Eesti perearstisüsteem Euroopa kontekstis

1. Eesti perearstisüsteem Euroopa kontekstis Jarno Habicht WHO esindaja Eestis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) jha@who.org.ee Tallinn, 03.05.2006

2. Järgnevalt ... • Esmatasandi arengutest Euroopas • Hinnang esmatasandile Eestis • Kas ja kuhu arendada süsteemi edasi?

3. 1. Esmatasand Euroopas • Esmatasand on ilma suunamiseta igale kodus elavale isikule kättesaadav üldarstiabi • Esmatasand ei ole • Eriarstiabi (sh haiguskeskne) • Patsiendirühmadele suunatud abi • Statsionaarne arstiabi (nt institutsioonid) • Samas mitmeid erinevaid praktikaid riikide lõikes

4. Esmatasandi omadused • Üldine – kõik vanusrühmad, mehed ja naised • Esimene kontakt – ei selekteerita seisundeid või probleeme • Personaalne – fookuseeritakse inimesele ja kontekstile • Järjepidev – pikaajaline lähenemine • Laiahaardeline – ravi + rehabilitatsioon + ennetus + edendus ja koolitus • Koordineeriv – erinevad patsiendid, asjakohane ressursside kasutamine

5. Esimene kontakt / probleemi defineerimine Enamuse seisundite ravi Koordineerimine ja suunamine Teenuste integreerimine Asjakohane ressursside kasutamine (kuluefektiivne) / väravavahi roll Kliiniliselt efektiivne ravi Efektiivne ressursside kasutamine Kõigi osapoolte suurem rahulolu Esmatasandi potentsiaalne panus tervishoiusüsteemi

7. Peamised küsimused esmatasandil • Ravi kvaliteet • Harva mõõdetakse • Ravi ala-, üle- ja valesti kasutamine • Arstide/õdede motivatsioon • Mitmed viisid rahastamiseks ja vajadus leida õigeid stiimuleid, et saavutada eesmärki • Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis • Seosed teiste ravitasanditega

8. 2. Hinnang esmatasandile Eestis • Hinnang Eesti perearstisüsteemi reformile teostatud WHO väliseksperdi dr. R Atun poolt • Uuring teostati 2004. aastal ja tutvustatud 2005. aasta alguses • Aluseks – olemaolevad uuringud, lisaandmete kogumine erinevate indikaatorite moodustamiseks ja muutuste jälgimiseks, reformiga seotud isikute küsitlemine ning perearstikeskuste külastus ja küsitlemine • Käsitletud nelja valdkonda – soodustava keskkonna loomine, arusaamad esmatasandi reformist, probleemid ja väljakutsed, edasised sammud • Kellel huvi uuring on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel

9. Tervisesüsteemi ja reformi eesmärkidest Tasandid Vaheeesmärgid Eesmärgid Organisatoorsed lahendused Õiglus (kättesaadavus & kaetus) Tervis Valikuvõimalus Rahastamine Kaitse finantsriski vastu Ressursside jaotamine Efektiivsus Rahulolu Teenuste osutamine Kliiniline efektiivsus Allikas: Advisory Support to Primary Health Care Evaluation Model: Estonia PHC Evaluation Project. By WHO consultant Dr Rifat Atun. December 2004

10. Kliiniline efektiivsus Allikas: Advisory Support to Primary Health Care Evaluation Model: Estonia PHC Evaluation Project. By WHO consultant Dr Rifat Atun. December 2004

11. Kokkuvõtted hinnangust • Perearstisüsteem viimasel aastakümnel suurepäraselt laienenud kogu Eestile • Hea teenustega kaetus ja kättesaadavus • Läbipaistev lepingute süsteem rahastajaga Allikas: Advisory Support to Primary Health Care Evaluation Model: Estonia PHC Evaluation Project. By WHO consultant Dr Rifat Atun. December 2004

12. Kokkuvõtted hinnangust ... • Organisatsioon • Perearstikeskne esmatasand • Varieeruva kvaliteediga meeskonnatöö praksise tasandil • Võimalikud pinged arstide ja õdede vahel • Fragmenteeritus esmatasandil • Patsiendi ravi puudutav infovahetus teiste tasanditega ebaühtlane • Piiratud teadmised ja koolitus ettevõtete juhtimisest • Suurenev töökoormus • Piiratud hulk pereõdesid • Rahastamine • Piiratud stiimulid, et pakkuda rohkem teenuseid esmatasandil ning suurendada esmatasandi võimet lahendada enam meditsiinilisi probleeme • Süsteem soosib edasi suunamist • Kvaliteeti ei mõõdeta ning hüvitata Allikas: Advisory Support to Primary Health Care Evaluation Model: Estonia PHC Evaluation Project. By WHO consultant Dr Rifat Atun. December 2004

13. Kokkuvõtted hinnangust ... • Ressursside jaotamine • Haiglaravi osakaal suhteliselt suur • Teenuste osas tasakaalu puudumine esmatasandi ja haiglaravi vahel • Keeruline võtta arvesse maa ja linnapiirkonna erinevat struktuuri • Teenuste osutamine • Pakutavate teenuste ulatus ja sügavus varieerub • Esmatasandi laiendamise võimalused piiratud ja puuduvad stiimulid • Krooniliste haiguste ravi fragmenteeritus esmatasandi ja eriarstide vahel • Tegevus fokuseeritud enam ravile ja vähem haiguste ennetamisele • Vajadus paindlikumate töötingimuste ja reeglite järele, et leida rohkem tööjõudu esmatasandile ning tagada 24 tunnine teenuse kättesaadavus Allikas: Advisory Support to Primary Health Care Evaluation Model: Estonia PHC Evaluation Project. By WHO consultant Dr Rifat Atun. December 2004

14. 3. Kas ja kuidas arendada süsteemi edasi • Luua soodustav keskkond edasiseks arenguks – nt läbi lepingute ja stiimulite • Strukturaalsed muutused, mis toetaks autonoomia suurendamist koos aruandekohustusega • Rakendada uusi raviprotsesse – nt rakendada tõenduspõhiseid ravijuhiseid (clinical pathway) • Suurendada esmatasandi kaasatust vajaduste hindamisse, ravi koordineerimisse, patsientide võimestamisesse ja ressursside planeerimisse

15. Perearstiabi tegevusulatus Eestis 2004 aastal Esimene kontakt Ägedatest haigustest ja nõudlusest suunatud teenused Terviseedendus ja haiguste ennetus Koordineeriv Piiratud Järjepidev Krooniliste haiguste ravi juhtimine ETM Laiahaardeline Osaline diagnostiline kapatsiteet

16. Uus perearstiabi OECD riikides Esimene kontakt Ägedatest haigustest ja nõudlusest suunatud teenused Terviseedendus ja haiguste ennetus Erakorraline abi Paikkonnale mõeldud tervishoiuasutused Koordineeriv Vajaduste hindamine Strateegiline planeerimine Eelarveline vastutus Teenuste ostmine Teenuste struktuuri muutus Järjepidev Krooniliste haiguste ravi juhtimine Väljaspool tööaega teenused Palliatiivne ravi ETM Laiahaardeline Osaline diagnostiline kapatsiteet Paikkonna põhine ravi Haiglateenused kodus Spetsialiseerunud õendus- ja meditsiinilised teenused

17. Tänan ! www.euro.who.int/observatory