1 / 31

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed. Vaba tarkvara I, 3. loeng. Vanaviisi on sageli lihtsam. Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele

kynton
Télécharger la présentation

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed Vaba tarkvara I, 3. loeng

  2. Vanaviisi on sageli lihtsam... • Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele • On loodud mitmeid graafilisi haldusvahendeid, kuid tihti on „vanaviisi“ käsurea kasutamine kiirem ja efektiivsem • Käsurea oskused tulevad kasuks ka juhul, kui graafilise keskkonnaga midagi juhtub

  3. Terminal • Saab kasutada nii eraldi rakendusena graafilises keskkonnas (Fedora menüüs System Tools => Terminal) kui ka avades tekstikonsooli (vajutades Ctrl-Alt-F1..F6; tagasi graafilisse keskkonda viib Ctrl-Alt-F7). • Võrreldes Windowsi Command Promptiga tunduvalt võimsam töövahend • Mitmed eri programmid: xterm, kterm, gnome-terminal jpt, lisaks näiteks Midnight Commander

  4. Käivitame terminali... • Käsuviip (prompt) – süsteemi valmisolekutunnus[vt1@localhost vt1] $ • Tähendus: arvutisse localhost on sisse logitud kasutaja vt1, hetkel asutakse kataloogis vt1 (kasutaja kodukataloog) • Juurkasutaja (administraatori) puhul lõpeb käsuviip $ asemel #-ga • Käsk sisestatakse viiba järele ja käivitatakse Enter-klahviga. Eelmised käsud on käsupuhvrist kättesaadavad üles-nooleklahviga

  5. Mõned tähtsamad käsud • ls – kataloogi sisu kuvamine. Lisavõtmeid: • ls -l - väljastatakse ka failide atribuudid (suurused jms) • ls -a – näidatakse ka peidetud faile • ls *.sxw – näitab konkreetset failitüüpi (OpenOffice.org dokument) • cd – kataloogi vahetamine. Variante: • cd /usr/local/bin – liigutakse vastavasse kataloogi • cd .. - liikumine kataloogist välja (samm kataloogipuus ülespoole) • cd - viib suvalisest kohast tagasi kodukataloogi

  6. ... • df - vaba kettaruumi suuruse leidmine (disk free) • du – kataloogi mahu määramine (disk usage) koos kõigi selle alamkataloogidega. N: • du – jooksev kataloog (kus parasjagu viibime) • du / - kogu ketas (võtab omajagu aega!) • du /usr/local/bin - konkreetne kettakataloog koos alamkataloogidega • man, info – abiteabe saamine mingi käsu kohta. Küllaltki tehniline esitus (algajale raske)! N: • man ls • info df

  7. ... • who, finger – näitavad kasutajaid, kes hetkel arvutit kasutavad (finger ei pruugi alati süsteemis olemas olla). N: • [ vt1@localhost vt1 ]$ fingerLogin Name Tty Idle Login Time Office Office Phonevt1 VT1 kursus *:0 Jul 07 12:44 TPU • [ vt1@localhost vt1 ]$ who 4:40pm up 3:58, 1 user, load average: 0.70, 0.43, 0.33USER TTY FROM LOGIN@ IDLE JCPU PCPU WHATvt1 :0 - 12:44pm ? 0.00s ? -[ vt1@localhost vt1 ]$ • NB! fingerit saab kasutada ka konkreetse kasutaja-nimega (N: finger vt1), sel juhul kuvatakse vaid tolle kasutaja info

  8. ... • su – juurkasutaja (administraatori) õiguste võtmine tavakasutajana. Vajab root-parooli. • slocate – otsimine süsteemist. N: • slocate *.doc – leiab kõik doc-failidNB! Muudatused viiakse andmebaasi perioodiliselt (tavaliselt kord päevas). Värske süsteemi puhul, samuti juhul, kui soovime otsida just süsteemi lisatud infot, tuleb anda käsk updatedb (vajab adminiõigusi). • cp – kopeerimine (copy). N: • cp kiri.sxw /home/vt1/dokumendid • cp kiri.sxw koopia.sxw

