GREGOORIUSE LAUL

1. GREGOORIUSE LAUL Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

2. Sündinud antiikmaailma varemetel • Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr • Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused • Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas • Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u340-397), selle järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks • Arvatavasti Ambrosius siiski ise laule ei kirjutanud

3. Püha Augustinus muusikast • Püha Augustinus (354-430) oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe • Oma teoses “De musica” (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses

4. Gregorius I (Suur) kui liturgia ühtlustaja • Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu • Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat • Selle käigus ühtlustati ka kogu liturgia • Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud • Küll aga on paljud tekstid just tema loodud või uuendatud

5. Kloostrikorraldusest • 6.sajandil (529) asutas Püha Benedictus (ca 480-543) benediktlaste ordu • Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline • Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Šveitsis jt) said omalaadsed laulukoolid • 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni

6. Kloostrikorraldusest • Kloostripäev sisaldas kaheksa tunnipalvust ja missa päeva keskel: • Matutinum enne koitu • Laudes päikesetõusul • Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) • Tertia 3.päevatunnil • MISSA päeva keskel • Sexta 6.päevatunnil • Nona 9.päevatunnil • Vesper päikeseloojangul • Completorium öö tulekul

7. Missa (Tehnilistel põhjustel on joonis poolitatud)

8. Missa • Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaarium • Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid nimetatakse proprium

9. Gregooriuse laul • Nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal • On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul • Tekstid lahutamatult ühtsed muusikaga • Oma olemuselt on gregooriuse laul saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) • Tüüpiliselt ladinakeelse tekstiga, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) • Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta

10. Gregooriuse laulu tüüpe • Retsiteerimine — palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes

11. Gregooriuse laulu tüüpe • Psalmoodia — erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem

12. Gregooriuse laulu tüüpe • Antifon — refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist

13. Gregooriuse laulu tüüpe • Hümn — stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele

14. Gregooriuse laulu tüüpe • Sekvents — üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming

15. Gregooriuse laulu tüüpe • Responsoorium — algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat)

16. Laulmisstiilid • Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot — retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides • Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma e 1-4 noodist koosnev rühm — tüüpiline antifoonidele • Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega — tüüpiline responsooriumitele

17. Keskaegsed helilaadid • Neli põhilaadi (joonisel vasakpoolsed) ja neli tuletatud laadi (parempoolsed), neil on ühine finalis (toonika), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon) • Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega juhuslik !

18. Noodikirja sünd • Gregooriuse laul levis sajandeid suuliselt • Vanim säilinud noodikiri on pärit 8.-9.sajandist • Noodimärkidena kasutati neumasid, iga märk võis tähendada 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi • Kuid on vale arvata, et neumad olid primitiivsed meloodia liikumissuuna “mäluvärskendajad” — nende abil sai rütmilisi peensusi edasi anda paremini kui kaasaegses noodikirjas • Seepärast on neumad gregooriuse laulu noodistusel uuesti appi võetud

19. Noodikirja sünd • 10.sajandil hakati katsetama helikõrguste täpsemat üleskirjutamist • Selleks kirjutati neumasid noodijoontele, esialgu kõikus viimaste arv 2-10 • Tänapäevase süsteemi, kus helikõrgusi tähendavad nii jooned kui vahed, juurutas munk Guido Arezzost (temal küll neli joont) • Guido arendas edasi ka noodilugemist, võttis tähtnimetuste kõrval kasutusele silpnimed

20. Noodikirja sünd • Oluline muutus noodikirjas sündis 12.sajandil, kui kasutusele võeti nn.kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt • Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks • Sellega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik

21. Gregooriuse laulu edasine areng • 9.-12.sajandil võeti loomingumeetodina kasutusele troop — traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil • Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad • Troopide baasil tekkis 10.saj paiku liturgiline draama — teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal

22. Lisainfot • http://www.music.princeton.edu/chant_html/ • http://www.solesmes.com/anglais/gregorian/greg_home.html • http://www.cantusgregorianus.com/ • http://comp.uark.edu/~rlee/otherchant.html • http://chant.freeservers.com/ • http://www.wu-wien.ac.at/earlym-l/Notitiae.Cantus/local.html

23. JÄLLENÄGEMISENI ! © Mati Põdra, 2003