1 / 22

“Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne

“Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne. EKAK ühiskomisjoni istung 27. oktoober 2009 Lähteülesannet koostanud töögrupi nimel: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Esitluse ülesehitus. Lähteülesande koostamise ülevaade.

morna
Télécharger la présentation

“Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise lähteülesanne EKAK ühiskomisjoni istung 27. oktoober 2009 Lähteülesannet koostanud töögrupi nimel: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

  2. Esitluse ülesehitus • Lähteülesande koostamise ülevaade. • Uue arengukava koostamise vajaduse põhjendused. • Valdkonna probleemide ülevaade. • “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” lähtekohad ja eesmärgid. • “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014” koostamise protsess: partnerite kaasamine ja ajakava. • Lähteülesande kohta laekunud kommentaaride ülevaade.

  3. Lähteülesande koostamine • Lähteülesande koostamiseks moodustas Siseministeerium juhtrühma ja ekspertgrupid prioriteetsete suundade aruteluks • Maris Jõgeva, Avatud Eesti Fond • Agu Laius, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Mikko Lagerspetz, TLÜ KUAK • Tanel Vallimäe, TLÜ KUAK • Jon Ender, Praxis • Annika Uudelepp, Praxis • Ekspertgruppide sisendid, kommentaarid • Kodanikuhariduse töögrupp (16 liiget) • Vabatahtliku tegevuse töögrupp (16 liiget) • Kaasamise töögrupp koordinaatorite võrgustik ja Hille Hinsberg (Riigikantselei juhtimisel, 13 liiget) • Indikaatorite ekspertgrupp (18 liiget)

  4. Uue arengukava koostamise põhjendused • EKAKile on vaja tagada selge rakendamise süsteem: • demokraatia tugevdamiseks • kodanikeühenduste ja riigivõimu partnerluse arendamiseks • kodanikuaktiivsuse elavdamiseks • Arengukava täpsustab riigi rolle kodanikuühiskonna arengus • Arengukava toetab horisontaalsete sisuliste eesmärkide seadmist ja elluviimist • EL struktuurifondide kasutamise juhtimisel ja panustamisel kodanikuühiskonna arengusse • Arengukava määratleb vastutuse ja tööjaotuse: kodanikuühiskonna arendamine läbib poliitikavaldkondi ja valitsemise tasandeid; vajalik tegevuste koordineeritus • Arengukava ja selle rakendamine loob süsteemse aluse ja hoovad ühiskondlikele muutustele reageerimiseks

  5. Valdkonna peamised probleemid • Kodanikuharidus • Ühiskonnaliikmete kodanikuteadlikkus vähene. • Ühiskonnaliikmed vähene teadlikkus kodanikuhariduse võimalustest. • Tegevus on senini olnud killustatud ja vähe koordineeritud. • Formaalhariduse ja mitteformaalse hariduse vähene seostatus. • Kodanikuühiskonna ja –algatuse organiseerumine • Ühenduste vähene koostöö, katusorganisatsioonide vähesus, valdkondlik killustatus. • Ühenduste esindajate eeskostevõimekus ja juhtimissuutlikkus veel nõrk. • Ühenduste töö oma sihtrühmade ja liikmetega vajab arendamist. • Nõrgemate ühiskonnagruppide marginaliseerumise ja võõrandumise risk.

  6. Valdkonna peamised probleemid (2) • Vabatahtlik tegevus ja annetamine • Vabatahtliku tegevuse võimalustest vähene teadlikkus. • Vabatahtliku töö õigusliku määratluse puudumine. • Kodanikeühendustele annetuste vähenemine. • Annetamist soodustavate hoobade ebapiisavus. • Kaasamine • Kaasamise võimekus ja kultuur avaliku võimu asutustes väga varieeruv. • Kaasamisprotsesside läbipaistvus ja avatus jätab kohati paljuski soovida. • Kui keskvalitsuse tasandil on tekkinud kaasamise koordinaatorite võrgustik, siis kohalike omavalitsuste tasandil süsteemset arendustegevust ei toimu. • Kaasamise alased teadmised ja oskused on sageli väga kesised.

