1 / 13

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst Toomas Kukk, taimenimede komisjoni esimees tomkukk@gmail.com. Eestikeelsete taimenimede komisjon Eesti looduseuurijate seltsi juures. Taimenimede komisjon on asutatud kas 1907 või 1912.

media
Télécharger la présentation

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst Toomas Kukk, taimenimede komisjoni esimees tomkukk@gmail.com Eestikeelsete taimenimede komisjon Eesti looduseuurijate seltsi juures Taimenimede komisjon on asutatud kas 1907 või 1912

  2. Esimene üleskutse rahvapäraste taimenimede kogumiseks ilmus ajalehes Postimees nr. 91, vana kalendri järgi 21. aprillil 1907, avaldaja Eesti üliõpilaste seltsi loodusteaduse osakond

  3. 1912. aasta kevadel avaldas EÜSi loodusteaduse osakond “Üleskutse taimeteaduse oskussõnade asjus” 1918. ilmus Kodumaa taimed I. Jagu: Õistaimed – peale kodumaiste liikide oli nimetatud ka aiataimi, kokku 2227 liiki, esimeses lisas hulga tuttavamate ja sagedamate “wõõra maa” taimede, 371 liiki, nimed eesti, vene ja ladina keeles. Nelja aasta jooksul peeti üle saja koosoleku, koos istuti üle 270 tunni ja tulemus oli 138-leheküljeline ladina-, eesti-, saksa- ja venekeelse registriga teos. 1928 ilmus Eesti kirjanduse seltsi toimetustes “Eesti taimede nimestik”, mille koostas Teodor Nenjukov. Komisjoni põhimõtteiks oli 1) mõistetele vastav täpsus ja 2) eesti keelele omane tuletusviis. 1929 ilmus botaanika oskussõnastik

  4. 1938 Eesti looduste päeval moodustati uus komisjon taimenimede revideerimiseks, esimeheks valiti Karl Eichwald. Palvekiri looduseuurijate seltsi juhatuse 100 kr toetuse saamiskes.

  5. Taimenimede komisjoni on aegade jooksul kuulunud nii botaanikuid, teisi loodusteadlasi, aednikke kui ka filolooge Aleksander Audova, Hendrik Bekker, Artur Luha, F. Pormeister, Hugo Kaho, Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste, Karl Eichwald, August Vaga, Erast Parmasto, Maret Kask, Viktor Masing, Aleksei Paivel, Jaak Palumets jpt. Keeleteadlasi on komisjonis läbi aegade olnud kolm: Johannes Voldemar Veski, komisjoni algusest kuni oma surmani 1968 Eduard Vääri, 1960ndatest kuni 2005 Sirje Mäearu, alates 2005. aastast

  6. taimenimede komisjon 2008: Erich Kukk, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, kuraator Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja, Eesti maaülikooli botaanika osakonna vanemkuraator Urmas Laansoo, Tallinna botaanikaaed, metoodik Sirje Mäearu, Eesti keele instituut, vanemkeelekorraldaja Ülle Reier, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, teadur Sulev Savisaar, FIE, aednik Kersti Tambets, Tartu ülikooli botaanikaaed, botaanik

  7. Taimenimede andmebaasi kasutajad ja uute taimenimetuste vajajad * tõlkijad: käsiraamatud, ilukirjandus, filmid, õigustõlkekeskus jt. * toimetajad, ajakirjanikud * taimede müüjad, kasvatajad, botaanikaaiad * üliõpilased, botaanikud jt.

  8. Taimenimede komisjon peab koosolekuid 4–7 korda aastas, üks koosolek 4–5 tundi, suur osa tööst tehakse e-posti listis Komisjoni otsused jäädvustatakse pabernimekirjadena ja EXCELi failina, mis komisjoni liikmetele pärast koosolekut kinnitamiseks saadetakse, nimed jõuavad umbes paari nädala jooksul pärast koosolekut veebi http://www.ut.ee/taimenimed/ Taimenimedel on vasteks ladinakeelne teaduslik nimetus. Teistes keeltes nimetusi on taimenimede komisjon kasutanud eestikeelse vaste väljamõtlemisel. Andmebaasis on ligikaudu 17 000 nimerida, selle hulgas on lisaks liikidele ka taimeperekondi ja -sugukondi.

  9. Kuidas moodustada uus nõuetekohane eesti vaste teadusnimele? Neli põhilist moodust: teadusnime translitereerimine, mugandamine vastavalt eesti keele struktuurile näiteks aaloe, begoonia, bensoestüüraks, Blecheri ehhinoodor nimetõlkimine võõrkeeltest (ladina, vene, inglise, saksa, vm.) arvestades nendes keeltes eelistatud epiteete, samuti taime iseloomulikke tunnuseid, levikut ja kasvukohta, kasutusviisi näiteks jalgleht (Podophyllum) nimeülevõtmine: taime kodumaal kasutatava ja rahvusvahelisse keelepruuki läinud nime võtmine võõrsõnana eesti keelde näiteks soola-anabass ehk bijurgunn, kakiploomipuu, kepi-vengepuu uue nime loomine või tuletamine eestikeelsete sõnatüvede liitmise või tuletusliidete kasutamise teel, samuti kasutusviisi jm. omaduste järgi näiteks püharbik, lubav potentsipuu, jaagupõõsas, virvekäpp

  10. Taimenimetuste mõningad erinevused üldkeelest: * Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid on suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk * kohanimed on väikese algustähega ning kirjutatakse (seetõttu) häälduspäraselt, näiteks mississippi tseltis, kuid on ka erandeid, näiteks nizza märtsikelluke  * komisjoni otsuse järgi on kasutajal vabadus pruukida taimede liiginimedes nii vorme "-õiene" kui ka "-õieline" (õiged on näiteks nii suureõieline kui ka suureõiene), "-hambaline" ja -"hambane", "-ogaline" ja "-ogane", "-viljaline ja -viljane", "väikeseõieline" ja "väikseõiene" jne.

More Related