1 / 20

Eellugu

Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil. Eellugu. Hallhülge arvukus Läänemeres on 30-40 aastaga tõusnud ca 10 korda. Paralleelselt arvukuse kasvuga on tekkinud arvestatavad hülgekahjud.

lotte
Télécharger la présentation

Eellugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil

  2. Eellugu • Hallhülge arvukus Läänemeres on 30-40 aastaga tõusnud ca 10 korda. • Paralleelselt arvukuse kasvuga on tekkinud arvestatavad hülgekahjud. • Tänaseks on hülgekahjud Eestis (nagu ka Rootsis ja Soomes) saavutanud taseme, mis on sundinud paljusid kalureid kalapüüki lõpetama. • Katsetused hüljeste peletamiseks on kestnud Rootsis ja Soomes ca 10 aastat ja saavutatud on ka mõningast edu. • Rootsi ja Soome edulood on paraku seotud nn probleemhüljeste kõrvaldamisega läbi jahi (ja ka läbi hülgemõrdadega püügi), mis Eestis on paraku võimatu, kuna hallhüljes ei ole jahiloom

  3. Mida on senini tehtud hüljeste ja kalanduse konfliktide uurimisel Eestis?

  4. MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hallhüljes Hallhüljes Viiger

  5. MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hallhülged: 90-95% kaaspüügist, kõige enam kaaspüüki Pärnu ja Saare maakonnas Viiger: 5-10%, peamiselt Saaremaal

  6. MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hüljeste kaaspüük Eestis

  7. Käesoleva projekti sisu • Eesti kalanduses järjest suurenevate hülgekahjude täpne määratlemine (kriitilised piirkonnad, püügiviisid, kahju suurus). • Intervjuude läbiviimine kaluritega eesmärgil dokumenteerida hülgekahjud ning koostada vastav ülevaade. • Hülgekahjude vähendamise võimaluste analüüs katsetuste läbiviimise kaudu. • Hülgekindlad mõrdpüünised. • Hülgepeletite (AHD, Acoustic Harrasment Devices) kasutamine.

  8. Hülgepeletite senine kasutus maailmas • Kalakasvatused. • Tervete kalapüügialade hüljestele kättesaamatuks muutmine. • Mõrdpüüniste kaitsmine.

  9. Norafjärden Rootis • Pindala umbes 20 ruutkilomeetrit, 10-15 kalurit • Analoogsed projektid Ahvena- maal ja Turku saarestikus

  10. Koostöö soomlastega • Helsinki • Turku • Ahvenamaa

  11. AHD(Acoustic Harrassment Device)tootjad

  12. Projekti põhietapid: tänane seis • Hülgekahjude väljaselgitamine • Koostatakse valim olulisematest püüdjatest Eesti rannakalanduses maakondade kaupa • Viiakse läbi detailne küsitlus hülgekahjudest (2010-2011) • Hülgepeletite katsetamine • Koostatakse ülevaade senisest kogemusest mereimetajate peletamisega • Valitakse välja Eesti jaoks sobilikud vahendid (peletus- ja jälgimistehnika) • Katsetatakse valitud tehnikat Eestis (2011-2012); seisevnoodad, mõrrad (peletamine ja paralleelne jälgimine videotehnikaga) • Katsetused hülgekindlate püünisematerjalidega • Koostatakse ülevaade senisest kogemusest Eestis • Selgitatakse välja kõige perspektiivsemad suunad • Materjali ostmine ja täiendavad katsetused Eestis (2011-2012)

  13. Eestis tuleb taastada hülgejaht! • Probleemsete loomade laskmine • Probleemsete loomade mõrdadega püüdmine (vastav tehnoloogia koos EL tüübikinnitusega Rootsis olemas) • (Jaht hallhülgele on Soomes ja Rootsis taastatud üle 10 aasta tagasi ning uuringud näitavad, et jahitakse sisuliselt sama populatsiooni, mida Eesti ikka veel täielikult kaitseb. Looduskaitseliselt ei ole see kuidagi põhjendatud.)

  14. Tänan kuulamast!

More Related