1 / 11

Metsakorralduse õppepäev Hiiumaa Metsaseltsis

Metsakorralduse õppepäev Hiiumaa Metsaseltsis. Kristjan Veeris TERRAPRO OÜ www.terrapro.ee. Terrapro OÜ. TerraPro OÜ on Eesti ja Norra kapitalile rajatud ettevõte Pakub metsakorralduse ning erinevaid GIS-teenuseid. Ettevõte alustas tegevust 2004. aastal nimega Prevista Baltic OÜ.

lisbet
Télécharger la présentation

Metsakorralduse õppepäev Hiiumaa Metsaseltsis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. MetsakorralduseõppepäevHiiumaaMetsaseltsis Kristjan Veeris TERRAPRO OÜ www.terrapro.ee

  2. Terrapro OÜ • TerraPro OÜ on Eesti ja Norra kapitalile rajatud ettevõte • Pakub metsakorralduse ning erinevaid GIS-teenuseid. • Ettevõte alustas tegevust 2004. aastal nimega Prevista Baltic OÜ. • TerraPro igapäevatöö hõlmab metsakorraldust Eestis, Norras ning LiDAR-tehnoloogial põhineva GIS-teenuse pakkumist Euroopa, enamasti Norra ettevõtetele. GIS-teenuseid pakkudes aitame ka Eesti ettevõtetel oma andmeid korrastada.

  3. Terraproteenused • Lidar tehnoloogia ehk 3D teenuseid oleme teinud enam järgmistes valdkondades : • Kartograafia, GIS • Metsandus, • Geodeesia, • Looduskasutus ja kaitse • Turism • Planeeringud • Eestis viimane projekt - Tallinn 3D projektil lidarandmete kogumine. • http://3d.tallinn.ee

  4. Metsakorraldusmujal • Terrapro on korraldanudmetsienamastiNorrasagakaRootsis, SoomesjaVenemaal. • Skandinaaviasolemekasutanudmetsakorraldamiseksfotogramm-meetriatehnoloogiavõimalusiaastast 2004. • Tehnoloogiaolemuseks on vastavatarkvaraabilaerofotodeseadistaminestereopildiks, kussaabtunnetadamaastikuelemente, reljeefijakasvavatepuudekõrgust. Samuti on kaeraldistepiiridõigeskohas. • Kasutatakselidarandmeiderinevalmääral. Alatespuukõrgustestkunisarnastepuugruppideümberautomaatseeraldisejoonetekitamiseni • Töökiiruseks 20 – 40 hektaritmetsamaakorraldusttunnis

  5. GPS seadmegaomametsas • Metsaregistrikoduleheltvõimalikallalaadidaeraldistekihidmaakonnakaupa. http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/kaardikihid-allalaadimiseks • Sealtotsidaomametsaeraldistepiirid, need eksportidavabavaraabileraldifailiks. • Saadud fail tulebsalvestada GPX-formaati. • Vastavatarkvaraabilsalvestada fail oma GPS seadmesse. • KuikõikläkshästisiissaabandmeidGPSsiskasutada. • Juhendmetsaregistrilehel: http://register.metsad.ee/andmed/juhendid/GPS_juhend.pdf

  6. Metsamajandamiskava • Uuendus, harvendus- javalikraietegemisekspeavadmetsaregistrisolemasinventeerimisandmed. • Võimaldaberinevaidtoetusisaada (uuendamine, hooldamine, maaparandusjne.. ) • Kava annabomanikuleülevaate, misjakuskasvab • Soovitabkusmilliseidmajandusvõtteidkasutada(raied, uuendamiseviisid). • Kava annabmetsastülevaateerinevatetabelitejateemakaartideabil. • Metsamajanduskavasmäärataksemetsalemaksimaalsedraiedmidaomanikul on võimalikteha. Need on soovituslikud, neidvõibagaei pea tegema.

