1 / 31

Raudtee taastamise potentsiaal Riisipere – Rohuküla suunal

Raudtee taastamise potentsiaal Riisipere – Rohuküla suunal. Jaanuar 2012. Allikas: Äripäev, 17.01.2011, lk 13. Aegruumilised vahemaad. ?. Allikas: Eesti 2030+, lk 25. Linnaregioonid ja tagamaad. Allikas: Eesti 2030+, lk 17. Ühistranspordi subsiidiumid (T€, 2011).

malina
Télécharger la présentation

Raudtee taastamise potentsiaal Riisipere – Rohuküla suunal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Raudtee taastamise potentsiaal Riisipere – Rohuküla suunal Jaanuar 2012

  2. Allikas: Äripäev, 17.01.2011, lk 13

  3. Aegruumilised vahemaad ? Allikas: Eesti 2030+, lk 25

  4. Linnaregioonid ja tagamaad Allikas: Eesti 2030+, lk 17

  5. Ühistranspordi subsiidiumid (T€, 2011) Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“

  6. Ühistranspordi subsiidiumid elaniku kohta (€, 2011) Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“

  7. Ühistranspordi subsiidiumid elaniku kohta (€, 2011) • Riigi subsiidium Raplamaa elaniku kohta on 90% kõrgem kui Läänemaa elaniku kohta • Riigi subsiidium Pärnumaa elaniku kohta on 60% kõrgem kui Läänemaa elaniku kohta • Riigi subsiidium Lääne-Virumaa elaniku kohta on 48% kõrgem kui Läänemaa elaniku kohta • Riigi subsiidium Järvamaa elaniku kohta on 4% madalam kui Läänemaa elaniku kohta Andmete allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“

  8. Raudteed ja tagamaad • Raudtee tagamaa hõlmab 38% mandri-Eesti pindalast • Raudtee tagamaal elab 82% mandri-Eesti elanikkonnast

  9. Raudtee tagamaa pindala maakonniti 38% mandri-Eesti kogupindalast Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“

  10. Raudtee tagamaa elanikud maakonniti 82% mandri-Eesti elanikest elab raudtee tagamaal (juurdepääs raudtee-transpordile) Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“

  11. Türi-Viljandi raudtee !

  12. Võrdlus

  13. Linnaregioonid ja tagamaad Allikas: Eesti 2030+, lk 17

  14. Raudteed ja tagamaad 2020 • Raudtee tagamaa kataks 32% Läänemaa pindalast • 72% Läänemaa elanikkonnast oleks juurdepääs raudteele; läbi Rohuküla juurdepääs ka Vormsil ja Hiiumaal

  15. Investeeringuvajadus ja tasuvus • sotsiaal-majandusliku tasuvuse määr 5,3% (30. a) • dotatsiooni muutuse käärid …………….. • raudtee rajamine Riisipere-Rohuküla 55,3 M€ (2011 hinnad) • arvestatud, et raudteelõik elektrifitseeritud • eeldatud, et täiendavaid elektrironge pole vaja soetada • ei sisalda maa ja muldkeha ostu eraomanikult • äriliselt ei oleks tasuv • täiendav regionaalpoliitiline kasu Läänemaale

  16. Opereerimise tulud-kulud; 2010 hinnad Kui uued elektrirongid on käiku võetud, siis: • Elektriraudtee ärikulud kokku ca 7,4 M€ • Elektriraudtee piletimüügitulu ca 3,5 M€ • Dotatsioonivajadus ca 3,9 M€ (53%) Kui uued elektrirongid hakkaksid käima Rohukülla, siis: • Elektriraudtee ärikulud kokku ca 8,5 M€ (+15%) • Piletitulu kui bussivõrku muudetakse vähe ca 4,3 M€ (+23%) • Piletitulu kui bussivõrku muudetakse palju ca 4,8 M€ (+37%) • Dotatsioon kui bussivõrku muudetakse vähe ca 4,2 M€ (+8%) • Dotatsioon kui bussivõrku muudetakse palju ca 3,7 M€ (–5%)

  17. Ajakava Riisipere-Rohuküla EL programmeerimisperiood 2014-2020 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Positiivne otsus Taotlus EL ja hanked Turba- Rohuküla projekt Turba-Rohuküla ehitus Haapsalust, Kärdlast, Svibyst kiire ja sage ühendus Tallinnasse Infrastruktuuri omaniku ? lahendamine

  18. Allikas: Eesti Ekspress, 19.01.2012, lk 60

  19. Ülevaade projektist "Ühistransporditeenuse pakkumise parandamine Lääne-Harjumaal ja Läänemaal"

  20. ÜLDANDMED • EU30643 • juhtpartner: Harjumaa Ühistranspordikeskus • partnerid: Harju MV, Lääne MV, Läänemaa OVL • juhtkomitee: partnerid + MKM ja Maanteeamet • periood: 17.08.2009-28.02.2011 • kogueelarve: 227,8 TEUR • rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel ja projekti partnerite poolt

  21. PROJEKTI PIIRKOND

  22. Projekti plaan ja tegevused • Eesmärgid: tasuvusuuring, mille käigus: töötada läbi erinevad arengustsenaariumid Lääne-Harjumaa ja Läänemaa avaliku ühistransporditeenuse pakkumise parandamiseks ning tuua välja kõik kasud ja kulud nende stsenaariumide lõikes lühiajaline perspektiiv: tänane päev pikaajaline perspektiiv: 2015+ liinivõrgu mudel stsenaariumide simuleerimiseks

