1 / 18

Stsenaarium kui üks tuleviku-uurija põhirelvi

20. 20 aastat Eesti stsenaariumeid. Mis edasi? Prof. Erik Terk TLÜ ETI direktor. Stsenaarium kui üks tuleviku-uurija põhirelvi Mitte ainult üks meetod teiste seas vaid mõtlemisviis.

lauren
Télécharger la présentation

Stsenaarium kui üks tuleviku-uurija põhirelvi

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 20 20 aastat Eesti stsenaariumeid. Mis edasi?Prof. Erik Terk TLÜ ETI direktor

  2. Stsenaarium kui üks tuleviku-uurija põhirelvi • Mitte ainult üks meetod teiste seas vaid mõtlemisviis

  3. ETI-l autorlus või osalus 20 aastaga enam kui 20-s stsenaariumipaketis. Pakett tavaliselt 3-4 alternatiivset stsenaariumit • Need kas rahvusvahelisel, riigi või riigisisesel regionaalsel tasandil. Laiema (üldarengulise) või kitsama küsimusepüstitusega • Edasine jutt riigi tasandit puudutavatest ja laiema fookusega pakettidest

  4. Stsenaarium on kaardistatav ja “läbimängitav” võimalik arengurada • Ideaalis siseste (“Mina isi”) ja väliste tegurite koosmõjul tekkiv arengurada

  5. Mitte mingi abstraktne või arvutuslik variant teiste hulgas vaid terviklik ja tähendust omav selge siseloogikaga tajupilt • Peab tekkima arusaam kuidas ta tekib, mida võimaldab/ei võimalda, kuhu viib, mida tähendaks “temas elada”: ka kuidas soodustada või takistada”.

  6. Taoline pilt peab tekkima mitte (ainult) analüütikul vaid otsuselangetajal/poliitikakujundajal. Neil, kes kujundavad strateegiat.

  7. 1991-92 Turumajandustumine Majandus “Pööre Läände” Geopoliitika, geo-ökonoomika

  8. Makromajanduslik stabiliseerumine 1992-94 Majandus Lääne ja Ida turgude kombineerimine Geo-ökonoomika

  9. Majanduse moderniseerumine (IKT põhine) 1994-97 Majandus Lääne-ja Ida- turgude kombineerimine Lähi-ja kaugemate turgude kombineerimine Geo-ökonoomika

  10. 1998-2005 Σmoderini-seerumine (majandus, ühiskond, kultuur) Institutsionaalne areng, valitsemise tüüp EL-ga ühinemine. Võimalik roll EL-is

  11. 2005-2008 Valitsemine, riigi roll koostöös erasektoriga Võidujooks kallinemise ja uue majandus-struktuuri kujunemise vahel Koha leidmine turgude globaalses konkurentsis

  12. Peale 2010 Valitsemine: innovatsioon versus protektsionism Ärikesk-konna taas-stabili-seerumine Geoökonoomiline fookus: Läänemereregioon või Aasia & Ameerika

  13. Mis edasi? • Kas uus stsenaristika hakkab seostuma samade põhitelgedega või lisanduvad uued? • Kas stsenaariumide mõju strateegiakujundamisele/poliitikakujundamisele saab tugevdada?

  14. Geo-ökonoomilisel teljel raske põhimõtteliselt uusi kombinatsioone leida, moderniseerumise ja valitsemise teljel on mõeldav kombineerida paljusid olulisi variante ja kombinatsioonie

  15. Uued võimalikud teljed tulevasteks stsenaariumideks: • rahvastik ja migratsioon • ökoloogilised muutused

  16. Näiteks: Vananeva elanikkonna paiknemine tegevusalati kombineerituna noorte haridusalaste orientatsioonidega. • Aga miks mitte võimalike uute laienevate tegevussuundade (kasvõi rohemajanduse või loomemajandus) seoste läbimängimine nende suundade realiseerumiseks vajalike eeldustega.

  17. Stsenaariumid mõjutavad strateegialoomet otsesel ja kaudsel teel

  18. Otsene: kui strateegialoojad osalevad stsenaariumide loomisel ja/või läbimängimisel. • Praegune seis: alternatiive ei väärtustata • Kaudne: avalikkuse kaudu • Praegune seis: annab lootust

More Related