1 / 7

Õiest seemne tekkeni

Õiest seemne tekkeni. Eve Kanger Kadrina Keskkool 2002. Õiest. seemneni. Õis. t aime organ, mis on vajalik õistaime suguliseks paljunemiseks. Tolmukas. Kroonleht. tolmukapea. emakasuue. tolmukaniit. emakakael. Nektaariumid. Emakas. Tuppleht. sigimik. Õiepõhi. Õieraag.

morgana
Télécharger la présentation

Õiest seemne tekkeni

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Õiest seemne tekkeni Eve Kanger Kadrina Keskkool 2002

  2. Õiest seemneni...

  3. Õis taimeorgan, mis on vajalik õistaime suguliseks paljunemiseks Tolmukas Kroonleht tolmukapea emakasuue tolmukaniit emakakael Nektaariumid Emakas Tuppleht sigimik Õiepõhi Õieraag Õit peetakse võsu muundunud tipuks. Õieraag kinnitab õie varrele.Õiepõhion õierao või taimevarre ülemine laienenud osa, millele kinnituvad teised õie osad.Tupplehedon välimised õiekattelehed, mis kaitsevad õie sisemisi osasid. Kroonlehed on sisemised õiekattelehed, mis sageli aitavad ligi meelitada tolmeldajaid. Nektaariumid- rakukogumid, mis eritavad nektarit.Emakas on õie emassuguorgan, mis koosneb:emakasuudmest, mis on kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks; emakakaelast, mis ühendab emakasuuet sigimikuga; sigimikust, mis on emaka tähtsaim osa, kus paiknevademassugurakke sisaldavad seemnealgmed.Tolmukason õie isassuguorgan, mis koosneb:tolmukapeast- jaguneb kaheks tolmukotiks, kus valmivad tolmuterad, tolmukaniidist – ühendab tolmukapead ülejäänud õiega.

  4. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemiseks Neil on silmapaistvad eredavärvilised õied Õied lõhnavad ja sisaldavad nektarit Tolmuterad on karedad ja kleepuvad Väikesed õied koondunud õisikutesse

  5. Tuultolmlejate taimede õied on väikesed, ilmetud, taandarenenud õiekattega ja lõhnatud Lahksugulised õied moodustavad õisikud Isasõites kinnituvad tolmukapead kergesti võnkuvatele tolmukaniitidele Emasõites on pikad niitjad või sulgjad emakasuudmed, valmis püüdma üksikuid õhus hõljuvaid tolmuteri Õietolmu valmib suurel hulgal Tolmuterad väga väikesed, kuivad ja kerged

  6. Viljastamine Tolmutera Emakasuue Tolmutoru Emakakael Seemnealge Sigimik Seemnealgme katted Lootekott Munarakk Seemnepilu Sobiva õie emakasuudmele langenud tolmutera hakkab kasvama. Areneb peenike tolmutoru milles on kaks isassugurakku ehk spermiumi. Keemiline ärritus juhatab tolmutorule teed lootekotti. Üks isassugurakk viljastab munaraku, kujuneb idu. Teine lootekoti keskraku ehk teistuuma, kujuneb uue taime arengu algust toetav toitekude. Sellist viljastumist kutsutakse kaheliviljastumiseks ja seda esineb ainult õis-ehk katteseemnetaimedel.

  7. Õistaim – taim, millel on paljunemiseks õied ja viljad Õistaimed on kõige laiemalt levinud ja konkurentsivõimelisemad taimed Maal Nad on kohastunud eluks päikesekuumadest kõrbetest jäiste kõrgmägedeni Valmivaid seemneid kaitseb sigimikust moodustunud pesa Sellest tuleb õistaimede teine nimetus - katteseemnetaimed

More Related