STANDARD vs TEHNILINE NORM EVS 901

1. STANDARD vs TEHNILINE NORMEVS 901 27.04.2010 Peeter Vahter AS TEEDE TEHNOKESKUS NB 1403, EVS/TK-31 Tel 50 22704peeter.vahter@tehnokeskus.eewww.teed.ee

2. standard Tehniline kirjeldus on toote v�i teenuse omaduste loetelu, samuti neid omadusi m�jutavate protsesside ja tootmismeetodite kirjeldus Standard on �ldiseks ja korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuv�etud tehniline kirjeldus, mille kasutamine on vabatahtlik Eesti standard �lev�etud rahvusvahelise v�i Euroopa standardiorganisatsiooni standard �lev�etud teise riigi algup�rane standard algup�rane Eesti standard Standardiorganisatsioon on rahvuslikul, regionaalsel v�i rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuv�tmisega tegelev isik

3. STANDARDIORGANISATSIOONID Rahvusvaheline ISO IEC (elektrotehnika) ITU (side) Euroopa CEN CENELEC (elektrotehnika) ETSI (telekommunikatsioon) Rahvuslik EVS DIN SFS �

4. harmoneeritud standard Harmoneeritud standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt koostatud ja vastu v�etud standard. Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode v�i teenus vastab standardiga kaetud n�uete osas tehnilisele normile.

5. Tehniline norm Tehniline norm on �igusaktis s�testatud tehniline kirjeldus Tehnilist normi sisaldava �igusakti ettevalmistamisel l�htutakse rahvusvaheliste v�i Euroopa standardiorganisatsioonide vastuv�etud standarditest Tehnilist normi sisaldava �igusaktiga kehtestatakse �hesugused n�uded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele ja teenustele Tehnilist normi sisaldavate �igusaktide avaldamise ja j�ustumise vahele j�etakse m�istlik aeg

6. Standardile viitamine Tehnilises normis v�ib s�testada soovitusliku v�i kohustusliku viite standardile v�i selle osale. Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi t�hist, kas dateeritult v�i dateerimata. Viide standardile on �ldine, kui viidatakse teatud standardiorganisatsiooni vastuv�etud v�i muudel alustel m��ratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi t�hist.  Tehnilises normis standardile kohustusliku otsese viite esitamise korral peab selline standard olema tervikuna eesti keeles Eesti standardina avaldatud.

9. EHITUSSEADUS hEN � 18.12.2009 - 362 (581) Ehitusmaterjali ja -toote n�uetele vastavuse t�endamise kord ja eri liiki ehitustoodete n�uetele vastavuse t�endamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid, Mkm 123, 2004 N�uded liikumis-, n�gemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisv�imaluste tagamiseks �ldkasutatavates ehitistes, Mkm�14, 2002

10. hEN

11. TEESEADUS Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid, Mkm 26, 2005 Tee seisundin�uded, Mkm 45, 2005 Liikluskorralduse n�uded teet��del, Mkm 69, 2004 Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise n�uded, Mkm 106, 2004 Metsatee seisundi kohta esitatavad n�uded, Kkm 49, 2006 Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise p�him��rus, Vv 199, 2005 Teet�histuss�steem ja selle rakendamise kord, Tsm 71, 1999 Teeprojekti suhtes esitatavad n�uded, Tsm 54, 1999 Tee projekteerimise normid ja n�uded, Tsm 55, 1999 Teeprojekti ekspertiisi tegemise kord, Tsm 56, 1999 Tee ehitus- ja remondit��de omanikuj�relevalve tegemise kord, Mkm 121, 2008

12. TEESEADUS Tee ehitus- ja remondit��de dokumenteerimise n�uded ja kord, Mkm 88, 2008 Tee- ehitusloa ja teekasutusloa andmise kord ja vormid, Mkm 87, 2008 Teehoiut��de tegevusloa taotluse menetlemise kord, tegevusloa vorm ning taotluste vormin�uded, Tsm 68, 2001 Teehoiut��de tehnoloogian�uded, Mkm 132, 2004 Tee ja tee kaitsev��ndi kasutamise ja kaitsmise n�uded, Tsm nr 59, 1999 Mootors�iduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad n�uded, Tsm 50, 2001 Tee omanikule erakorralise veo v�i s�iduga tekitatud kulutuste h�vitamise ja eritasu m��rad ning erilubade v�ljaandmise kord, Tsm 50, 1999

13. TEEHOIUT��DE TEHNOLOOGIAN�UDED �13. K�esolevates tehnoloogian�uetes k�sitlemata t��de tegemisel peab l�htuma nendele t��dele tee omaniku kehtestatud tehnoloogilistest juhistest ja vastuv�tu eeskirjadest, arvestades Eesti Vabariigi standardite, nende puudumisel teiste riikide standardite n�udeid. Tee ja teet��de kvaliteedin�uded, Mkm m��rus tulekul

