1 / 86

EESTI SISEVEED 9.kl .

EESTI SISEVEED 9.kl. MAIGI ASTOK. EESTI SISEVEED ON:. JÕED JÄRVED PÕHJAVESI SOOD. MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID?. SADEMEID ROHKEM KUI AURAB LIIGESTATUD RELJEEF. JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS

kato
Télécharger la présentation

EESTI SISEVEED 9.kl .

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EESTI SISEVEED 9.kl. MAIGIASTOK Maigi Astok

  2. EESTI SISEVEED ON: • JÕED • JÄRVED • PÕHJAVESI • SOOD Maigi Astok

  3. Maigi Astok

  4. Maigi Astok

  5. MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID? • SADEMEID ROHKEM KUI AURAB • LIIGESTATUD RELJEEF Maigi Astok

  6. JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS JÕELÄHE – KOHT, KUST JÕGI SAAB ALGUSE JÕESUUE – KOHT, KUS JÕGI SUUBUB MERRE, JÄRVE VÕI TEISE JÕKKE JÕESTIK – PEAJÕGI KOOS LISAJÕGEDEGA JÕGIKOND – MAA- ALA, KUST VESI VALGUB ÜHTE JÕESTIKKU Maigi Astok

  7. VOOLUKIIRUS – VEE LIIKUMISE KIIRUS JÕES. SÕLTUB RELJEEFIST. • VOOLUHULK – VEEHULK, MIS LÄBIB JÕE RISTLÕIGET MINGIS AJAÜHIKUS • VEELAHE - TAVALISELT KÕRGEM KOHT, MIS ERALDAB JÕGIKONDI Maigi Astok

  8. JÕE OSAD LÄHE ÜLEMJOOKS PAREMPOOLNE LISAJÕGI VASAKPOOLNE LISAJÕGI KESKJOOKS PEAJÕGI ALAMJOOKS SUUE Maigi Astok

  9. VEEREŽIIM • KÕRGVESI esineb: KEVADEL lumesulamine SÜGISEL sügisvihmad ja auramine väike • MADALVESI esineb: SUVEL sademeid vähem, auramine suur TALVEL sademeid vähe, jõed jääs • Tulvavesi juhuslik, tugevate paduvihmadega. • Suured üleujutused: Halliste, Emajõgi, Kasari, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses Maigi Astok

  10. JÕGEDE TOITUMINE • VIHMAVESI 32% Vastavalt vihmaperioodile • LUMESULAVESI 35%Kevadel • PÕHJAVESI 33% Aastaringselt Maigi Astok

  11. Maigi Astok

  12. Emajõe lähe Võrtsjärvest Maigi Astok

  13. Emajõgi keskjooks Piusa Maigi Astok

  14. Emajõe suue Peipsi järve Maigi Astok

  15. JÄGALA JUGA Maigi Astok

  16. ÜLEUJUTUSED SOOMAAL Maigi Astok

  17. RAUDNA Maigi Astok

  18. HAABJATEGA RAUDNAL Maigi Astok

  19. RAUDNA Maigi Astok

  20. KOHATI LÄBIPÄÄSMATU MAIGI FOTO Maigi Astok

  21. 2. 3. 4. 11. 10. 1. 9. 6. 12. 5. 7. 13. 8. 16. 14. 15. Maigi Astok

  22. Maigi Astok

  23. JÄRVED • VEEGA TÄIDETUD LOODUSLIK NÕGU, MILLEL PUUDUB ÜHENDUS MAAILMAMEREGA. Maigi Astok

  24. Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast Neist 1000 looduslikku ja 200 tehis Maigi Astok

  25. Kas järvede arv muutub või on jääv? • JÄRVEDE KINNIKASVAMINE • MAAKERKE TULEMUSEL RANNIKUL TEKIVAD UUED JÄRVED • TEHISJÄRVEDE RAJAMINE Maigi Astok

  26. JÄRVI ON ROHKEM: Kirde –Eestis Kurtnas Aegviidu Lõuna- ja Kagu- Eesti Saaremaa looderannik JÄRVI ON VÄHEM: Pandivere kõrgustikul Kesk-Eestis Kesk-Eesti tasandik, Harju lavamaa, Viru lavamaa Maigi Astok

  27. JÄRVENÕOD OMA TEKKELT: • MANDRIJÄÄTEKKELISED • JÄÄNUK e. RANNAJÄRVED-MERETEKKELISED • SOOTEKKELISED • METEORIIDITEKKELISED • INIMTEKKELISED ehk TEHISJÄRVED Maigi Astok

  28. MANDRIJÄÄTEKKELINE PÜHAJÄRV Maigi Astok

  29. LOOSALU –EESTI SUURIM RABAJÄRV Maigi Astok

  30. MERETEKKELINE Maigi Astok

  31. SUTLEPA MERI Maigi Astok

  32. KAALI JÄRV METEORIIDIKRAATRIS Maigi Astok

  33. JÄRVED TOITUVAD ehk SAAVAD OMA VEE: • SADEMETEST • JÕGEDEST, OJADEST, KRAAVIDEST • PÕHJAVEEST Maigi Astok

  34. JÄRVED TÄHTSUS ja KASUTUS: • Vesi HEJ-le Narva veehoidla • Tööstusele vesi Narva vh • Kalakasvatus, kalapüük Võrtsjärv, Peipsi järv • Puhkus Pühajärv, Saadjärv, Viljandi • Joogivesi Ülemiste, Paunküla • Teadustöö, LK Võrtsjärv, Kaali Maigi Astok

  35. SOOD Maigi Astok

  36. SOO ON LIIGNIISKE ALA, KUS SUUR OSA TAIMEJÄÄNUSTEST JÄÄB LAGUNEMATA JA LADESTUB TURBANA SOOD Maigi Astok

  37. ÜLDANDMEID: • 22,8 % Eesti pindalast on sood. • 1 mm turbakihi juurdekasvu aastas • turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m • vesi 95 % ja turvas 5 % • Turbasammalt on 37 liiki Maigi Astok

  38. Eesti pindalast on 22,8 % sood.Sood jagunevad oma arengult: Maigi Astok

  39. SOODE ARENEMINE MADALSOO SIIRDESOO KÕRGSOO ehk RABA Maigi Astok

  40. SOODE TEKKIMINE: • MAISMAA SOOSTUMINE • VEEKOGUDE KINNIKASVAMINE • PÕHJAVEE TASEME TÕUS Maigi Astok

  41. Maigi Astok

  42. MADALSOO • Toitaineid rohkelt • Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest • Turbakiht veel õhuke • Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid • Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo-sõnajalg Maigi Astok

  43. MADALSOO Maigi Astok

  44. SOOPIHL UBALEHT Maigi Astok

  45. ANGERVAKS SOOVÕHK Maigi Astok

  46. MÄTASTARN Maigi Astok

  47. SIIRDESOO Maigi Astok

  48. SIIRDESOO Maigi Astok

  49. SIIRDESOO • Üleminekuvorm soolt rabale • Toitaineid keskmiselt • Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Maigi Astok

  50. Maigi Astok

More Related