1 / 16

SILM JA NÄGEMINE

SILM JA NÄGEMINE. Aare Ojamaa Tartu Kommertsgümnaasium 2002. Mis värk on?. Paljudes õppematerjalides ei selgitata piisavalt kujutise tekkimise mehhanismi inimese silmas. Vaid üks näide Internetist. Aga miks kujutis ei teki näiteks siin?. Kujutis. Alustame silma ehitusest. Silmalääts.

khan
Télécharger la présentation

SILM JA NÄGEMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SILM JA NÄGEMINE Aare Ojamaa Tartu Kommertsgümnaasium 2002

  2. Mis värk on? Paljudes õppematerjalides ei selgitata piisavalt kujutise tekkimise mehhanismi inimese silmas. Vaid üks näide Internetist Aga miks kujutis ei teki näiteks siin? Kujutis

  3. Alustame silma ehitusest Silmalääts Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Ripskeha Soonkest Valgekest

  4. Optilise süsteemi murdumisnäitajad Silmalääts Keskel n = 1,406 Serval n = 1,386 Vesivedelik n = 1,336 Sarvkest n = 1,376 Klaaskeha n = 1,337

  5. Silma optika on keeruline Silmalääts Keskel n = 1,406 Serval n = 1,386 Sellise nn gradientläätse valmistamiseni jõudis optikatööstus alles 1976. aastal

  6. Lihtsustame Silmas toimub valguse põhimurdumine õhu ja sarvkesta lahutuspinnal. Paljude silma optika ülesannete lahendamisel võib kasutada järgmist asendusskeemi

  7. Lihtsustame Silmas toimub valguse põhimurdumine õhu ja sarvkesta lahutuspinnal. Paljude silma optika ülesannete lahendamisel võib kasutada järgmist asendusskeemi See lihtsaim asendusskeem omab ainult ühte valgust murdvat sfäärilist pinda

  8. Lihtsustame veel Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus võrkkestast) koondava läätsena. Seepärast lihtsustame skeemi veelgi

  9. Lihtsustame veel Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus võrkkestast) koondava läätsena. Seepärast lihtsustame skeemi veelgi Koondav lääts

  10. Normaalne silm Normaalse silma puhul tekib kaugel asuvate esemete kujutis võrkkestal silmaläätse ripslihase vähimagi pingeta Fokaaltasand Kauge ese Fookus Kujutis

  11. Normaalne silm Lähedal asuva eseme korral surutakse silmalääts kokku ja fookuskaugus väheneb sedavõrd, et kujutis tekib ikka võrkkestal Lähedane ese Fookus läätsele lähemal Kujutis

  12. F F Normaalne silm Silma sellist kohanemist vaadeldava eseme kauguse muutumisele nimetatakse akommodatsiooniks. Võrdleme veelkord

  13. Lühinägevus Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi. Kaugetest esemetest ei teki kujutis võrkkestal, vaid selle ees, mistõttu lühinägija ei näe kaugeid esemeid selgelt Kauge ese Kujutis Ebaterav kujutis

  14. Kaugelenägevus Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi. Lähedastest esemetest tekiks terav kujutis võrkkesta taha, mistõttu lühinägija ei näe lähedasi esemeid selgelt Lähedane ese Ebaterav kujutis Tekiks kujutis

  15. Lühinägevuse korrigeerimine Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse hajutavate läätsedega prille

  16. Kaugelenägevuse korrigeerimine Kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse koondavate läätsedega prille

More Related