  9. ... • mv – ümbertõstmine või -nimetamine (move). N: • mv kiri.sxw /home/vt1/dokumendid • mv kiri.sxw kiri_Mardile.sxw • mv Documents dokumendid • rm – kustutamine (remove). N: • rm kiri.sxw • Võimas ja ohtlik erikuju - rm -rf fail/kataloog – kustutab faili või kataloogi ilma kinnitust küsimata ja kõigi alamkataloogi-dega. KÜSIMUS (MITTE PROOVIDA!): mida teeb rm -rf /?

  10. ... • ps – protsesside (töötavate programmide) nimestik. N: • ps – näitab vaid kasutaja poolt käivitatud protsesse. N:[ vt1@localhost vt1 ] $ ps PID TTY TIME CMD 1402 pts/0 00:00:00 bash 1426 pts/0 00:00:00 ps[ vt1@localhost vt1 ] $ • ps -aux – näitab kõiki protsesse • kill – protsessi „tapmine“ numbri järgi. Enamasti kasutatakse -9 lisavõtit. N: • kill -9 1402 (tapab eespooltoodud nimekirjas bash-protsessi)

  11. ... • shutdown – arvuti sulgemiseks või uuesti käivitamiseks. N: • shutdown -h now – kohene sulgemine (halt) • shutdown -r now – kohene uuestikäivitus (restart) • shutdown -h -t 180 – sulgemine 3 minuti pärast (180 sek) • shutdown -h +5 – sulgemine 5 minuti pärast • shutdown -h 18:00 – sulgemine kell 18:00 • shutdown -c – viivitusega sulgemise (3 eelmist) tühistamine • Paljudes süsteemides on ka käsud halt, poweroff ning reboot.

  12. Kasutajaõigused • Unixis/Linuxis on kasutajaõigused märksa rangemalt paigas kui vanemates Windowsides. • Igal failil või kataloogil on 3 erinevat õiguste taset – omanik, grupp ja ülejäänud. • Igal tasemel saab määrata 3 erinevat õigust – lugemine, kirjutamine/muutmine ja käivitamine. • Kataloogi failide kasutajaõigusi võime näha ls -l käsuga.

  13. Kasutajaõiguste määramine • Õigused määratakse chmod-käsuga • Kaks eri süsteemi, vaatleme siinkohal numbrilist. • Õigused määratakse kolmekohalise numbrina – omanik, grupp ja ülejäänud. Iga number saadakse määratud õiguste summana järgmiselt: • Lugemine 4 • Kirjutamine 2 • Käivitamine 1 • N: chmod 754 /home/vt1/programmid

  14. Faili omandiõigused • Iga fail kuulub vaikimisi tema loojale • Paljudes süsteemides on igal kasutajal omanimeline grupp, mõnes on kõik kasutajad grupis users. • Kui soovime anda kasutajale mingi faili omandiõigused, siis tehakse seda chown-käsuga: • chown vt1 /usr/lib/openoffice • chown vt1:users /usr/lib/openoffice

  15. Jadakäsud ja suunamine • Jadakäsk – käsud, milles eelneva käsu väljund suunatakse järgneva sisendinfoks. N: • ps -aux – kõigi protsesside loend (tavaliselt üsna pikk!) • grep otsitav tekst – otsib teksti sisendiga määratud kohast ja kuvab vastavad read • Jadakäsuna: ps -aux | grep mozilla - kuvatakse kõik need protsessid, mille nimes esineb „mozilla“ • Enamike käskude väljundiks on ekraan. Seda saab aga suunata ka näiteks faili: • ls -l > sisukord.txt (fail kirjutatakse iga kord üle) • ls -l >> sisukord.txt (iga kirjutusega lisatakse infot, vana jääb alles)