  23. Projekti tegevused • Ühistranspordi kasutajate loendus ja küsitlus (OÜ Saar-Poll) • Liikumiste uuring registrite andmete alusel(AS Regio) • Liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise abil(Positium LBS OÜ) • Kaubaveo potentsiaali uuring(Factum Arico OÜ) • Ühistranspordi mudeli koostamine (Visum)(HÜTK) • Raudtee pikendamise eelprojekti koostamine(AS Skinest Ehitus) • Veo-alajaamade eelprojekti koostamine(OÜ Foxia) • Uute ühendusaegade leidmine raudteel(AS EVR Cargo) • Raudtee-ehituse hinnapakkumised vastavalt projektile(TTÜ, Foxia) • Tasuvusanalüüs – TTÜ: Üllas Ehrlichi juhtimisel

  24. Stsenaariumid • Lühiajalised stsenaariumid • Lühi-ettevedu (EV) • Liinivõrgu parendamine • Pikaajalised stsenaariumid • Turba rong • Rohuküla rong • Rohuküla rong koos etteveoga (Rohuküla EV)

  25. Pikaajaliste stsenaariumide lõpptulemused • Turba rong • ENPV = +6829 tuh € IRR = 12,7% • elektrifitseeritud raudtee 6,650 km • investeeringuvajadus 2015: 8,3 milj € • A) Rohuküla rong ja B) Rohuküla EV • A) ENPV = –2707 tuh € IRR = 5,3% • B) ENPV = +11144 tuh € IRR = 7,3% • elektrifitseeritud raudtee 62,990 km • investeeringuvajadus 2020: 69,7 milj €

  26. Investeeringud • Riisipere-Turba (2011 hinnad) • Türi-Viljandi raudtee ehitushinna alusel • 6,7 km × 432 T€/km = 2,9 M€ • Ilma elektrita uuringus kasutatud ehitushinna alusel • 6,7 km × 640 T€/km = 4,3 M€ • Elektriga uuringus kasutatud ehitushinna alusel • 6,7 km × 1113 T€/km = 7,5 M€ • Riisipere-Rohuküla (2011 hinnad) • Türi-Viljandi raudtee ehitushinna alusel • 63,0 km × 432 T€/km = 27,2 M€ • Ilma elektrita uuringus kasutatud ehitushinna alusel • 63,0 km × 640 T€/km = 40,3 M€ • Elektriga uuringus kasutatud ehitushinna alusel • 63,0 km × 877 T€/km = 55,3 M€

  27. Kulud riigile • Ühistranspordi dotatsiooni muutus (2010 hinnad) • Turba rong: kogudotatsioon ei kasva • Rohuküla rong ja Rohuküla EV: kogudotatsioon võib väheneda • Uue raudteeinfrastruktuuri ekspluatatsioonikulu • Riisipere-Turba lõik 0,45% AS EVR Infra raudtee kogupikkusest; EVR Infra kulude kasv 0,1-0,4% aastas • Riisipere-Turba lõik 4,4% AS EVR Infra raudtee kogupikkusest; EVR Infra kulude kasv 1-4% aastas • kulude kate a) Elektriraudtee (kulud liini-km hinnas); b) kaubavedajad ja GO Group (kulusid ei ole analüüsis arvestatud)

  28. Ajakava tasuvusuuringus EL programmeerimisperiood 2014-2020 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Positiivne otsus Taotlus EL ja hanked Turba pro-jekt ja ehitus Turbast kiire ja sage ühendus Tallinnasse Rohuküla projekt Rohuküla ehitus Haapsalust, Kärdlast, Svibyst kiire ja sage ühendus Tallinnasse Infrastruktuuri omaniku ? lahendamine

  29. Olulisemad tasuvust mõjutavad valikud (1-3) • Baasnõudlus 2009 (madalseis) • Baasnõudluse kasv tulevikus – kokku ühistranspordis 2,7% (sh rongidel 11,6%); võrdluseks Centari CBA-s rongidel 29% (eksperthinnangus kasv kuni 38%) • Nõudluse dünaamiline kasv 0%; võrdluseks: eesmärk Eesti ühistranspordipoliitikas – kasv 6% aastas, selle saavutamiseks rakendatakse meetmeid • Investeeringud taristu materjale ja ehituse töömahte arvestavalt (võrreldavad turuhinnad) • Maa hinda ja eraomanduse ostu ei ole arvestatud

  30. Olulisemad tasuvust mõjutavad valikud (2-3) • Liini-km maksumus tegelike kulude järgi (va uued rongid; siin kulud Centari uuringust) • Piletitulud ja kulu reisijale tegelike piletihindade järgi • Reisiaeg = aeg jalgsikäiguks peatusesse + ooteaeg + sõiduaeg (+ ümberistumise aeg + sõiduaeg) • Ajaväärtus Euroopa praktika järgi (Heatco) • Transpordi väliskulud Eesti praktika järgi (Hendrikson&Co) • Diskontomäär Eesti praktika järgi 6% (EL lubab kasutada 5%)

  31. Olulisemad tasuvust mõjutavad valikud (3-3) • Arvestusperiood Euroopa praktika järgi (30 a) • Mõju piirkonna SKP-le – on arvutatud (positiivne Rohuküla stsenaariumides), kuid ei sisaldu tasuvusanalüüsi tuludes KOKKUVÕTVALT: valdav osa valikuid on konservatiivsed ehk sotsiaal-majanduslik tasuvus ei ole väiksem kui see, mis leitud

More Related