  7. Valdkonna peamised probleemid (3) • Kodanikeühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel • Avalike teenuste delegeerimise oskused ja teadmised varieeruvad oluliselt. • Ühenduste huvi avalikke teenuseid osutada pole teada. • Koostöösuhted pole valdavalt partnerluse kesksed. • Teenuste sisunõuded on sageli väga üldiselt määratletud. • Kodanikeühenduste riigieelarveline rahastamine • Kodanikeühenduste rahastamist ei ole valdavalt seostatud riiklike prioriteetidega; • Rahastamise eesmärgid on sageli ühekülgsed, arvestamata eestkostetegevusi ning sellega kaasnevat tegevustoetuse vajadust; • Rahastamise tulemuslikkust ei hinnata; • Rahastamise lähtealused on riigiasutuste lõikes erinevad ning see ei toeta rahastamise läbipaistvuse saavutamist;

  8. Valdkonna peamised probleemid (4) • Kodanikeühenduste arengu hindamine: statistika ja analüüsid • Kodanikeühenduste tegevust kajastavad registrid ebapiisavad • Kodanikuühiskonna arengut hindavad indikaatorid vajavad väljatöötamist ja kasutuselevõttu. • Uurimusteabe vajadused on selgelt määratlemata.

  9. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”lähtekohad • Koostatav kodanikuühiskonna valdkondlik arengukava peab keskenduma osapoolte partnerluse tugevdamisele ja koostöö väärtustamisele prioriteetsete teemade ja valdkondade arendamisel; • Arengukava peab arvestama kohaliku omavalitsuse tasandi arendustegevuste olulisuse ja tähtsusega kodanikuühiskonna arendamisel.

  10. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (1) • Toimiv ja süsteemne kodanikuharidus • Kodanikuhariduse koordineerimine ja arendustegevuse juhtimine on süsteemselt korraldatud; • Kodanikuharidus formaalhariduses ja mitteformaalhariduses on horisontaalset sidustatud; • Tagatud on toetus kogu elanikkonna kodanikuhariduse edenemist soodustavatele tegevustele.

  11. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (2) • Kodanikuühiskonna ja –algatuse parem organiseerumine ning toimivad võrgustikud • Juriidilised alused erinevat tüüpi kodanikeühenduste määratlemiseks on asjakohased ; • Riiklike tugiteenuste (sh maakondlike arenduskeskuste) maht ja kvaliteet vastavad kodanikuühiskonna ootustele ja vajadustele; • Rahvusvahelistes, üle-eestilistes, piirkondlikes ja valdkondlikes võrgustikes osalemine on ühenduste poolt väärtustatud ja avaliku sektori poolt toetatud; • Vähemkindlustatud elanikkonnagrupid on aktiivsed ja ühiskonda kaasatud; • Muukeelsete ühenduste suutlikkus on võrdselt eestikeelsetega  tõusnud, võrgustumise tase paranenud ning koostöösuhted laienenud.

  12. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (4) • Kaasamise Hea Tava on laialdaselt kasutusele võetud • Kaasamisprotsessid on teadlikult plaanitud, tõhusalt korraldatud ning mõjusad s.t. arvestavad osalejate sisendiga: • Osalemisvõimalused on mitmekesised ning erinevate sihtrühmade erisusi arvestavad kaasamismudelid ühiskonnas tuntud, tunnustatud ja aktiivselt kasutuses; • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende partnerite koostöö alused on läbimõeldud, fikseeritud ja avalikud; • Ametnike teadlikkus ja oskused kaasamise põhimõtete ja praktilise korralduse kohta on arenenud; • Tõusnud on eestkosteorganisatsioonide võimekus poliitika kujundamises osalemiseks.

  13. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (5) • Vabatahtlik tegevus ja annetamine on laiaulatuslik ja mitmekesine • Vabatahtlik tegevus on õigusraamistikus asjakohaselt määratletud; • Teadlikkus vabatahtliku tegevuse väärtuslikkusest on tõusnud ning valdkond süsteemselt edendatud; • Kujundatud on toetav keskkond annetamiskultuuri edendamiseks. • Kodanikeühendused on tunnustatud partnerid avalike teenuste osutamisel • Teenuste osutamise delegeerimine kodanikeühendustele on korraldatud vastavalt hea valitsemise põhimõtetele; • Kohalike omavalitsuste praktikad, ootused ja arusaamad teenuste delegeerimisel kodanikeühendustele on ühtlustatud.

