Suhtlemisps hholoogia

1. Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia aine Kommunikatsiooniprotsess

2. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 2 Kirjandus McKay, M. Suhtlemisoskused. Tartu: Väike Vanker, 2004, 327 lk. Borg, J. Veenmine. Tänapäev, 2009,287 lk. Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi. Tallinn: Ilo, 2002, 183 lk. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo, 2004, 202 lk. Rosenberg, M.B. Vägivallatu suhtlemine. OÜ Nebadon, 2005, 224 lk. www.cnvc.org Krips, H. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: TÜ Kirjastus, 2005, 167 lk. Kushner, M. Avalik esinemine: käsiraamat. Tallinn: Koge, 2000, 365 lk. Levi, V. Enesemuutmise kunst. Tallinn: Valgus, 1987, 222 lk. Nierenberg,G., Calero, H. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn,1997, 149 lk. Nurmoja, M. Suhtlemispsühholoogia. Sisekaitse Akadeemia, 2005, 132 lk. Pease, A. Kehakeel. Varrak, 1994, 166 lk. White,V.; Demarais, A. Esmamuljed. Pegasus, 2005, 225 lk. Lishman, J. Communication in Social Work. London; Basinstoke: Macmillan, 1996, 158 pp.

3. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 3 Nõuded aine läbimiseks Aktiivne osavõtt harjutustundidest (kohustuslik osavõtt 50% tundidest) Kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: teooria ja ülesanded

4. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 4 Suhtlemispsühholoogia aine Suhtlemispsühholoogia on sotsiaalpsühholoogia valdkonda kuuluv rakenduspsühholoogia haru, mille põhiprobleemid on järgmised: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Tajumine e pertseptsioon

5. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 5 Suhtlemispsühholoogia aine Suhtlemise kolm põhiprotsessi: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon

6. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 6 Aine eesmärgid Anda teavet suhtlemises toimuvatest protsessidest ja selle põhiprobleemidest Õpetada hinnangu andmist kaassuhtlejale ning sellest johtuvalt vastavat käitumist Õpetada enese kui suhtleja hindamist ja arendamist

7. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 7 Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: Inklusioon – püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustuse saavutamine

8. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 8 Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine

9. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 9 Suhtlemise funktsioonid Informatsioonivahetus Regulatiivne funktsioon Emotsionaalne funktsioon Enesetunnetus Tunnetuse areng üldiselt Ühistegevuse korraldamine

10. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 10 Suhtlemise tähtsus L. Võgotski – vene psühholoog, kultuurilis-ajaloolise koolkonna rajaja. Iga kõrgem psüühiline funktsioon läbib välise arenguastme. Väline – st sotsiaalne. Enne, kui ta saab sisemiseks, on ta sotsiaalne e kahe inimese vaheline. Seadus: iga lapse funktsioon toimub kahes paanis - kõigepealt sotsiaalses, seejärel sisemises

11. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 11 Suhtlemise tähtsus Isiksus kujuneb seega suures osas suheldes – eriti väärtushinnangud ja suundus Inimene on geneetiliselt sotsiaalne (sünnib mittespetsialiseerunud või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega) Suhtlemine on imiku põhitegevus, täiskasvanul üks tegevusi

12. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 12 Kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust

13. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 13 Keel Inimestevaheline kommunikatsioon erineb tunduvalt looduses aset leidvast, sest ainult inimesed kasutavad selleks otstarbeks keelt, erilist märgisüsteemi Ülejäänud elusloodus suhtleb signaalide tasemel

14. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 14 Kommunikatsiooni komponendid Kommunikaator – info edastaja Retsipient – info saaja Märk – tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade – märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine – tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine – märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst – taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal – teate (sõnumi) vahendamise viis

15. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 15 Kommunikatsiooni mudel H. Lasswell: Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga?

16. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 16 Kommunikatsiooni mudel

17. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 17 Lasswelli mudel

18. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 18 Lasswelli mudel

19. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 19 Kommunikatsiooni põhitõed Sõnum ei jõua enamasti pärale sellisena, nagu ta oli mõeldud. Täielik mõistmine ei ole võimalik (erandid – teaduslikud keeled) Kuigi mõistmine ei ole võimalik, tuleb selle poole püüelda Teadmine ei ole mõistmine Kommunikatsioon on pöördumatu

20. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 20 Kommunikatsiooni põhitõed ? Suhtlemise käigus ja suhtlemise abil loob igaüks meist endale reaalsuse, mis enamasti erineb teiste reaalsusest. ? Suhtlemise käigus loodu hakkab enamasti kontrollima ja juhtima meie käitumist. ? Suhtlemine leiab aset alati mingis kultuurkontekstis ja on selle poolt mõjutatud. ? Suhtlemise puhul omab tähtsust just see, mida inimesed koos teevad, mitte aga see, mida nad teevad eraldi

21. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 21 Tähendus

22. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 22 Müra Välised takistused – füüsilised tingimused, keele- ja kultuuribarjäär Sisemised takistused – haigus, väsimus, pinge, motivatsioonipuudus

23. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 23 Sõnumi vastuvõtt Igapäevasuhtlusest moodustavad: 7% sõnad 43% mitteverbaalsed vahendid 50% empaatia (sissetundmise võime)

24. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 24 Sõnumi vastuvõtt Tagasiside on väga oluline – positiivne või negatiivne Sellest tuleneb kommunikatsioonipartnerite vastastikune sõltuvus Usaldus on üks võtmetegureid, eriti konfliktide lahendamisel

25. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 25 Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline – enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene – grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis

26. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 26 Suhtlemise kvalitatiivsed tasandid Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest ? Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed ? Sotsiaalse tasandi reeglid – reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile ? Psühholoogilise tasandi reeglid – on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad

27. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 27 Kommunikatsioonivahendid Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised – hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised – hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika – näoilmed Kineesika – žestid – käte ja käsivarte liikumine, poosid Prokseemika - ruumikasutus

28. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 28 Mitteverbaalne kommunikatsioon Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik

29. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 29 Mitteverbaalne kommunikatsioon Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik)

30. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 30 Spontaanne kommunikatsioon Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke žeste

31. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 31 Spontaanne kommunikatsioon Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt

32. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 32 Sümboolne mitteverbaalne kommunikatsioon Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust

33. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 33 Sümboolne mitteverbaalne kommunikatsioon Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad Emotsionaalsed Väljendavad universaalseid tähendusi On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad

34. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 34 Mitteverbaalse kommunikatsiooni funktsioonid Defineerib suhte: Sümpaatia/antipaatia Staatus Seotus, suhte kvaliteet Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid

35. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 35 Mitteverbaalse kommunikatsiooni funktsioonid Toetab verbaalset kommunikatsiooni: täiendab rõhutab kordab asendab vastandab

36. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 36 Mitteverbaalse kommunikatsiooni funktsioonid Reguleerib kommunikatsiooni kulgu: Suhtlemise kord Organiseerib pausid Määrab lõpu/alguse On tagasiside vahendiks Tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud

37. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 37 Prokseemika

38. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 38 Prokseemika Intiimne ruum – mõtteline ruum inimese ümber, millesse lubatakse vaid väga lähedasi, erineb kultuuriti Personaalne – tavaline suhtlemisdistants, erineb kultuuriti Ametlik – staatuse rõhutamine Avalik – sellelt toimub avalik esinemine

39. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 39 Prokseemika Suhtlemisnurk: vastakuti küljega kõrvuti seljati

40. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 40 Prokseemika

41. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 41 Pilk

42. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 42 Universaalsed emotsioonid

43. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 43 Näoväljendid

44. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 44 7 mitteverbaalset koodi

45. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 45 Naiste riietus Korporatiivne – küllaltki range ja konservatiivne (eelistatakse kostüüme) Suhtlusalane – rõhutatakse soojust ja siirust Loominguline – originaalsus ja innovaatilisus riietuses

46. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 46 Topeltsõnum Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest

47. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 47 Soolised erinevused Pilk: Naised vaatavad sagedamini otsa, kuid katkestavad silmside tihedamini Mehed loovad silmsidet harvem, kuid kui on loonud, siis vaatavad kauem otsa

48. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 48 Soolised erinevused Prokseemika: Naised suhtlevad lühemalt distantsilt Naised eelistavad kõrvuti asendit Mehed eelistavad vastakuti asendit Miimika: Naised on osavamad näoilmete kasutamisel ja tõlgendamisel Naised naeratavad sagedamini

49. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 49 Soolised erinevused Žestid: Naised kasutavad vähem žeste Meeste liigutused ja žestid on hoogsamad Puudutused: Mehed puudutavad sagedamini Naisi puudutatakse sagedamini Naise puudutusi tõlgendatakse kui sümpaatia väljendusi

50. 16.05.2012 Tiiu Kamdron PhD 50 Soolised erinevused Mittemõistmine meeste ja naiste vahel on sageli põhjustatud asjaolust, et naiste eesmärk on saada mõistetud, meeste eesmärk on astuda praktilisi samme probleemide lahendamisel. Tagajärg – naised on solvunud, et neid ei mõisteta, mehed – et asju ei lahendata Frustratsiooni tase on mõlemal poolel võrdne