  7. Mõisted • BONITEEDIKLASS – kasvukohasuhteliseheadusenäitaja, iseloomustabkasvukohasobivustantudpuuliigikasvamiseks. Iseloomustabkasvamisekiirust. Ia on kõigekiiremajaVakõigeaeglasemakasvuga. Samadestingimusteskasvavatelerinevapuuliigipuistutelvõib olla erinevboniteet. Sõltubpeamiseltmullaliigist, veerežiimistjareljeefist. • KKT (kasvukohatüüp) - on ühesugustekasvukohatingimustegametsamaakogum, miserinebteistestmulla, veerežiimijaalustaimestikupoolest. Kasvukohatüübidnimetataksemõneenamesinevaiseloomulikutaimejärgi, misselleskasvukohatüübiskasvab: näiteksnaadi, angervaksajne

  8. TÄIUS (%) – iseloomustabkasvuruumikasutamiseastetvõrreldessamadestingimusteskasvanudnormaalpuistuga. Täiusleitaksepuistuühehektaririnnaspindalavõitagavarajagamiseteelsamasugusekõrguseganormaalpuisturinnaspindalavõitagavaraga. Täiusmääratakserinnetekaupaprotsentides. • NORMAALPUISTU – puistu, misantudpuistuelementide, vanustejakasvutingimustekorralkasutabkasvuruumikõigeparemini. Normaalpuistutäius on 100% • RINNASPINDALA (G, m2/ha) – puuderinnaspindalade summa hektaril, mõõdetakse1,3 m kõrguseljuurekaelast. MääratakserinnetekaupaüldjuhulBitterlichilihtrelaskoobiabil. Täpsemarinnaspindalasaabpuistuüle- võiosapinnalisekluppimiseteel. • Puisturinnaspindalamõõtmisejatäiusemääramisekohtaheabrošüür: • http://www.raemets.ee/metsa_relaskoopmootmine.pdf

  9. Raiete “väljatulek”aluseksA.Simsiartikkel:http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-17.pdf • Miks on sageli kavas raiutavatagavara number suuremkuireaalseltlaoplatsijõuab? • Kasvavametsamõõtmineilmapuidkahjustamata on võimalikmõõtavaidkooregaehksiis on tagavarasissearvestatudkakoor. Näiteksmännitüvestmoodustabkoorkeskmiselt 11%, nii et 100-st tihumeetrist on ainultkoort juba 11 tm. • Palkidel on tavaliseltpikkuseülemõõduks 10 cm. Kuna palgiotsaläbimõõtmõõdetaksepeenemastotsast, siisülemõõdukadu on jujämedamastotsast. Näiteks22 cm otsaläbimõõduja 4,2 m pikkusegapalgimaht on 0,1821 m3 kuid 4,3 m pikkusemaht on 0,1870 m3. Nendevahe on 3%.

  10. Samasuguneülemõõdukadutekibdiameetrimõõtmisel. Kuna üldiseltmõõdetaksepalketäissentimeetrites, siisümardataksepalkideotsaläbimõõdudalla. Seeganihe on alatiühesuunaline. Kuiläbimõõt on 23 cm ningpikkus 4,2 m, siismaht on 0,1984 m3, seegasentimeetrivõrrapeenemapalgiga on mahuvahe 8%. • Kuiküpsesmetsaslõigatakõikpuudjuurekaelast 10 cm võrrakõrgemalt, siishektarikohta on puidukadu 4-5 tm, misteebkaduumbes 1%. • Saemehetöösttulebkadu, kuipalkeeijärgataõigesti. Nagu juba ülemõõdujuuresolimärgata, et 10 ülemõõttekitabkadu 3%. Kuijärkamiselülemõõt 20 cm siiskaduhektarikohta juba kahekordneehk 6% • Harvesterigalõigatessuurenebkaduveel 3-5%

  11. Paratamatukskaoks on kahjustatudtüveosad, misjäetakselihtsaltlangilevedelema, kunaselleedasinetöötlemineei ole enammajanduslikultotstarbekas. • Tagavarahulkaarvestataksekogutüvemahtjuurekaelastkuniladvani. Kuidüldiseltjäetakselatvmetsa. Sellekogumahthektarikohtavõibulatudaisegi 3-4 tm, seegakaobsellekaudugiumbes 1% tagavarast. • Kuikõiküksikudprotsendidkokkuliitasaabkeskmiseltkaokslageraiekorralumbes 25%. Harvendusraiekorral, kusladvaosakaalningpalgiläbimõõdumõõtmisetõttu on kadusuurem, on see veelgisuurem. • Kuna Hiiumaal on tüvekeskminekoonesuuremkuimujal (ehkpalginotid on lühemadjatüüakamad) siis on siinkaproportsionaalsetsuuremülemõõdusttulenevkaduvõimalik.

More Related