  16. Programmi käivitamine käsurealt • Eeltingimus: meil peab olema õigus programmi käivitada (vt. kasutajaõigused) • Kaks peamist varianti: • ./programminimi • sh programminimi • Programmi saab käivitada ka taustal – sel juhul käivitub programm, kuid terminal vabaneb uute käskude andmiseks. Selleks tuleb lisada käivitus-käsule &. N: ./programminimi &

  17. Süsteemihaldusest – paar näpuvibutust • Süsteemi tuleb pidevalt uuendada • Mittevajalik tuleb eemaldada • Kõik, mis pole lubatud, on keelatud • „No miks peaks minu arvutisse sisse murdma?“ • Kindlasti LEIDUB huvitavaid asju • Pannakse püsti piraattarkvara arhiiv (omanik ei teagi) • Levitatakse paljaste tädide pilte ja ka päris roppe asju • Ehk kõige hullem – teie arvutist murtakse sisse CIAsse

  18. Tarkvara paigaldamine Linuxis • Kolm peamist meetodit: • RPM (või mõni muu paketisüsteem) • .tar.gz programmipakend (tuleb lahti pakkida ja ise kompileerida – kuid see pole raske) • Installipakend sarnaselt Windowsiga (N: OpenOffice.org) • Suur osa enamlevinud distrosid (Fedora, Red Hat, Mandrake, SuSE) kasutab RPM-paketihaldust. Debianil on oma DPKG, kuid oskab ka RPMi kasutada

  19. RPM • Küllalt lihtne installimeetod. Põhiliseks mureks on sõltuvused teistest pakettidest. • Laetakse alla ühtne .rpm fail • Install toimub administraatorirezhiimis • Peamised käsud: • Install/uuendamine (soovitatav): rpm -Uvh pakendifail.rpm • Install (võib minna topelt!): rpm -ivh pakendifail.rpm • Eemaldamine: rpm -e pakend • Installitud pakendi otsing: rpm -qa | grep otsitav_tekst

  20. tar • Levinuim pakkimisviis Linuxis. Sisuliselt on tegemist kaheosalise protsessiga (seepärast kasutatakse ka topelt-faililaiendit .tar.gz) – esmalt kogub tar kõik pakitavad failid üheks suureks failiks, seejärel gzip pakib selle kokku. • Peamised pakkimiskäsud: • Kokkupakkimine: tar czvf pakendinimi.tar.gz pakitav • Lahtipakkimine: tar xzvf pakendinimi.tar.gz • NB! Hea tava kohaselt pakitakse Linuxis alati failid omaette alamkataloogina!

  21. „Install tarball“ - tar.gz või .tgz • Sisuliselt kokkupakitud programmikood • Eeldab kompilaatorite (valik „Development Tools“ Linuxi installil) olemasolu arvutis • Pakitakse lahti nagu eespool näidatud • Alati tasub lugeda lisatud README-faili • Loodud kataloogis tuleb reeglina anda 3 käsku: • ./configure (programmikoodi häälestamine arvutile) • make (kompileerimine ehk viimine masinakeelde • make install (üle süsteemi install; mõnel juhul võib puududa)

  22. Installikomplekt • Sageli samuti .tar.gz-na kokku pakitud, kuid installiks tuleb käivitada mitte eespool kirjeldatud kolm sammu, vaid mingi muu fail (levinud nimi on setup). Ka siin tasub alati tutvuda dokumentatsiooniga – see peaks juhendama ka installiprotsessis tehtavate valikute osas. • Hea näide on OpenOffice.org'i install, samamoodi installitakse ka mitmeid mänge.

