S M

  9. ABK – relvade kasutamise võimalused: • Globaalne massiline kasutamine • Piiratud kasutamine • Mitte tavapärane kasutamine (ROTA- Release Other Than Attack)

  10. Globaalne massiline kasutamine Pärast külma sõja lõppu äärmiselt ebareaalne • suurriikidel ülitäpsed relvad, ABK-relvadel pole lahingurelvana erilist mõtet • ABK-relvadel liiga suur ökoloogiline efekt, kasutamine viib sõjakuritegudeni • Külma sõja ajal hoidis tuumarelva olemasolu ära Kolmanda Maailmasõja puhkemise („hirmu tasakaal“).

  11. Piiratud kasutamine Võimalik ja isegi reaalne : • „Tuumariikide Klubi“ laienemine; • „Paariariikidel“ on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks; • Terroristlikel grupeeringutel on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks.

  12. „Tuumariikide klubi“ Vanad tuumariigid: • USA • Venemaa • Suurbritannia • Prantsusmaa • Hiina „Uued tuumariigid: Pakistan • India Kahtlased“ riigid: • Iisrael • Põhja- Korea • Iraan

  13. ABK- relva väljatöötamine • ABK-relva väljatöötamiseks vajalikud tingimused: • Raha • Tehnoloogia • Aeg

  14. Tuumarelva väljatöötamine 1.Lõhustuva materjali tootmine: • tõhus rahvusvaheline kontroll • rikastatud uraani ja plutooniumi kõrge hind (alates 60 miljonit USD/kg).

  15. Tuumarelva väljatöötamine 2. Lõhkepea väljatöötamine: • ajafaktor • maksab vähemalt 10 miljardit USD

  16. Tuumarelva väljatöötamine 3.Tuumarelva kanduri väljatöötamine ja lõhkepeaga sobitamine (paralleelselt lõhkepea väljatöötamisega): • lennukipomm - 1-2 aastat • ballistiline rakett - 4-5 aastat

  17. Tuumarelva väljatöötamine Järelikult on tuumarelva välja arendamine „paariariikidele“ ja terroristlike rühmitustele liiga pikaajaline ja kallis protsess.

  18. Keemiarelva väljatöötamine • Baasuuringud: 2-6 kuud • Tehniliste lahenduste väljatöötamine: 2-4 kuud • K-lahingumoona projekteerimine: 4 -6 kuud • Tootmise ettevalmistamine: 10-18 kuud • Tootmise käivitamine: 1-2 kuud Kokku : kuni 2 aastat

  19. Keemilised ründeained

  20. ?

  21. Võimalik massihävitusrelva rünne • Tegemist olulise sündmusega (poliitika, sport, massiüritus jne) • Konkreetne ähvardus • Sündmus mitmete ohvritega • Ohvrite hulgas esmareageerijaid • Ohtliku aine kasutamine (või selle kahtlus) • Väikese võimsusega plahvatus ilma esmaste tõsisemate tagajärgedeta, plahvatus, millega kaasnes palju suitsu/udu • Sündmuskohal leiduvad isikukaitsevahendid • Sündmuskohal levitamisvahendid

  22. Rünne keemilise ainega • Palju kannatanuid hingamisprobleemidega • Teadvuseta inimesed ilma nähtavate (või minimaalsete) füüsiliste kahjustustega • Ohvritel punaseks tõmbunud või villistunud nahk

  23. HCN Keemilise ründemürgi definitsioon “Iga keemiline aine,…mille mürgiseid omadusi kavatsetakse kasutada sõjategevuses selleks, et tappa, tõsiselt vigastada või muuta teovõimetuks inimesi (või loomi).” 

  24. Organismi sattumise viisid - inimeste kokkupuude ohtlike ainetega Kontakt & imendumine Allaneelamine Sissehingamine

  25. Materjal + hajumine = ründemürk • Pihustamine • Lihtviisil elukeskkonda laskmine • Keemiline reaktsioon • Lõhkekehad • jne + =

  26. Levitamis viisid

  27. Keemilised ründemürgid (tingik jaotus) Püsivus: • Püsivad • Mittepüsivad Toime organismile: • Lämmatavad • Villistavad • Närvimürgid • Veremürgid

More Related