14. JUHISED JA JUHENDID

15. KOV Tallinna linna ehitusm��rus, Tvk 35, 2003 N�mme linnaosa ehitusm��rus, Tvk 36, 2004 Pelgulinna ehitusm��rus, Tvk 38, 2005 Astangu ehitusm��rus, Tvk 24,2005 Tallinna linna kaevet��de eeskiri, Tvk 32, 2004 Tallinna linna heakorra eeskiri, Tvk 45, 2006 Detailplaneeringu koostamise n�uded, Tlv 61, 2004 Tallinna linna teevalgustusnormid, 26, 2004 Geodeetiliste t��de kord, Tlv 52, 2009�

16. TK-31 Teedeala tehniline komitee Asutatud 4.04.2006 Liikmed Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maanteeamet Asfaldiliit TT� Teedeinstituut Teede Tehnokeskus Ramboll Eesti

17. 2007 EN 13285:2003 Sidumata segud EN 12597:2000 Bituumensideainete terminoloogia EN 13808:2005 Katioonsed bituumenemulsioonid EN 14023:2005 Pol�meermodifitseeritud bituumenid EN 13108-1:2006 Asfaltbetoon EN 13108-2:2006 V�ga �hukeste kihtide asfaltbetoon EN 13108-3:2006 Pehme asfalt EN 13108-5:2006 Killustikmastiksasfalt EN 13108-6:2006 Valuasfalt EN 13108-8:2005 Korduvkasutatav asfalt EN 13108-20:2006 Asfaltsegude t��bikatsed EN 13108-21:2006 Asfalditehase tootmisohje EN 14388:2005 Liiklusm�ra t�kked EN 1610:1997 Dreenid ja kanalisatsioonitorustikud EN 1423:1997+A1:2003 Teem�rgistusmaterjalid EN 1436:1997 +A1:2003Teem�rgiste ekspluatatsiooniomadused teede kasutajate jaoks EN ISO 10318:2005 Geos�nteetide terminid ja definitsioonid CEN/TR 15019:2005 Geotekstiili kvaliteedi kontroll ehitusplatsil EVS 613 Liiklusm�rgid EVS 614 Teem�rgised EVS 615 Foorid

18. 2008 EN 13108-7:2006 Dreenasfalt EN 12271:2006 Pindamine EN 12272-1:2002 Pindamise laotust�psus EN 12272-2:2003 Pindamise defektide visuaalne hindamine EN 14227-5:2004 H�draulilise sideainega segud EN 14227-4:2004 Tuhaga stabiliseeritud segud EN 13304:2003 Oks�deeritud bituumenid EN 13924:2006 + AC:2006 K�vad teebituumenid EN 13249:2000 + A1:2005 Geotekstiilid teeehituses EN 13253:2000 + A1:2005 Geotekstiilid erosioonit�kkeks EN ISO 10320:1999 Geotekstiilide identifitseerimine platsil EN ISO 14688-1:2002 + AC:2005 Pinnaste kirjeldus ja identifitseerimine EN ISO 14688-2:2004 Pinnase klassifitseerimine EN ISO 14689-1:2003 Kalju kirjeldus ja identifitseerimine EN 1463-1:1997 + A1:2003 Kattehelkurid EN 14188-1:2004 Kuumad vuugit�ited EN 14188-3:2006 Kasutusvalmis vuugit�ited EVS 901-1..3 Tee-ehitus

19. 2009 EN 13108-1:2006/AC:2008 Asfaltbetoon EN 13108-2:2006/AC:2008 V�ga �hukeste kihtide asfaltbetoon EN 13108-3:2006/AC:2008 Pehme asfalt EN 13108-5:2006/AC:2008 Killustikmastiksasfalt EN 13108-6:2006/AC:2008 Valuasfalt EN 13108-7:2006/AC:2008 Dreenasfalt EN 14388:2005/AC:2008 Liiklusm�ra t�kked EN 13251 Geotekstiilid mullat��del EN 15381:2008 Geotekstiilid katendites ja asfaldikihtides EN 12899-1:2007 Liiklusm�rgid EN 12899-4:2007 Liiklusm�rkide tootmisohje EN 12899-5:2007 Liiklusm�rkide T��bikatsed EN 12697-5 A/b segu erimass EN 12697-6 A/b segu mahumass EN 12697-13 Asfaltsegu temperatuur EN 12697-27 Asfaltsegu prooviv�tt EN 12697-38 Asfaldilabori seadmete kalibreerimine EN 58:2004 Bituumeni prooviv�tt EN 1426:2007 Bituumeni penetratsiooni EN 1427:2007 Bituumeni pehmenemist�pp EVS 901-1..3 Tee-ehitus

20. EVS 901 Tee-ehitus Osa 4: Alused Sidumata alused �Mustkillustik (MUK) �Stabiliseerimine Tsementstabiliseerimine (TS) Bituumenstabiliseerimine (BS) Kompleksstabiliseerimine (KS) �N�uded valmis alustele �Kontroll

21. EVS 901 Tee-ehitus Osa 5: Katted Siirdekatted Asfaltkatted Asfaltsegude kasutus Sillutus- ja ��rekivid Vuugimaterjalid N�uded kattele

22. EVS 901 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude t�itematerjalid Osa 2: Bituumensideained Osa 3: Asfaltsegud

24. T�NAN! Peeter Vahter AS TEEDE TEHNOKESKUS Tel 50 22704peeter.vahter@tehnokeskus.eewww.teed.ee