  23. Uuendusmehhanismid Fedoras • Fedora puhul saab kasutada kolme uuendusviisi: • Red Hatilt päranduseks saadud up2date • Apt – algselt Debiani uuendussüsteem, Fedora kasutab RPM-põhist teisendit apt-rpm • Yum – apt'iga sarnanev uuem süsteem (Fedora puhul kasutab ka up2date tegelikult yum'i, toimides vaid selle kasutajaliidesena)

  24. up2date • Sinine valge „linnukesega“ jubin ekraani alaservas tööribal. • Kui läheb punaseks (valge hüüumärgiga), tuleb käivitada – klõps ikoonil ja nupul „Launch“ • Üldiselt lihtne – iga ekraani puhul nõustuda valikutega, v.a. kui on olemas märkeruut „Select all“ - see tuleb ära märkida. • Miinus – enamasti aeglasem kui muud variandid

  25. apt • Tuleb ise juurde installida (rpm-ina) • Plussiks on hea kiirus ja mitmed täiendavad võrguvaramud lisatarkvaraga, mida saab aptiga installida. Miinuseks on võimalus ajada rpm-andmebaas segi, ka kernel tuleb eraldi käsuga uuendada. • Peamised käsud: • apt-get update – uuendab tarkvara seisu • apt-get upgrade – reaalne uuendamine • apt-get install paketinimi - konkreetse paketi installimine

  26. yum • Küllalt sarnane eelmisega • Plussiks on võimalus käitada süsteemse teenusena – öösiti arvutit käima jättes kontrollitakse uuendusi ja vajadusel uuendatakse automaatselt • Põhikäsud nagu apt'il: • yum update • yum upgrade • yum install paketinimi

  27. Adminirezhiimist • Variandid adminirezhiimi kasutamiseks: • Käivitada vastava nõudega programm tavakasutajana (näiteks menüüst), see avab vastava parooliakna. Peale tegevuse lõppu vajutada ekraani allservas kuldset võtmekest ning seejärel nuppu „Forget Authorization“. Kõige kindlam variant. • Terminalilt su-käsuga administraatoriks minek. Mõnevõrra riskantsem, sest vaikimisi saadakse nii kõik administraatori õigused ja miski ei piira käsu rm -rf / sisestamist. Samas piirdub lolluste tegemise võimalus terminalikäskudega. • Logida Fedorasse root-kasutajana. Kõige riskantsem.

  28. Veel pakkimisest • Vahel leidub tar.gz -pakendite kõrval ka .tar.bz2 -pakendeid. Nende puhul on pakkimise teiseks sammuks tar'i järel kasutatud bzip'i. Sel juhul on põhikäsud sellised: • Kokkupakkimine: tar cjvf pakend.tar.bz2 pakitav • Lahtipakkimine: tar xjvf pakend.tar.bz2 • Linuxile on olemas ka DOSist/Windowsist tuttavad zip/unzip (eraldi programmid kinni ja lahtipakkimiseks), unarj (.arj-arhiivide avamiseks) ja unrar (.rar-arhiivide avamiseks)

  29. Kasutajate haldamine • Lihtsam variant – menüüst System Settings => Users and Groups. • Saab ka terminalilt (NB! Vaikimisi ei ole Fedoral seda käsku ainult nimega võimalik anda): • /usr/sbin/useradd kasutajanimi • /usr/sbin/userdel kasutajanimi • passwd kasutajanimi (ilma nimeta vahetab enda parooli) • chfn kasutajanimi (finger'iga nähtavad andmed – nimi jne)

  30. Mida teha Billi softiga? • Vahel on vaja mõnd Windowsi programmi... • Ühest 100% lahendust pole. Võimalused: • WINE (http://www.winehq.com) - universaalne Windowsi emulaator, sobib peamiselt väiksematele programmidele, kuid suudab käivitada ka mõningaid suuremaid • Crossover Office/Plugin (http://www.codeweavers.com) - kommertsjubinad, mis võimaldavad suurt osa MS laiatarbe-tarkvarast (Office, Media Player jne) jooksutada Linuxil. Maksab 25 dollarit. • WineX (http://www.transgaming.com) - WINE kommerts-arendus, mis suudab käivitada suurt osa Windowsi mängudest. Maksab 15 dollarit 3 kuu eest (allalaadimisõigus).

  31. Jõudu!

More Related