  14. “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014”eesmärgid (6) • Kodanikeühenduste riiklik rahastamine on läbipaistev ja korraldatud ühtsetel alustel • Kodanikeühenduste riigi- ja KOV eelarveline rahastamine on vastavalt kontseptsioonis kirjeldatud vajadustele ja soovitustele korrastatud; • Kodanikuühiskonna arengu toetamiseks algatatud riiklikud programmid on läbimõeldud, vajadustest lähtuvad ning omavahel süsteemselt seotud. • Kodanikeühiskonna arendamise planeerimiseks ja hindamiseks vajalik info on piisav ja kättesaadav • Kättesaadavad statistilised andmed kirjeldavad parimal moel kodanikuühiskonna iseloomu ja trende; • Valdkonna edendamiseks ja arengute hindamiseks tagatud piisaval hulgal analüüside ja uuringute läbiviimine ning nende kättesaadavus.

  15. Arengukava koostamise protsess:põhimõtted • Arengukava koostamisel arvestatakse kodanikuühiskonna arengu toetamiseks vajalike käimasolevate protsessidega; • Arengukava on avatud uute poliitika ja toetusskeemide ellukutsumisele ning koostamisel ei eeldata tingimata jäämist juba kujundatud raamidesse. • Arengukavaga tagatakse tegevuste läbiviimiseks vajalikud ressursid. • Arengukava koostamisse kaasatakse võimalikult lai ring kodanikeühendusi, mis pikemas perspektiivis aitab kaasa selle tulemuslikule täitmisele. • Kodanikuühiskonna arengukava ja rakendusplaani arutatakse avalikult kodanikeühenduste esindajatega kahel korral vähemalt kahes Eesti piirkonnas.

  16. Arengukava koostamise protsess:kaasamine • Lähteülesandes on kaardistatud esialgne nimekiri arengukava koostamisse kaasatavatest osapooltest: kodanikualgatuslikud organisatsioonid; riigiasutused (sh rahastamise üksused); omavalitsuste esindusorganisatsioonid ettevõtted; analüüsiorganisatsioonid. • Koostatakse üksikasjalik kaasamise kava, mille kulgu pidevalt jälgitakse ning analüüsitakse. • Konsultatsioonid partneritega on kahetasandilised: • Esimeses etapis koondatakse sisendid rohujuure tasandil tegutsevatelt mittetulundusühendustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt. • Teises etapis toimuvad konsultatsioonid ministeeriumite ja nendega ulatuslikku koostööd tegevate katusorganisatsioonidega

  17. Arengukava koostamise protsess:ajakava (1)

  18. Arengukava koostamise protsess:ajakava (2)

  19. Kokkuvõtteks Arengukava elluviimise kaudu on võimalik: • aidata kaasa kodanikuühiskonna väärtuste kinnistumisele ja osalusdemokraatia edendamisele; • tugevdada kodanikuühenduste institutsionaalset võimekust ja koordineerida paremini avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arengu toetamisel; • toetada kolmanda sektori sotsiaalmajandusliku rolli selgemat määratlemist; • väärtustada ja edendada vabatahtlikku tegevust ja heategevust; • suurendada hea valitsemise põhimõtete kinnistamist läbi avaliku sektori ja kodanikuühiskonna koostöö; • parandada otsusprotsessi läbipaistvust, tagades kodanike rahulolu.

  20. Senised kommentaarid lähteülesandele Kommentaare on esitanud: • Justiitsministeerium (Laidi Surva) • MKM (Elo Tuppits) • EMSL (Urmo Kübar) • ERKAS (Jaan Lõõnik) • Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (Tuulike Mänd) • SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo (Marit Kannelmäe-Geerts) • Tartu Ülikool (Kristiina Tõnnisson) • Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit • Inimõiguste Instituut (Merle Haruoja) • ...

  21. Kommentaaride kokkuvõte • Üldiselt: põhisisuga ollakse nõus. • Valdavalt lähteülesande teksti täpsustavad, täiendavad ja selgitavad sisukad ettepanekud; • Kaasamise korralduse kohta ettepanekud: • varem alustada (töörühmade etapis); • kaasata ka erakondi. • Kaasatavate ringi on tehtud täiendusi; • Indikaatoreid on kommenteeritud, täpsustavaid küsimusi ja ettepanekuid esitatud; • Muret on tuntud arengukava tegevuste rahastamise üle.

  22. Tänan tähelepanu eest! http://www.praxis.ee; praxis@praxis.ee annika.uudelepp@praxis.ee Skype: annikauu

More Related